Võlgnik Osaühing I (registrikood xxx, asukoht xxx), juhatuse liige J P (isikukood xxx, aadress xxx) Ajutine pankrotihaldur T V (postiaadress xxx)
Resolutsioon Lõpetada Osaühingu I (registrikood xxx) pankrotimenetlus raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vabastada ajutine pankrotihaldur T V halduri kohustustest. Määrata võlgniku olemasolevate dokumentide hoidjaks juhatuse liige J P. Määrata ajutise halduri tasu suuruseks 17 000 (seitseteist tuhat) krooni pankrotimenetluse kulude hüvitis 2 500 (kaks tuhat viissada) krooni.
ning
Välja mõista riigi arvelt T V kasuks ajutise pankrotihalduri tasu 6 700 (kuus tuhat seitsesada) krooni (millele lisandub sotsiaalmaks 33% kokku 8 911 krooni). Ajutise halduri tasu kanda T V pangakontole nr xxx. Välja mõista Osaühingult I ajutise halduri tasu summas 10 300 (kümme tuhat kolmsada) krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks) ja kulutuste hüvitis summas 2 500 (kaks tuhat viissada) krooni. Määrus saata ajutise halduri tasu Raamatupidamiskeskusele (asukoht xxx).
maksmise
osas
täitmiseks
Kohtute
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul selle kättesaamise päevast arvates. Asjaolud Viru Maakohtu 14.04.2008.a määrusega algatati Osaühingu I pankrotimenetlus, ajutiseks pankrotihalduriks nimetati T V. 03.09.2008.a esitas ajutine pankrotihaldur kohtule aruande võlgniku majandusliku olukorra ja maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Ajutise pankrotihalduri aruanne võlgniku Osaühing I pankrotimenetluses Pankrotiasja menetlemise käigus osaühing I (edaspidi ka „võlgnik“, „OÜ“ või „Äriühing“) pankrotis on tuvastatud ja tehtud alljärgnevat:
1.Andmed halduri tegevuse kohta pankrotimenetluse ettevalmistamisel
1.1.Suheldes Võlgnikuga sai nõutud võlgnikult andmeid majandustegevuse kohta viimase 3 aasta kohta. Võlgniku juhatuse liige esitas raamatupidamise bilansiandmed 31.10.2008 seisuga. Kõigi soovitud andmetega ei ole ajutine haldur saanud tutvuda, kuna võlgniku seadusliku esindaja väitel on võlgniku osa raamatupidamise dokumente kadunud (varastatud koos muu varaga). Ajutine haldur loeb saadud andmeid piisavaks, et esitada käesolev ettekanne. Ajutine haldur samuti kogunud andmed võlgnikust kolmandatelt isikutelt ja registritelt.
1.2.Võlgniku varade ning võlgade kindlakstegemiseks pöördus pankrotihaldur erinevatesse registritesse ning muudesse asjaomastesse institutsioonidesse. Saadud informatsiooni põhjal selgub, et
2.Maksu- ja Tolliameti seis: Võlgnikul 16.05.2008.a. seisuga maksuvõlg 937032 kr, intressid 429372 kr, kokku 1366404 krooni.
3.Vararegistrite andmetel varad puuduvad (registrite andmetel varasid ei ole olnud).
4.Pankade liisingfirmade andmetel kohustused puuduvad.
5.Lääne-Viru Maakohtu Registriosakonna andmetel kommertspante registreeritud ei ole.
6.Kohtutäituritel täitmisel nõuded – Maksu- ja Tolliamet nõue.
