Intellektuaalse omandi kaitse › Intellektuaalse omandi kaitse

ja Tamsalu Kanamunad + kuju“. Kostja seisukoha kohaselt on hageja kaubamärgi koosseisus olev muna kujutis sarnane nende varasema kaubamärgi „E+ kuju“ (reg.nr. 31006) koosseisus oleva

munaga ning kostja on oma kaubamärki kasutanud, mistõttu pidi kaubamärgitaotleja olema teadlik varasemast kaubamärgist ning esitas taotluse pahauskselt. Muid tõendeid või argumente pahausksuse esinemise kohta vaidlustaja ei esitanud. Kostja vaidlustusavalduse kohaselt on kaubamärkides „E+ kuju“ ja hageja kaubamärgis „häämuna+kuju“ kujutatud muna kujutised sarnased ning tegemist on kaubamärkide domineeriva osaga. TOAKi 24.05.2007 otsusega nr. 911-0 kostja vaidlustusavaldus rahuldati ja tühistati Patendimeti 07.06.2005 otsus. Hageja leiab, et vastandatud kaubamärkide vahel esinevad piisavalt tugevad foneetilised, visuaalsed ning semantilised erinevused ning seetõttu puuduvad igasugused alused KaMS § 10 lg 1 p 2 kohaldamiseks. Kaubamärk „häämuna + kuju“ ei ole sarnane varasemate vastandatud kaubamärkidega. Hageja ei nõustu apellatsioonikomisjoni otsusega nr 911-0 ning palub tuvastada kaubamärgi „häämuna+kuju“ õiguskaitset välistavate asjaolude olemasolu puudumine. Vastavalt KaMS § 12 lg 1 p-le 2 on kaubamärgi õiguskaitse ulatuse aluseks registrisse kantud kaubamärgi reproduktsioon, mistõttu tuleb kaubamärkide võrdlemisel kõrvutada kaubamärke tervikuna - sellistena nagu need on taotluses esitatud või registrisse kantud. Hagi põhjendamiseks viitas hageja Euroopa Kohtu otsusele C251/95 (Sabel BV v Puma AG, Rudolf Dassler Sport), mille kohaselt kaubamärkide võimaliku sarnasuse hindamisel tuleb kaubamärke võrrelda nii visuaalsest, foneetilisest kui ka semantilisest aspektist lähtuvalt. Saadud terviklikust pildist, on võimalik anda lõplik hinnang, kas kaubamärgid on samased või mitte. Sarnasuse hindamisel ei saa lähtuda ainult ühest sarnasest detailist, mis on esindatud mõlema kaubamärgi juures, vaid tuleb vaadelda, kas kaubamärgid jätavad tervikuna samase üldmulje ning kas tekib seeläbi võimalik tarbija eksitamise oht. Keskmise tähelepanuga tarbija vaatleb reeglina kaubamärke kui tervikuid. TOAK ei ole oma otsuses 911-0 hinnanud kaubamärke kogumis ning on sellest tulenevalt kohaldanud ebaõigesti KaMS § 10 lg l p 2. Hageja kaubamärk „häämuna+kuju“ koosneb sõnalisest osast „häämuna“ ning stiliseeritud muna kujutisest sõnaosa „hää“ kohal. Kostja kaubamärk „Eesti Munatooted+kuju“ koosneb sõnalisest osast „Eesti Munatooted“ ning selle ette paigutatud stiliseeritud muna kujutisest. Võrreldes vaidlustatud kaubamärki vaidlustusavalduse esitaja kaubamärgiga on ilmne, et ühiseks osaks kaubamärkidel on üksnes stiliseeritud muna kujutis, sest nii kaubamärgid tervikuna kui nende sõnaline osa ning selle kirjatüüp ja paigutus on erinevad. Samas ei ole ka kaubamärkide koosseisus oleva stiliseeritud muna kujutis identne, kuna kostja kaubamärgil on muna kujundatud nn vaba käe tehnikas, samas kui hageja kaubamärgil on muna kujundatud korrapärase ja sümmeetrilisena. Kui võrrelda muna kujutisi ja sõnalise osa kombinatsiooni, siis kaubamärkide erinevused on veelgi ilmsemad. Kaubamärgil „E+ kuju“ on muna kujutatud domineerivalt ning tekst väiksemalt, seevastu kaubamärgi „häämuna + kuju“ domineerivam osa on kaubamärgi sõnaline osa ning munakujutis on oluliselt väiksem kui vastandatud kaubamärgil. Foneetiliselt on kaubamärgid täiesti erinevad, mis on oluline näiteks raadioreklaamide puhul. Hageja kaubamärk „häämuna+kuju“ koosneb sõnalisest osast „häämuna“ ning stiliseeritud muna kujutisest sõnaosa „hää“ kohal. Kostja kaubamärk „Tamsalu Munad+kuju“ koosneb sõnalisest osast „Tamsalu Munad“, mis on asetatud hallika taustaga risttahukasse. Sõnalise osa ette on paigutatud stiliseeritud muna kujutis.

