Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

1 (3)

2-08-16830 Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse §-s 416. Asjaolud 09.05.2005. a sõlmisid pooled kliendikaardi kasutamise lepingu nr 1609, mille järgi kohustus AS Saare Kütus tanklates kliendikaardi alusel sularahata arvlema ning kostja kohustus tähtaegselt tasuma sooritatud ostude eest. Hageja nõue ja põhjendused 30.04.2008. a esitas AS Saare Kütus Pärnu Maakohtule hagi A S'i vastu ostu-müügilepingu järgse tasu 10 558 krooni 17 sendi ja 25.04.2008. seisuga arvestatud viivise 11 833 krooni 29 sendi nõudes. Hageja palub panna kostjale kohustus tasuda kohtuotsuse jõustumisest kuni tegeliku täitmiseni viivist Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses, poolte vahel kokkulepitud viivisemääras 0,5 % kalendripäevas. Augustis ja septembris 2007. a ostis kostja hageja tanklatest kaupa kokku sumas 10 558,17 krooni, mille kohustus ta tasuma hiljemalt 9. septembriks ja oktoobriks 2007. Kostja oma kohustusest kinni ei ole pidanud, mistõttu tal on käesolevaks ajaks tekkinud võlg 10 588,17 krooni suuruses summas. Hageja on kirjaga palunud kostjal võlg tasuda, kuid vaatamata lubadustele ta seda teinud ei ole. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 213 kohaselt on ostja kohustatud tasuma asja ostuhinna. Viivise maksmise kohustus tuleneb VÕS §-st 113 lg 1. Vastavalt pooltevahelise lepingu p-le 4.5 kohustub kostja tasuma müüjale viivist 0,5 % tasumata makselt iga viivitatud kalendripäeva eest. Seega on kostja kohustatud tasuma viivist seisuga 25.04.2008. a 11 833,29 krooni. Seega on kostja hagejale võlgu käesoleval ajal kokku 22 391,46 krooni. Hagiavalduses toodud asjaolusid tõendab hageja avaldusele lisatud kliendikaardi kasutamise lepinguga, kliendikaartide kasutamise koondarvete ja aruannetega, juhilubade väljavõttega, kviitungi ja kirjaga. Juhindudes VÕS §-dest 213, 113 lg 1 palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks ostumüügilepingu järgne põhivõlg 10 588,17 krooni suuruses summas ja viivist 11 833,29 krooni suuruses summas. Hageja palub panna kostjale kohustus tasuda käesoleva lahendi jõustumisest kuni tegeliku täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses, poole vahel kokkulepitud viivisemääras 0,5 % kalendripäevas. Kostja seisukoht Kostja ei ole kohtule vastanud. Kohus saatis 08.05.2008. a kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud dokumentide ärakirjad, hagi menetlusse võtmise määruse ning kohustas teda kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättesaamisest /tl 18-20/. Dokumendid on kostjale allkirja vastu üle antud kriminaalhooldaja kaudu 16.07.2008. a /22/.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja 2 (3)

2-08-16830 asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kohus asub seisukohale, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega põhjendatud ning kuulub TsMS § 407 lg 1 alusel hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele. VÕS §-de 76 lg 1 ja 3, 82 lg 2, 94, 100, 101 lg 1 p-de 1 ja 6, 113 lg 1 ja 208 lg 1 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ostumüügilepingu järgne põhivõlgnevus 10 588 krooni 17 senti ja viivis 11 833 krooni 29 senti ning viivis arvestatuna protsendina põhinõudelt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni kohase täitmiseni lepingus ettenähtud määras. Menetluskulud Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks kohtukulud. Menetluskulude hüvitamise taotluse kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv 1 000 krooni ja tasu õigusabi eest 5 310 krooni /tl 2425/. Õigusabikulud on arvutatud lähtuvalt advokaadi asja ajamiseks kulunud ajast 3 tundi tunnitasuga 1 500 krooni, kokku 4 500 krooni, millele lisandub käibemaks 18 % s.o 810 krooni. Õigusabikulud kokku on seega 5 310 krooni. TsMS § 162 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a määrusega nr 137 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ § 1 lg 1 kohaselt on varalise nõudega tsiviilasjas lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäär tsiviilasja hinnalt kuni 50 000 krooni on maksimaalselt 25 000 krooni. Seega jäävad hageja lepingulise esindaja kulud summas 5 310 krooni VV määrusega kehtestatud piirmäära piiresse. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud, milleks on hagiavalduse esitamisel tasutud on riigilõiv 1 000 krooni ja õigusabikulud 5 310 krooni. Nimetatud summad kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Reena Undrest Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.