Asjaõigus › Piiratud asjaõiguse asjad

xxx esitas xxx filiaal vastu hagi, milles palus kostjalt kahju hüvitamiseks välja mõista 38 862.95 krooni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja xxx 15.07.2003.a laenulepingu, millega xxx sai eluasemelaenu 47 934 EUR 25 aastaks. Laenu tagamiseks sõlmisid kostja kui hüpoteegipidaja, hageja kui omanik ning Liidia Tasa kui omaniku abikaasa 02.09.2003.a hüpoteegi seadmise lepingu

ja asjaõiguslepingu. Lepinguga seati Tallinnas xxx asuvale korteriomandile hüpoteek summas 1 013 000 krooni kostja kasuks. Hüpoteegiga on tagatud muuhulgas kostja nõuded xxx vastu 15.07.2003.a laenulepingust, lisadest ja tulevikus sõlmitavatest lisadest. Kostja teatas xxx 14.03.2007.a teatega, et kuna xxx on jätnud lepingujärgsed maksed tasumata, on leping alates 13.03.2007.a üles öeldud. Hagejat ja tema abikaasat ei ole lepingu ülesütlemisest ega nõude sissenõutavaks muutmisest teavitatud. Hageja esitas 27.03.2007.a täitmisavalduse xxx võla sissenõudmiseks. Täitmisteade on koostatud 03.04.2007.a. Kostja taotlusel koostas kohtutäitur 17.04.2007.a kinnisasja arestimise akti, millega arestis hagejale ja tema abikaasale kuuluva korteriomandi xxx. Hageja sai temale kuuluva kinnisasja arestimisest teada 11.07.2007.a. xxx taotluse ning hageja kaebuse alusel lõpetas kohtutäitur 24.07.2007.a täitemenetluse ja tühistas kinnisasja arestimise akti. Vastavalt kostja 12.07.2007.a täitmisavaldusele alustas kohtutäitur täitemenetlust hageja ja tema abikaasa suhtes, hageja sai täitmisteate 16.07.2007.a. Hageja teatas kohtutäiturile, et kostja ei saa nõuda hagejalt krediitkaardivõlga ning kostja vähendas oma avaldusega sissenõutava summa suurust. Hagejat teavitati sellest telefoni teel 26.07.2007.a. Hageja täitis 26.07.2007.a kostja ees nõude. Seoses hageja suhtes algatatud täitemenetlusega oli hagejal kohustus tasuda kohtutäituri tasu 38 862.95 krooni. Hageja on selle summa tasunud. Hageja leidis, et tulenevalt AÕS §-st 351 lg 3 ja VÕS §-st 145 lg 2 vastutab käendaja sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest juhul kui võlausaldaja on teavitanud käendajat sissenõudmise kavatsusest. Kostja ei teatanud hagejale nõude ülesütlemisest ja selle sissenõutavaks muutumisest ning hagejale tekkis kahju 38 862.95 krooni. Kostja rikkus teavitamiskohustuse järgimata jätmisega ka VÕS § 6 lg 1 ja TsÜS § 138 sätestatud hea usu põhimõtet.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt on AÕS § 346 lg 1 kohaselt hüpoteegiga tagatud ka võla sissenõudmise kulutused. AÕS § 351 lg 3 viidatud käendaja vastuväited on loetletud VÕS § 149, kinnisasja omanikule ei laiene kogu käendaja võlaõiguslik regulatsioon ning VÕS § 145. Kinnisasja omaniku asjaõiguslik vastutus tuleneb asjaõigusseadusest. Hüpoteegipidajal ei ole kohustust teavitada hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanikku tagatud nõude sissenõutavaks muutumisest ega soovist alustada täitemenetlust. Kostja leiab, et on käitunud korrektselt. Hageja väidetest nähtuvalt sai ta kinnisvara arestimisest teada 11.07.2007.a. Seega sai ta hiljemalt siis teada ka hüpoteegiga tagatud nõude sissenõutavaks muutumisest ning panga soovist võla tasumiseks ja valmidusest sissenõude pööramiseks kinnisasjale. Seega oli hagejal võimalik täitemenetluse kulusid vältida. Kuna laenusaaja on hageja poeg ning neil on ühine elukoht, on tõenäoline, et hageja sai nõude sissenõutavaks muutumisest teada varem. 06.07.2007.a helistas kohtutäiturile xxx õde xxx ning soovis kokku leppida, et võlgnevuse tasuks xxx Hageja on selle osaühingu juhatuse liige ja enamusosanik. On ebausutav, et hageja ei teadnud korteri suhtes toimuvast täitemenetlusest. Enne hageja vastu täitemenetluse algatamist käis hageja koos Inga Sillaga laenuprobleemile lahenduse otsimiseks pangas. Seega on hageja väited tema teadmatuse kohta ekslikud ning annavad alust kahelda hageja heausksuses.