Võrreldes vaidlustatud kaubamärki kostja kaubamärgiga on ilmne, et ühiseks osaks kaubamärkidel on üksnes stiliseeritud muna kujutis, sest nii kaubamärgid tervikuna kui nende sõnaline osa ning selle kirjatüüp ja paigutus on erinevad. Muna, kui väliselt detailivaest objekti, on põhimõtteliselt raske väga teistmoodi kujutada ning munade tähistamiseks mõeldud kaubamärgil ei saa muna kujutis olla uudseks ja tugevalt eristusvõimeliseks komponendiks. Samuti ei saa varasema kaubamärgi omanik keelata muna kujutise kasutamist munade tähistamisel. Seega kaubamärkide eristusvõimeline ja domineeriv osa on kaubamärkide sõnaline osa, mis on piisavalt erinev, et välistada igasugune äravahetamine või tarbijate eksitamine. Hageja taotleb tuvastada KaMS § 10 lg 1 p 2 sätestatud asjaolude puudumine ning mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja poolt kantud kohtukulud vastavalt esitatavale kohtukulude nimekirjale. 18.06.2008 esitas hageja seisukohad kostja vastuväidetele. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, mille kohaselt kaubamärgid on semantiliselt sarnased. Sõna „muna“ kõikide kaubamärkide koosseisus ei muuda neid tähenduslikult sarnaseks. Sõna „häämuna“ on tehissõna. Kostja ei ole tõendanud hageja pahausksust ning oma kaubamärkide üldtuntust. Kohtukulud palub hageja kostjalt välja mõista. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Kahes eelviidatud kaubamärgis sõnalised tähised „Eesti Munatooted" ja „häämuna" on loomulikult foneetiliselt erinevad, kuna need on kaks eritähendusega sõna. Esimene on kaubamärgi taotleja/omaniku firma/ärinimi ja teine on kauba/toote nimi. Nii keskmine tarbija kui ka kolmandad isikud nähes neid kaht kaubamärgi kujutist kaubapakendeil, siis vaieldamatult jääb silma mõlema puhul kujutiselement ja teisena alles sõnaline tähis. Tarbija ei vaata esmapilgul, kas munakollase kujutis on keskel või mitte. Tarbija, kui eelnevalt on näinud üht kujutist ja antud juhul kostja kujutist, milline koosneb kahest elemendist - muna üldkujutis ja munakollase kujutis, siis kui kauplustes tuleb müügile toode „häämuna munakujutisega", seostatakse seda varemtuntuga, kuna see koosneb ka kahest elemendist, muna üldkujutis ja munakollase kujutis. Tähenduslikult on mõlemas kaubamärgis kujutiselemendid samatähenduslikud ja seonduvad mõistega ja tootega „muna" ja millele viitab ka kaubaklassis 29 toodud kaubanimetused. Sõnalistes tähistes „Eesti Munatooted" ja „häämuna" on mõlemas mõiste „muna", milline viitab konkreetselt kaubagrupile ehk munadele ja sellest valmistatud toodetele. Eelneva kolme tunnuselemendi tuvastamisel ja kirjeldamisel kaks neist on kokkulangevad. Antud kontekstis eelviidatud kaubamärkide puhul on domineerivaks kujutiselement. Kaubamärk „Eesti Munatooted+kuju" koosneb sõnalistest tähistest „Eesti ja Munatooted" ning disainitud munakujutisest. Sõnaline element - Eon kaubamärgiomaniku - kostja ärinimi. Kaubamärk koosneb kujutiselemendist ja sõnaline tähis on kui lisaelement viidates, kelle tootega on tegemist. Sõnaline tähis „Eesti Munatooted" on teisejärguline. Koostati küsitlus nii eesti ja vene keeles küsimustega ja paluti tarbijail seal olevaile küsimustele vastata ja vastustega laekus 42. Need esitati koos vaidlustusavaldusega TOAK-le. Mõiste „pahausksus" on „jäljendamine".

