V. F.`i hagi N. M.`i vastu 7 420 krooni materiaalse kahju ja 2 000 krooni mittevaralise kahju nõudes
Asja läbivaatamise kuupäev
01. oktoober 2008.a / kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista N. M.`ilt (isikukood xxx, elukoht Xxx) V. F.’i (isikukood xxx, elukoht xxx) kasuks varaline kahju 7 420 krooni.
3.Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata.
4.Jätta kõik menetluskulud kostja N. M.`i kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.09. juunil 2008.a esitatud hagiavalduse kohaselt toimus 23.02.2008.a kell 19.28 Astri-Narva kaupluse piirkonnas liiklusõnnetus kostja osavõtul. Liiklusõnnetuse hetkel oli kostja tugevas alkoholijoobes ja ületas sõiduteed selleks mitte ettenähtud kohas. Väärteoasjas nr. 233008002831 mõisteti kostja täielikult süüdi. Kostja väärteomenetluse otsust ei vaidlustanud.
2.Liiklusõnnetuse tulemusena tekitati kahju hagejale kuuluvale transpordivahendile. Kuna hageja pidi perekondlikel põhjustel Eestist lahkuma ning ei saanud sõitu edasi lükata, oli ta
1 (5)
2-08-23088 sunnitud transpordivahendit remontima Leedu Vabariigis, kus teostatud remonditööde maksumus moodustab 7 420 krooni.
3.Hagejale on tekitatud ka mittevaraline kahju – seoses planeeritud sõiduga ei osanud ta ette näha sõiduki käitumist. Samuti kartis ta hilineda või tema peatamist ja pretensioonide esitamist politsei poolt. Kõik see tekitas stressi.
4.Hageja üritas lahendada varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist kohtuväliselt, kuid kostja ei vastanud hageja nõudekirjale. Hageja palus kostjalt välja mõista tekitatud kahju summas 7 200 krooni, mittevaraline kahju summas 2 000 krooni ja menetluskulud kogusummas 2 214 krooni.
KOSTJA VASTUVÄITED
5.09. juulil 2008.a esitatud vastuses kostja hagiga ei nõustunud. Kostja väitel ületas ta 23.02.2008.a kell 19.23 Narvas sõiduteed Tallinna mnt. maja nr. 47 piirkonnas ja sai löögi sõiduautolt Chrysler, reg. nr. 970 AYV, mida juhtis hageja.
6.Vastavalt juhtivkonstaabel V. M. 20.03.2008.a otsusele võeti kostja vastutusele Liiklusseaduse § 7436 lg 2 p 1 järgi. Löögi tagajärjel sai kostja jala pehmete kudede põrutuse allpool põlve. Kostja on arvamusel, et kuna teda ei võetud vastutusele Liiklusseaduse § 7436 lg 2 p 3 järgi, siis puuduvad alused kinnitada, et kostja on süüdi hagejale varalise kahju tekitamises. Samuti leidis kostja, et tema poolt saadud kehavigastuste iseloom ei lange kokku sõidukile tekitatud vigastuste loeteluga. Kosja väitel ei ole tema neid vigastusi tekitanud. Kostja väitel ei selgu hagist, millisest sõidukist on jutt ja millest koosneb hagisumma. Kostja pidas võimalikuks, et seoses otsasõiduga võis sõidukil esineda kaitseraua deformatsioon. Samuti leidis kostja, et ka hageja on süüdi otsasõidus, kuna ei järginud Liikluseeskirja § 123 nõudeid.
7.Kostja ei nõustunud ka moraalse kahju nõudega, leides, et see ei põhine seadusel. Kostja on nõus sõlmima kompromissi, kui hageja tõendab, et kaitseraua vigastus on tekkinud otsasõidust kostjale. Kohtukulud palus kostja jätta poolte endi kanda.
MENETLUSE KÄIK
8.28. augustil 2008.a teatas kohus menetlusosalistele, et lahendab hagi kirjalikus menetluses ja andis neile vastavalt TsMS § 403 lg 1 ja § 404 lg 1 tähtaja avalduste ja dokumentide esitamiseks kuni 19.09.2008.a.