KOHTU SEISUKOHAD

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.

Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: • 15.07.2003 sõlmisid Kostja ja xxx laenulepingu, millega xxx sai eluasemelaenu 47 934 EUR 25 aastaks (tl 7-12). • 02.09.2003 sõlmisid kostja kui hüpoteegipidaja, hageja kui omanik ning xxx kui omaniku abikaasa laenu tagamiseks hüpoteegi seadmise lepingu. Hüpoteek summas 1 013 000 kr seati kostja kasuks xxx asuvale korteriomandile (tl 13-19). • 14.03.2007 teatas kostja xxx, et leping on alates 13.03.2007 üles öeldud (tl 20). • 27.03.2007 esitas hageja täitmisavalduse xxx võla sissenõudmiseks (tl 21-22), täitur koostas täitmisteate 03.04.2007 (tl 23) • 17.04.2007 koostas kohtutäitur kinnisasja arestimise akti xxx (tl 25-28). • 24.07.2007 tühistas kohtutäitur kinnisasja arestimise akti (tl 29-30). • 12.07.2007 esitas kostja täitmisavalduse hageja ja tema abikaasa suhtes (tl 31-32) • 16.07.2007 sai hageja täitmisteate. • 26.07.2007 täitis hageja kostja ees nõude (tl 33). • 25.09.2007 tasus hageja täiturile täitemenetluse tasu 39 008.15 krooni (tl 35). Kohus loeb hageja esitatud dokumendiga tõendatuks, et 09.07.2007.a saatis täitur hagejale teate korteriomandile hüpoteegiga koormatud varale nõude pööramise kohta (tl 24). Nimetatud teade on tühistatud 24.07.2007.a (tl 29-30). Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostjal kui hüpoteegipidajal oli kohustus hagejat teavitada täitemenetluse algatamisest ning kas kostjal on tekkinud kohustus hüvitada hagejale täituritasu kui kahju. Hüpoteegi alusel nõude rahuldamist reguleerivad AÕS § 346 jj. AÕS § 346 lg 1 kohaselt on hüpoteegiga tagatud nõue, sellele nõudele kolme aasta jooksul enne kinnisasja müümist sundenampakkumisel või pankroti väljakuulutamist välja maksmata intressid, samuti viivis ja võla sissenõudmise kulutused, hüpoteegipidaja poolt kinnisasja omaniku eest tasutud kindlustusmaksud ning muud kõrvalnõuded. AÕS § 351 lg 3 kohaselt võib hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik, kes ei ole võlgnik, esitada hüpoteegiga tagatud nõude vastu samu vastuväiteid, mida võib esitada võlgnik või käendaja. Ta võib vastuväiteid esitada ka siis, kui võlgnik nõudele vastu ei vaidle. Kohus loeb ebaõigeks kostja seisukoha, et sissenõudmise kulutustele ei saa vastuväiteid esitada, kuna nende tasumine on hüpoteegiga tagatud. Kohus leiab mõlemat sätet koos hinnates, et põhimõtteliselt on hüpoteegiga tagatud võla sissenõudmise kulutused, kuni kinnisasja omanik ei esita nõudele käendaja vastuväiteid või need vastuväited ei ole põhjendatud. Kui kinnisasja omanik vastava vastuväite esitab, tuleb esmalt hinnata vastuväite põhjendatust ning selle põhjendamatuse puhul tekib kinnisasja omanikul kulutuste hüvitamise kohustus. Käendaja õigusi ja kohustusi reguleerib VÕS § 142 jj. VÕS § 145 lg 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Seega on käendajal õigus esitada vastuväide, et talle ei antud võla sissenõudmise kavatsusest õigeaegselt teada ning tal ei olnud võimalik täitekulusid vältida. Asjaolu, et sellise vastuväite esitamise võimalust ei ole nimetatud VÕS §-s 149 ei tähenda, et kinnisasja omanik sellist vastuväidet esitada ei või. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja ei ole hagejat ja tema abikaasat laenulepingu ülesütlemisest ega nõude sissenõutavaks muutmisest teavitatud. Samuti ei ole kostja teatanud hagejale, et esitab avalduse kohtutäiturile täitemenetluse algatamiseks. Tunnistaja xxx ütlustega on tõendatud, et hageja sai võla olemasolust teada 04.07.2007.a ning kostja poole pöördudes ei