Üldtuntuse tuvastamisel ja väljaselgitamisel ei piisa ainult küsitlusest tarbijate hulgas. Üldtuntuse väljaselgitamiseks on veel teised kriteeriumid: toote kaubaturul oleku perioodi pikkus; toote geograafiline leviala; toote tarbijate poolt ostetavuse kogus; jt. ja nende alusel saab määrata kaubamärgi üldtuntuse. Kostja küsitluse eesmärgiks oli, kas kaubamärk „häämuna + kuju" võiks olla kostja oma, kuna kaubamärgil „E+ kuju" on lisaks põhielemendile disainitud kanamunakujutisele ka tootja nimi, aga kaubamärgil „häämuna + kuju" on lisaks põhielemendile disainitud kanamunakujutisele ka tootenimetus. Kui teine isik soovib oma kaubamärgi registreerimisel kasutada identset või sarnast kujutist/elementi/tähist samades kauba-ja/või teenusteklassides samades kauba/toote loeteludes, siis vastavalt KaMS § 10 lg 2 peab ta esitada varemregistreeritud kaubamärgiomanikult kirjaliku nõusoleku. Kaubamärgis „E+ kuju" on viide mittekaitstavale osale ja see on järgmine: kaubamärgi registreerimine ei anna ainuõigust sõnade EESTI ja MUNATOOTED eraldi kasutamiseks. Ei ole viidet kujutiselemendile. Kaubamärk „Tamsalu Munad+ kuju" esitati Patendiametisse registreerimiseks 25.08.2004, taotluse nr M200401319. Kaubamärk „Tamsalu Kanamunad+kuju" esitati Patendiametisse registreerimiseks 25.08.2004, taotluse nr M200401320. Kaubamärk „häämuna + kuju" esitati Patendiametisse registreerimiseks 30.08.2004, taotluse nr. M200401339. Kaubamärgitaotluste, esimese kahe ja kolmanda, esitamise vahe on 5 päeva. Neile kolmele kaubamärgile teostati uudsuse ekspertiisi seega samaaegselt. Viidates Patendiameti kaubamärgiosakonna Reet Aasa poolt öeldule, lõpparutlus on niinimetatult kollegiaalne. Sel puhul pidi kindlasti ekspert olema teadlik nii varemregistreeritud kaubamärgist „Eesti Munatooted+kuju" , sest Patendiametis teostatakse kaubamärkide puhul ekspertiis uudsuse kriteeriumi olemasolust lähtuvalt, kui ka kaubamärkidest „Tamsalu Munad+kuju" ja „Tamsalu Kanamunad+kuju" , kes teostas kaubamärgile „häämuna+kuju" uudsuse ekspertiisi. Need kolm kaubamärki publitseeriti üheaegselt bülletäänis „EESTI KAUBAMÄRGILEHT" nr 8 /2005. Kostja palub jätta muutmata TOAK 24.05.2007 otsuse nr. 911-o. 21.07.2008 esitas kostja täiendava vastuse, milles märgib tõendite nimekirja, mille on esitanud TOAKile ja kohtule ja seisukoha, et uusi dokumente esitada ei soovi. Kohtuotsuse põhjendused Tulenevalt poolte nõusolekust määras kohus 20.06.2008 määrusega asja menetlemiseks kirjaliku menetluse. Kohus, tutvunud esitatud avalduste ja vastuväidetega, uurinud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Juhindudes 01.05.2004 jõustunud kaubamärgiseaduse § 72 lg 5 kohaldab kohus Patendiameti otsuse tegemise ajal kehtinud kaubamärgi registreerimisest keeldumise aluseid ja lähtub asja uue menetlemise ajal kehtivast menetlusnormist. Seega kuulub kohaldamisele juunis 2005 kehtinud