(Tagaseljaotsus)
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Meeli Kaur
Otsuse tegemise aeg ja koht
2. oktoober 2008. a, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn, kirjalik menetlus
Tsiviilasja number
2-08-56040
Tsiviilasi
EAS hagi AA`e vastu 27 748.86 krooni nõudes
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja EAS (registrikood XXX, asukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja A Nikolajenko ( XXX) Kostja AA (isikukood XX; asukoht XXX)
Asjaolud ja menetluse käik 28.08.2008 esitas EAS kohtule hagi AA ́e vastu 27 748.86 krooni saamiseks. Nõue tuleneb SMS Laen OÜ ja AA ́e vahel 27.12.2006 sõlmitud lepingust , millest tulenevad kohustused jättis kostja täitmata. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise määruse ning hagimaterjalid ja andis tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks 20 päeva määruse kättesaamisest. Kostja sai määruse ja hagimaterjalid kätte 10.09.2008. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Kohus leiab, et hagi on osaliselt hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud tagastamata laenu, tasumata viivise, leppetrahvi ja kulude osas. Hagiavaldusest ja selle lisadest nähtuvalt tuleneb hageja nõue kostja vastu SMS Laen OÜ ja kostja vahel interneti vahendusel 27.12.2006 sõlmitud teenuste kasutamise lepingust . Kostja ei tasunud võlgnevust ning rikkus lepingutingimusi. Laenuandja loovutas nõude kostja vastu hagejale. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 järgi laenulepinguga üks isik (laenuandja) kohustub andma teisele isikule (laenusaajale) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt annab võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Viivisemääras on pooled kokku leppinud lepingu p 13 ning leppetrahvi tasumises lepingu p 14. Kulude hüvitamise nõue on põhjendatud vastavalt lepingu p 12. Hageja nõue on õiguslikult põhjendamata intressi summas 13 513.86 krooni osas. Hagejal on õigus nõuda intressi kuni kohustuse sissenõutavaks muutumiseni. Seega on hageja nõue põhjendatud sissenõutavaks tasumata intressi osas summas (3 000 krooni x 30 p x 0.7780%) 700.20 krooni. Lepingu p 4.2.3 kohaselt tulnuks tasuda kostjal intressi 700 krooni. TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud taotluse, mille kohaselt palub välja mõista kostjalt tasutud riigilõiv summas 1 750 krooni ja lepingulise esindaja kulu 5 900 krooni. Kohus leiab, et hageja menetluskulude väljamõistmise taotlus tuleb jätta osaliselt rahuldamata. Põhjendamatu on välja mõista lepingulise esindaja kulu 5 900 krooni, kuna A Nikoljanko on hageja lepinguline töötaja (tööleping XXX) ning seega ei saa hagejal tekkida kohustus tasuda lepingulise esindaja kulu OÜ-le TALLINNA ÕIGUSBÜROO. Kohus on seisukohal, et 5 900 krooni ulatuses esitatud kulu ei ole TsMS § 175 lg 1 kohaselt vaadeldav lepingulise esindaja kuluna. Samuti sisaldub hagivalduse koostamise kulu 1 000 krooni hageja poolt esitatud kulude hüvitamise nõudes. Hageja on tasunud riigilõivu 1 750
2 (2)
krooni. Kohus on rahuldanud nõude summas 14 935 krooni. Seega tuleb kostjalt vastavalt riigilõivuseaduse lisa 1 kohaselt välja mõista menetluskuluna riigilõiv 1 000 krooni. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsusotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Meeli Kaur kohtunik
3 (2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.