9.15. septembril 2008.a esitas kostja kohtule kompromisslepingu eelnõu hagejale edastamiseks, milles nõustus kostja hüvitama hagejale ühekordse summana 600 krooni.
10.15. septembril 2008.a esitatud vastuses hageja ei nõustunud kompromissi sõlmimisega ning jäi hagis esitatud nõuete juurde. Hageja selgitas täiendavalt, et politsei poolt uuritavas väärteoasjas hageja süüd ei tuvastatud. Hageja lisas AS SilberAuto Eesti poolt väljastatud hinnapakkumise, mille kohaselt oleks remondikulud olnud veelgi suuremad. Hageja palus hagi rahuldada.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
2 (5)
2-08-23088
11.Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt, s.o vaid varalise kahju väljamõistmise nõudes. Tsiviilasja on võimalik lahendada kirjalikus menetluses. Varalise kahju hüvitamise nõue
12.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §5 lg1 tulenevalt tsiviilõigused ja -kohustused tekkivad seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, samuti õigusvastastest tegudest. Võlaõigusseaduse (VÕS §3) järgi võlasuhe võib tekkida lepingust; kahju õigusvastasest tekitamisest; alusetust rikastumisest; käsundita asjaajamisest; tasu avalikust lubamisest; muust seadusest tulenevast alusest. Lepingulisi suhteid pooltel ei olnud. Kuna hagi on esitatud VÕS §1043 alusel, eeldab hageja, et kostja tekitas kahju õigusvastaselt.
13.Hagiavalduse järgi 22.03.2008.a kostja, olles alkoholijoobes, ületas teed, Narvas kaupluse Astri juures, selleks mitte ettenähtud kohas. Kostja vastuse kohaselt ületas ta sõiduteed ja sai löögi sõidukilt Chrysler reg nr 970 AYV, mida juhtis hageja. Hagiavalduse juurde lisatud tõendite kohaselt sõiduki Chrysler Voyager reg nr 970 AYV parema esitiiva ja põrkeraua remondi ja värvimise eest maksis hageja 03.03.2008.a Leedu firmale „Remauta“ 1 200 litti, s.o 5 463 krooni (t.lk. 9, 13). 25.02.2008.a maksis hageja Leedu firmale UAB Stiklu Servisas sama sõiduki esiklaasi (venekeelse tõlge järgi küljeklaasi) vahetuse eest 430 litti, s.o 1 957 krooni (t.lk. 12, 14). Hageja väidab, et sõiduk remonditi Leedus sellepärast, et sõit sinna oli kavandatud enne liiklusõnnetuse toimumist ja hageja ei saanud sõitu edasi lükata.
14.VÕS §127 lg1 alusel kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama paragrahvi 4. lõike alusel isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
15.Kohus ei nõustu kostja vastuses hagiavaldusele aset leidnud seisukohaga, et kuna teda pole väärteokorras karistati liiklusseaduse (LS) §7436 lg2 p1 joobeseisundis liiklusohutuse rikkumise eest, mitte LS §7436 lg2 p3 alusel varalise kahju tekitamise eest, siis ei pea ta vastutama tekitatud kahju eest täies ulatuses. Kui kostja ei oleks ületanud teed selleks mitte ettenähtud kohas, ei oleks ka liiklusõnnetus toimunud ega hagejale kahju tekitanud. Kuna kostja ei ole VÕS §1050 lg1 alusel tõendanud, et ta pole kahju tekitamises süüdi, peab ta vastutama hageja asja kahjustamise eest VÕS §132 lg3 esimese lause alusel, mille kohaselt kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise.
16.Põhjendamatud on kostja vastuväited hageja poolt liikluseeskirja (LE) §123 nõuete rikkumise kohta. Pooled ei esitanud ühtegi tõendit, mis viitaks hageja poolt LE §124 1. punktis toodud kiiruse 50 km/tunnis ületamise või muude LE §123 toodud nõuete (sõidukogemus, teeolud, tee ja sõiduki seisund, ilmastikutingimused, liikluse tihedus ning muud liiklusolud) mittearvestamise tõttu liiklusõnnetuse toimumise kohta. Ei ole ka hagi rahuldamata jätmise aluseks asjaolu, et kostjat väärteokorras ei karistatud LS § 7436lg2 p3 järgi, s.o jalakäija poolt liiklusnõuete rikkumisega kahju tekitamise eest, seest väärteokorras mittekaristamine ei ole seadusest tulenevalt tsiviilvastutuse välistavaks asjaoluks.