KaMS redaktsioon. Hageja juhindus hagi esitamisel KaMS § 10 lg 1 punktist 2. KaMS § 10, mis sätestab suhtelised õiguskaitset välistavad asjaolud, lg 1 p 2 kohaselt ei saa õiguskaitset kaubamärk, mis on identne või sarnane varasema kaubamärgiga, mis on saanud õiguskaitse identsete või samaliigiliste kaupade või teenuste tähistamiseks, kui on tõenäoline kaubamärkide äravahetamine tarbija poolt, sealhulgas kaubamärgi assotsieerumine varasema kaubamärgiga. Samas sõnastuses kehtib KaMS § 10 lg 1 p 2 ka käesoleval ajal.

Kostja nimele on registreeritud kaubamärgid: 1) „E+ kuju" (varasem kaubamärk) 12.05.2000 klassides 29, 30, 35, 36, 42 (lk 16-17), 2) „Tamsalu Munad + kuju" 07.10.2005 klassis 29 (lk 18-19), ja 3) „Tamsalu Kanamunad + kuju" 07.10.2005 klassis 29 (lk 18-19). Kahe viimase registreerimise teade avaldati Eesti Kaubamärgilehes nr 11/2005. Eesti Kaubamärgilehe 8/2005 (lk 13-14) kohaselt esitas hageja 30.08.2004 Patendiametile taotluse nr M200401339 kaubamärgina tähise „häämuna+kuju“ registreerimiseks klassis 29. Patendiameti otsusega kaubamärgi registreerimise taotlus rahuldati ja hageja nimele registreeriti kaubamärk „häämuna+kuju“ klassis 29 – munad, munatooted, munakollane, munapulber. Kostja vaidlustas nimetatud otsuse ning Tööstusomandi Apellatsioonikomisjoni (TOAK) 24.05.2007 otsusega nr 911-o Patendiameti otsus tühistati. TOAK-i nimetatud otsusega mittenõustumise tõttu esitas hageja kohtule hagi ning taotleb tuvastada kaubamärgi õiguskaitset välistavate asjaolude puudumise juhindudes kaubamärgiseaduse (KaMS) §-st 10 ning leiab, et § 10 lg 1 p 2 alusel on hageja poolt taotletud tähis „häämuna+kuju“ kaubamärgina registreeritav seetõttu, vastandatud kaubamärkide vahel esinevad piisavad erinevused. KaMS § 10 lõikes 2 märgitud varasema kaubamärgi omaniku või muu varasema õiguse omaniku kirjalik luba puudub. Seega tuleb kindlaks teha, kas esinevad KaMS § 10 lg 1 p 2 nimetatud identsus või sarnasus varasema kaubamärgiga ning kas on tõenäoline kaubamärkide äravahetamine tarbija poolt, sealhulgas kaubamärgi assotsieerumine varasema kaubamärgiga. Kaubamärgiseaduse (KaMS) § 3 alusel on kaubamärk tähis, millega on võimalik eristada ühe isiku kaupa või teenust teise isiku samaliigilisest kaubast või teenusest. Sellest tulenevalt on kaubamärgi põhiülesandeks eristada kaubamärgi omanikule kuuluvaid tooteid või teenuseid konkurentide omadest – toote individualiseerimine. Kaubamärgi individualiseeriv toime tähendab seda, et tarbijal oleks võimalik eri märkidega varustatud kaupu üksteisest eristada märgi alusel, mis võimaldab tal kergemini ostuotsust teha. Kaubamärgi ülesandeks on ka anda tarbijale teavet kauba kvaliteedi kohta ja kaubamärgi alusel võib tarbija luua endale eelistusi eri toodete vahel ning see võimaldab tal korduvas olukorras leida turult kergesti soovitud toote. Tarbija poolt toote eristamisel tuleb