selgitatud, kuidas (millisele arvele) on võimalik võlg tasuda. Kohus leiab, et sellega on kostja rikkunud teavitamiskohustust ning hagejal ei olnud võimalik täitemenetlusest tekkivaid kulusid vältida. Asjaolust, et laenuleping on üles öeldud, on tekkinud võlgnevus ning kostja on pöördunud täituri poole xxx võlgnevuse sissenõudmiseks, ei pidanud hageja järeldama, et kostja esitab täiturile avalduse ka hageja vastu täitemenetluse algatamiseks. Võlgnevuse likvideerimiseks on kostjal võimalik valida mitme võimaliku käitumisvariandi vahel (põhivõlgniku vastu kohtusse pöördumine, hagejale võla ülekandmine, hageja või xxx või kolmanda isikuga uue maksegraafiku sõlmimine) ning hageja ei pidanud eeldama, et kostja esitab täiturile avalduse täitemenetluse algatamiseks. Hageja soovi ja võimalusi võlgnevust kustutada näitab ka asjaolu, et hageja tasus nõude 10 päeva pärast täitmisteate saamist. Kohus loeb eeltoodu alusel tõendatuks, et kostja ei andnud hagejale sissenõudmise kavatsusest õigeaegselt teada ja seega ei olnud hagejal võimalik neid kulusid vältida. Kohus leiab, et ebaõige on hageja seisukoht, et kostja on jätnud täitmata õiguskaitsevahendi rakendamise (s.t hüpoteegi realiseerimise) formaalsed eeldused – lepingu ülesütlemisest ja nõude sissenõutavaks muutmisest teatamine. Kohus selgitab, et kostjal on õigus täituri poole pöörduda ka kostjat sellest teavitamata, kuid kostjal tuleb arvestada, et see võib kaasa tuua teavitamata jätmisest tekkiva kahju hüvitamise nõude hageja poolt. Kohus loeb õigeks hageja seisukoha, et kostja rikkus teavitamata jättes ka hea usu põhimõtet, mis on sätestatud VÕS § 6 lg 1 - võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Kostja peaks võimaldama hagejal võlg vabatahtlikult tasuda. Samas ei too see kaasa VÕS § 6 lg 2 sätestatud tagajärge, kuna ei ole seadust, tava või tehingut, mida kohus kohaldamata jätaks. Kohus loeb maksekorraldusega tõendatuks, et 25.09.2007 tasus hageja täiturile täitemenetluse tasu 39 008.15 krooni (tl 35). Hageja palub kostjalt tekitatud kahjuna välja mõista 38 862.95 krooni. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kohus loeb tõendatuks, et hagejal tekkis seoses täiturile tasumisega otsene varaline kahju ning kahju tekkimine on põhjuslikus seoses kostja tegevusega. Kui kostja oleks hagejat täitemenetluse algatamise kavatsusest teavitanud ning andnud võimaluse võla vabatahtlikuks tasumiseks, ei oleks hageja pidanud täituri tasu maksma. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt tekitatud kahju hüvitamist. Kohus rahuldab hagi hageja näidatud ulatuses ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 38 862.95 krooni.

Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa

kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.

Gerty Pau Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.