Muud › Muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad

2-08-12123 Asjaolud 02.04.2008.a. esitas P. K. maakohtule avalduse piiratud teovõimega täisealisele isikule määratud eestkostja ametist vabastamiseks. Avalduse kohaselt määrati P. K. Lääne Maakohtu 20.04.2001.a. otsusega tsiviilasjas nr. 2-27/01 V. K. ́i eestkostjaks. Avaldaja soovib loobuda V.K. eestkostja kohustusest alates 01.05.2008.a. kuna ta ei suuda täita eestkostest tulenevaid kohustusi. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele. TsMS § 530 lg 1 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel eestkostja ametist vabastada. TsMS § 530 lg 2 ja 3 kohaselt kui eestkostetav vaidleb eestkostja vabastamisele vastu, peab kohus eestkostetava isiklikult ära kuulama, välja arvatud juhul, kui see võib oluliselt ohustada eestkostetava tervist või kui eestkostetav ei suuda ilmselt tahet väljendada. Uue eestkostja määramisel eelmise eestkostja surma või ametist vabastamise tõttu tuleb eestkostetav isiklikult ära kuulata, välja arvatud juhul, kui eestkostetav nõustub uue eestkostjaga, ärakuulamine võib oluliselt ohustada eestkostetava tervist või eestkostetav ei suuda ilmselt tahet väljendada. Vastavalt Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) §-le 93 lg 3 korraldab eestkostet eestkosteasutus. Vastavalt PKS §-le 94 seatakse eestkoste eestkostet vajava isiku elukoha järgi. PKS § 95 lg 1 kohaselt teostab eestkostet kohtu poolt määratud eestkostja. Ettepaneku isiku määramiseks eestkostjaks teeb eestkosteasutus. PKS § 95 lg 5 kohaselt täidab kuni eestkostja määramiseni eestkostja ülesandeid eestkosteasutus. Lääne Maakohtu 20. 04. 2001. a otsusega tsiviilasjas nr 2-27/01 seati V. K.i üle eeskoste ja tema eestkostjaks määrati P. K. . Nimetatud kohtuotsus andis eestkostjaks määratud P. K.le eestkostja volituse. Kohtule esitatud avalduses palub P. K. teda kui eestkostjat vabastada V. K.i eestkostja ametist kuna ta ei suuda täita eestkostja ülesandeid. Kohus võtab P. K. eestkostja ametist vabastamisel arvesse asjaolu, et eestkostjaks peaks olema isik, kes tahab olla eestkostja. Kui isikul puudub huvi olla eestkostja, siis võivad jääda eestkostetava õigused ja huvid kaitseta. Arvesse tuleb võtta ka asjaolu, et hoolealuse ülalpidamiseks vajaliku summa, mida ei kata hoolealuse saadav pension, peaks maksma eestkostja ja juhul kui määratud eestkostja ei ole seda võimeline tegema, ei saa teda selleks ka sundida. Eeltoodu alusel leiab kohus, et antud asjas esineb mõjuv põhjus P. K. eestkostja ametist vabastamiseks. Tsiviilasjas nr 2- 27/01 on eestkostetava suhtes teostatud ambulatoorne kohtupsühhiaatriline ekspertiis, millest nähtuvalt V. K. põeb kroonilist vaimuhaigust , paranoidset skisofreeniat defektiseisundis. V. K. ei ole oma vaimsest seisundist lähtuvalt võimeline kestvalt oma tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima. Eeltoodu alusel on selge, et eestkostetava puhul on tegemist piiratud teovõimega isikuga, kes ei suuda iseseisvalt sooritada juriidilisi tehinguid ning korraldada oma elu. PKS § 92 lg 4 järgi ei tohi piiratud teovõimega isiku huvid jääda kaitseta. PKS § 95 lg 5 kohaselt täidab eestkosteasutus eestkostja ülesandeid kuni eestkostja määramiseni. Ka Riigikohus on leidnud 30. novembri 2006. a kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-31-42-06, et PKS § 95 lg 5 kohaselt täidab kuni kohtu poolt eestkostja määramiseni eestkostja ülesandeid eestkosteasutus. Kui isikule ei ole määratud eestkostjat, siis on kohalik omavalitsus eestkosteasutus, kes täidab kuni eestkostja nõuetekohase määramiseni eestkostja ülesandeid. Seetõttu jääb kuni eestkostja määramiseni V. K.i eestkostja ülesandeid täitma tema elukohajärgne eestkosteasutus – Kullamaa vald.

2-08-12123 TsMS §-st 172 lg 2 kohaselt võib kohus täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Kohus jätab käesolevas tsiviilasjas menetluskulud riigi kanda.

Külli Mõlder kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.