hinnata eristamise võimalust mitte kahe tähise samaaegsel vaatlemisel tekkiva mulje alusel, vaid selle järgi, kas tarbija on võimeline kaupu eristama tähiste järgi siis kui ta näeb tähiseid eraldi ja mitte samaaegselt (Euroopa Kohtu otsus C-342/97 p 26). Kostja nimele registreeritud kaubamärgid „E+ kuju", „Tamsalu Munad + kuju" ja „Tamsalu Kanamunad + kuju", millest esimene on varasem kaubamärk (taotlus esitatud enne hageja poolt taotluse esitamist) – on kombineeritud märgid, mis koosnevad sõnalistest osadest „Eesti Munatooted“, „Tamsalu Munad“, „Tamsalu Kanamunad“ ja stiliseeritud muna kujutisest: muna on kujutatud lahtise ovaaljoonega, mille sees on ovaalne rebu kujutis. Rebu kujutis on ovaali alumises servas ületades ovaali joont. Stiliseeritud muna kujutis asub sõnalise osa ees. Kaubamärkide „Tamsalu Munad“ ja „Tamsalu Kanamunad“ puhul on kaubamärgi sõnaline osa ja munakujutis paigutatud horisontaalse ristküliku sisse, kusjuures muna kujutis ulatub ristkülikust ülemise osaga välja. Hageja poolt registreerimiseks esitatud tähise „häämuna+kuju“ näol on samuti tegemist kombineeritud märgiga, mille puhul märk koosneb ovaalsest munakujutisest

(kinnine ovaal), ja selle sees olevast ümmargusest rebu kujutisest, kusjuures rebu on ovaali keskel. Stiliseeritud muna kujutis asub sõnaosa „hää“ kohal. Kaubamärgi sõnalises osas on sõnaosa „hää“ väiksemas kirjas kui sõnaosa „muna“. Vastavalt WIPO juhiste („Introduction to Trademark Law and Practice. The Basic Concepts”, Genf 1993) punktile 6.2.2 on kaubamärk äravahetamiseni sarnane varasema kaubamärgiga, kui neid kasutatakse samaliigiliste kaupade tähistamiseks ja kaubamärk on varasema kaubamärgiga nii sarnane, et on tõenäoline tarbija eksitamine kauba päritolu suhtes. Oluline pole ei eksitamise tahtlus ega ka tegelik eksitamine, vaid selle tõenäosus. Euroopa Kohtu praktika kohaselt kujutab endast äravahetamise tõenäosust risk, et tarbijad eeldavad kaupu või teenuseid pärinevat samalt ettevõttelt või asjaoludest sõltuvalt majanduslikult seotud ettevõttelt (C-342/97 L S M , p 17). Seega tuleb järgnevalt analüüsida, kas tõenäoline, et kaubamärkide sarnasus võib tarbijat eksitada kauba päritolu suhtes. WIPO juhiste p 6.2.2.1. kohaselt tarbija üldjuhul ei kõrvuta kaubamärke. Keskmisel tarbijal on ka keskpärane mälu. Esmapilgul tarbija tavaliselt ei märka kaubamärkide vahelisi erinevusi, mida ta pakutavat toodet hoolikamalt uurides võiks tähele panna, seega on otsustav kaubamärgi esmamulje. Põhimõtteliselt sama seisukoht tuleneb ka Euroopa Kohtu praktikast (nt C-251/95 Sabel, p 23). Nii hageja kui kostja kaubamärgi (varasema) puhul on tegemist identsete (klass 29) kaupadega ning hageja kaubamärgi registreerimiseks puudub kostja nõusolek. Tuleb hinnata, kas hageja kaubamärk assotsieerub kostja kaubamärgiga ning on sellega äravahetamiseni sarnane. Vastavalt KaMS § 5 lg 8 võetakse