3 (5)
2-08-23088
17.Liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) §26 lg2 alusel liikluskahjuga on tegemist ainult siis, kui samal ajal esinevad järgmised tingimused: teeliikluses on tekitatud kahju kindlustamisele kuuluva sõidukiga; kahju on tekitatud sõiduki liikumise või paiknemise tagajärjel; esineb põhjuslik seos sõiduki liikumise või paiknemise ja tekitatud kahju vahel; sõiduki valdajal on tsiviilvastutus seoses kahju tekitamisega. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt liikluskahju on sõidukilt või koormast eraldunud osade, samuti muude esemete liikumise tagajärjel tekkinud kahju, mis on põhjuslikus seoses sõiduki liikumisega. Seejuures on oluline, kas kokkupõrge eelnimetatud asjadega toimus kannatanu süül või mitte ja kas kannatanu oleks saanud õnnetust vältida.
18.Kuuna nendest sätetest tulenevalt ei ole hagejal õigust nõuda kostja poolt tekitatud kahju hüvitamist kindlustusandjalt ning tekitatud kahju suurus ei ole ülimäära kõrge ega kostjalt ebamõistlikult koormav, siis ei ole kohtul ka võimalik VÕS §140 lg1 tulenevalt kahjuhüvitist vähendada. Pealegi AS-i SilberAuto Eesti 18.09.2008.a pakkumise kohaselt ainuüksi sama sõiduki esiklaasi vahetus Eestis oleks maksnud 9 225.25 krooni. Sellepärast hagejale tekitatud kahju suuruse väljatoomisel lähtub kohus Leedu Vabariigis vahetatud varuosade ja teostatud remonditööde maksumusest. Eeltoodud põhjendustel kohus rahuldab hagi varalise kahju hüvitamise nõudes kogu haginõude 7 420 krooni ulatuses. Mittevaralise kahju hüvitamise põhjendamatus
19.Põhjendamatud hagiavalduses aset leidnud hageja väited liiklusõnnetusse sattunud sõiduki käitumise mitteteadmise ja hageja politsei poolt peatamisest kartmise tõttu hagejal stressi tekkimise ja temale mittevaralise kahju tekitamise kohta. Hageja on ise süüdi selles, et sõitis Leedu Vabariigi territooriumile liiklusõnnetusse sattunud ja tehnilise rikkega sõidukiga.
20.See, et VÕS §128 lg1 alusel kuulub hüvitamisele ka mittevaraline kahju, ei tähenda et ka hagejal on sellise kahju hüvitamise õigus on tekkinud. Mittevaralise kahju hüvitamise erisused on sätestatud VÕS §134, mille lõike 4. järgi asja hävimise või kaotsimineku korral on isikul erandlikke asjaolusid arvestades lisaks varalise kahju hüvitisele õigus nõuda ka mõistlikku rahasummat mittevaralise kahju hüvitisena, kui kahjustatud isikul on hävinud või kaotsiläinud asja suhtes eriline huvi, arvestamata asja kasulikkust, eelkõige isiklike põhjuste tõttu.
21.Hagejal oleks õigus sõita teise liiklusvahendiga ja VÕS §128 lg4 alusel nõuda kostjalt saamata jäänud tulu hüvitamist. Hageja sõiduk ei ole hävinud ega kaotsi läinud. Kuna sõiduk on taastatud ja taastusremondi kulud käesoleva otsusega on kostjalt väljamõistetud, ei ole hagejal seadusest tulenevalt õigust nõude mittevaralise kahju hüvitamist. Sellepärast selles osas tuleb hagi rahuldamata jätta.
MENETUSKULUD
22.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda. Kohus selgitab hagejale, et TsMS § 174 lg1 alusel võib ta nõuda kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
4 (5)
2-08-23088
23.Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS §403 lg1, §404 lg1, lg2, § 434, § 436, § 438, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 631, § 632 sätete kohaselt.
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.