kaubamärkide õiguskaitse ulatuse määramisel aluseks kaubamärgi reproduktsioon. See hõlmab nii kaubamärgi visuaalselt tajutavat osa kui kaubamärgis sisalduvate sõnaühendite kaitset (Riigikohtu 05.11.2002 otsus nr 3-2-1-110-02, p 7). Euroopa Kohtu praktika kohaselt tuleb kaubamärkide äravahetamiseni sarnasuse, sh assotsieerumise hindamisel hinnata kaubamärkide visuaalset, foneetilist ja kontseptuaalset sarnasust, lähtudes kaubamärkidest kui tervikutest, kuid seejuures pöörates tähelepanu nende eristusvõimelistele ja domineerivatele osadele (C-342/97 L S M , p 25). Seejuures kaubamärkide assotsieerumine ei ole alternatiiv äravahetamiseni sarnasusele, vaid täpsustab äravahetamiseni sarnasuse astet (C342/97 L S M , p 17; C-251/95 SABEL, p 18, 19). Segiajamise tõenäosuse hindamine peab põhinema tähistest tekkival üldmuljel, arvestades eelkõige nende eristavaid ja domineerivaid osi (Esimese Astme Kohtu kohtuasja T-292/01 p 47, T296/02 p 62). Väljakujunenud Euroopa kohtupraktika kohaselt tähendab segiajamise tõenäosus seda, et avalikkus võib uskuda, et asjaomased kaubad (antud juhul munad, munatooted, munakollane, munapulber) või teenused pärinevad samast ettevõttest või omavahel majanduslikult seotud ettevõtetest. Segiajamise tõenäosust tuleb nimetatud kohtupraktika kohaselt hinnata üldiselt, vastavalt sellele, kuidas asjaomane avalikkus neid märke ning kaupu ja teenuseid tajub, ning arvestades kõiki asjakohaseid tegureid, eelkõige märkide sarnasuse ning tähistatud kaupade või teenuste sarnasuse vahelist vastastikust sõltuvust (162/01 p-d 31-33, kohtuasja T-185/02 p-d 49-50). Segiajamise tõenäosus hõlmab ka tõenäosust, et kaubamärk seostatakse varasema kaubamärgiga (Esimese Astme Kohtu kohtuasja T-22/04 p 20). Kaupade laadist tulenevalt moodustavad asjaomase avalikkuse lõpptarbijad. Nii hageja kui kostja kaup on igapäevaseks tarvitamiseks. See tähendab, et avalikkuseks on keskmine tarbija. Keskmine tarbija on eeldatavalt piisavalt informeeritud,

mõistlikult tähelepanelik ja arukas (Euroopa Kohtu otsus C-342/97 p 26, Esimese Astme Kohtu kohtuasja T-296/02 p 45). Segiajamise tõenäosus seisneb selles, et avalikkus võib arvata, et kaubad pärinevad samalt ettevõtjalt või omavahel majanduslikult seotud ettevõtjatelt. Segiajamise tõenäosus on seda suurem, mida tugevam on varasema kaubamärgi eristusvõime. Segiajamise tõenäosus KaMS viidatud sätte tähenduses eeldab, et kaubad on identsed või sarnased. See eeldus on käesolevas asjas täidetud, kuna tegemist on identsete kaupadega. Kuna taotletava kaubamärgiga tähistatavad kaubad ja varesema kaubamärgiga tähistatavad kaubad on identsed, tuleb kontrollida, kas kõnealuste märkide vaheline sarnasus on piisavalt suur järeldamaks, et nende kaubamärkide segiajamine on tõenäoline. Segiajamise tõenäosuse hindamisel lähtub kohus vastuolus olevate märkide visuaalse, foneetilise või kontseptuaalse sarnasuse puhul nende märkide tekitatavast üldmuljest. Eelkõige võtab kohus arvesse nende eristavaid ja domineerivaid elemente juhindudes seda tehes Euroopa praktikast (Esimese Astme Kohtu kohtuasja T-292/01 p 47, T-29/04 p 42, 58-61). Sarnasuse analüüsil arvestab kohus asjaomase avalikkuse tajumist. Kohtu arvates on kaubamärgid visuaalselt piisavalt erinevad, et võimaldada tarbijatel kauba päritolu kohta teha otsust, et tooted ei pärine samalt tootjalt. Asjaolu, et mõlemas esineb muna kujutis, ei muuda märke visuaalselt äravahetamiseni sarnaseks ja seda eelkõige seetõttu, et hageja kaubamärgi meeldejäävamaks osaks on sõnaline osa, kostja kaubamärgi puhul aga muna kujutis. Hageja kaubamärgi sõnaliseks osaks on „häämuna“, mis on kujutatud kordi suuremas kirjas kui kostja kaubamärgi sõnaline osa. Sõna „häämuna“ on meeldejääv, kuna see on kujutatud liitsõnana. Eesti keele grammatika reegli kohaselt tulnuks see kirjutada lahus – „hää muna“. Sõna esimene pool „hää“ ei ole kirjakeelne sõna, vaid murdesõna (nt võru murre), mille kirjakeelne tähendus on „hea“. Sellest asjaolust tulenevalt ei ole sõna „hää“ aktiivselt kasutuses, aktiivselt kasutatakse kirjakeele sõna „hea“. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et sõna „häämuna“ (tervikuna, liitsõnana) on tehissõna, kuna eesti keeles sellist sõna liitsõnana ei eksisteeri. Kaubamärgi sõnaline osa on silmatorkav ka seetõttu, et liitsõna esimene sõna „hää“ ja teine sõna „muna“ on kujutatud erineva suurusega kirjas: sõnaosa „muna“ on tunduvalt suuremas kirjas kui sõnaosa „hää“. Kõik nimetatud asjaolud teevad hageja kaubamärgi meeldejäävaks ja eristatavaks. Kostja kaubamärgi meeldejäävamaks osaks on aga hoopiski muna kujutis kuna sõnaline osa on suhteliselt väikeses kirjas, mistõttu esile kerkib kaubamärgi domineeriva osana muna kujutis. Sõnaline osa sisaldab tavatähendusega sõnu, ka kostja ärinime, mis ei paista silma ega jää millegi erilisega meede. Kuna ka hageja ise on väitnud, et tema kaubamärgi puhul on domineerivaks elemendiks sõnaline osa ning kostja on väitnud, et tema kaubamärkidel sõnalised osad teisejärgulised, domineerivaks on muna kujutis, on kohtu järeldus kooskõlas poolte seisukohtadega poolte endi kaubamärkide kohta. Sellised kujunduslikud erinevused on tarbijale meeldejäävad ja tarbijal on võimalik nende kaubamärkidega tähistatud kaupu eristada. Et hageja kasutab kaubamärgi osana sõna „muna“, mis esineb ka kostja kaubamärkides, ei saa lugeda kokkulangevuseks määral, mis välistaks hageja kaubamärgi registreerimise. Mõlema poole kaubamärgid on mõeldud munade ja munatoodete tähistamiseks. Et tarbija saaks kaubamärke tajudes teada, millise tootega tegemist on, on sõna/sõnaosa „muna“ kasutamine õigustatud. Kõik kanamunad ongi ühesuguse kujuga (lihtsa kujuga). Seega pole võimalik kanamuna kujutada suuresti erinevalt (erinevates stiilides).

Isegi kui tarbija ei mäletaks muna kujutise erinevust kaubamärkides, arvestades, et kooskõlas Euroopa Kohtu seisukohaga (otsus C-342/97 p 26) on keskmine tarbija eeldatavalt piisavalt informeeritud, mõistlikult tähelepanelik ja arukas ning arvestades ka seda, et tarbija võib poolte kaubamärke näha mitte kõrvuti ja mitte samal ajahetkel, ei pea kohus tõenäoliseks kaubamärkide segiajamise võimalust tarbija poolt kuna Eesti tarbijale on teada, et muna ja munatoodete tootjaid Eestis on palju. Seda teadmist arvestades, on tarbija toodet ostes tähelepanelik tegemaks kindlaks, millise tootja toodet ta ostab. Arvestades ülalmärgitud erinevusi, on põhjendatud arvata, et piisavalt informeeritud, mõistlikult tähelepanelik ja arukas tarbija ei aja kaubamärke segi. Foneetiliselt on kaubamärgid erinevad. Saab järeldada küll, et mõlema kaubamärgiga tähistatakse munatooteid, kuna kõigi kaubamärkide sõnaline osa sisaldab sõna „muna“, kuid see sõna ei muuda kaubamärke foneetiliselt sarnaseks sellisel määral, mis takistaks tarbijal neid eristada. Kontseptuaalse sarnasuse ja semantiline sisu kohta kehtivad ülalmärgitud põhjendused. Tarbija saab aru, et mõlema kaubamärgi omaniku toodete puhul on tegemist munatoodetega, kuid arvestades eriti visuaalset erinevust puudub oht, et tarbija märke ei eristaks. „Emajõe disaini“, milline hageja kaubamärgi kujundas, 25.11.2005 kiri (lk 31) ei mõjuta vaidluse lahendamist. Kaubamärgi vaidluses, kus tuleb hinnata kaubamärkide sarnasust seisukohalt, kas nad on tarbija jaoks äravahetamiseni sarnased või mitte, ei oma tähtsust, kas kaubamärgi kujundaja on kujundi iseseisvalt loonud või eeskujusid kasutanud. Kostja poolt esitatud ekspertarvamus (lk 63) ei kummuta kohtu ülalmärgitud põhjendusi. Tegemist on ühe isiku arvamusega kaubamärkide sarnasuse kohta. Selline arvamus ei ole kohtule siduv. Kostja seisukohti ei loe kohus tõendatuks ka kostja poolt tehtud tarbijate küsitlusega (lk 59-60). Küsitluses esitatud küsimused on suunavad, mistõttu vastuseid neile ei saa lugeda objektiivseks ning küsitletuilt ei ole küsitud arvamust kaubamärkide kui tervikute kohta, vaid ainult kahe disainitud munakujutise võrdluse kohta.

Hagiavalduses on hageja märkinud, et kostja vaidlustas Patendiameti otsuse ka KaMS § 9 lg 1 p 10 alusel, mille kohaselt on ei saa õiguskaitset tähis, mille registreerimist taotlev isik on esitanud taotluse pahauskselt või mida on hakatud kasutama pahauskselt (absoluutne õiguskaitset välistava asjaolu). Vastuses märgib kostja, et viitas sellele sättele seoses kostja kaubamärgi üldtuntusega. Kuna kostja ei ole käesolevas menetluses hageja pahausksusele ja oma kaubamärkide üldtuntusele tuginenud ning sellekohaseid tõendeid esitanud, ei kuulu KaMS § 9 lg 1 p 10 ja § 7 kohaldamisele. Üldtuntuse tõendamiseks ei piisa väitest, et kaubamärk on 10 aastat turul olnud (KaMS § 7 lg 3). Ülalmärgitud põhjendustel tuleb järeldada, et hageja tähis ja kostja kaubamärk ei ole sarnasuse tõttu tarbija poolt segiaetavad ning hageja tähis ei assotsieeru kostja varasema kaubamärgiga. Kõigil ülatoodud põhjendustel leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamisega menetluse kulud jätta kostja kanda. Kooskõlas § 174 lg 1 on hagejal õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.