2.Selgitas üldandmed võlgniku kohta Võlgniku registrikanne äriregistris tehtud 16.02.2005.a. Osakapital 40000 EEK. Ainuosanik/juhatuse liige J P. Nõukogu puudus. Äriühingu majandusaasta algus on 01. jaanuaril ja lõpp 31. detsembril. Ajutine haldur on välja selgitanud, et võlgnik tegeles Eestis (peamiselt Tallinnas) ehitustööde osutamisega. Äriühingu tegevjuhiks/juhatuse liikmeks on olnud J P. J.P selgituste ja ajutise halduri kogutud info kohaselt puudub äriühingul aktiivne tegevus alates veebruar 2007.a. Võlgnik ei deklareerinud Maksu- ja Tolliametile oma faktilisi majandustegevuse andmeid. Maksu- ja Tolliamet teostas 2007 4. kv-s ja 2008 1.kv-s äriühingu majandustegevuse kontrolli, kontroll fikseeriti 18.02.2008 kontrollaktina, millest tuvastatud asjaolude alusel äriühing muutis vabatahtlikult deklareeritud andmeid. Nimetatud parandusdeklaratsioonide tulemusena tekkiski põhiosa maksuvõlgadest. 2(7)
3.Võlgniku varaline seisund Ajutisele haldurile on võlgnik esitanud bilansiandmed 31.10.2007 seisuga, võlgniku kinnitusel ei ole peale seda toimunud olulisi muudatusi (muudatused: müüdud põhivarasid (soetamismaksumus ca 30000 kr) millest täidetud Maksu- ja Tolliamet võlgnevust). Ettekande esitamisel on tuginetud ka 3-datelt isikutelt kogutud infole. Varad Halduri kogutud ja esitatud andmete kohaselt äriühingul pankades 163 krooni, kassas rahalisi vahendid 6394.- krooni. Võlgnik bilansis kajastanud mitmesuguseid nõudeid summas 78602 kr. Võlgniku juhataja hinnangul nõuded lootusetud. Nõuded on mitesugused ettemaksud ja esitatud kuid tasumata arvete jäägid mida seoses väidetava praagiga on keeldutud maksmast (suurimad E E OÜ, R OÜ), ajutine haldur hindab debitoorsete nõuete väärtuseks 0 krooni. Võlgniku varadena kajastatud pikaajaline nõue välisresidendi - äriühingu „O” OOO (asukoht xxx) vastu, seda summas 44110884 krooni. Nõue pidi tulenema krediidilepingust. Võlgniku juhatuse liige ei ole suutnud esitada ajutisele haldurile vastavat krediidilepingut (väidetavalt läinud kaduma koos muu vara vargusega). Ajutine haldur ei ole suuteline hetkel kindlaks määrata nimetatud tehinguga seonduvaid asjaolusid, kuna võlgniku lepingupartner asukoht on Venemaal. Ajutine haldur hindab nimetatud nõude väärtuseks 0 krooni. Võlgniku põhivarad (erinevad seadmed) soetamismaksumusega ca 29400 kr on 2007 müüdud maksuvõlgade katteks. Hinnates võlgniku varasid konservatiivsuse printsiibist, siis KOKKU Võlgnikul varasid ca 6529 EEK. Kohustused Võlgniku esitatud andmete kohaselt on saadud lühiajalisi laene (täimise tähtaeg möödunud) summas 103900 kr (kohustused erinevatele juriidilistele isikutele, lisanduks veel intressidenõue). Võlgnikul kohustusi erinevatele tarnijatele summas 201677 krooni. Nimetatud summale võivad lisanduda veel VÕS-s sätestatud intress. Võlgniku juhatuse liikme kinnitusel ei ole võlausaldajad sisuliselt huvitatud nõuete esitamisest nimetatud võlgade osas. Nimetatud võlad on väikesed ning paljude osas on sõlmitud suulised kokkulepped, et nõuetest on loobutud (raamatupidamist nõude välja kandmiseks alused puuduvad, kuna puuduvad vastavad kirjalikud kokkulepped). On veel kohustused pankadele teenustasude osas, seda summas ca 195 kr. Võlgniku suurimaks võlausaldajaks on Maksu- ja Tolliamet. 16.05.2008.a. seisuga maksuvõlg 937032 kr, intressid 429372 kr, kokku 1366404 krooni. Maksuvõlgade osas toimub sissenõudemenetlus, EMTA on olnud ka ainuke kreeditor, kes alustanud sissenõudemenetlust. Muid kohustusi ei ole tuvastanud. Ükski võimalik võlausaldaja ei ole võtnud ajutise halduriga ühendust peale teate avaldamist pankrotimenetluse algatamisest. KOKKU Võlgnikul teadaolevaid kohustusi ca 1,471 milj.krooni. Seega konservatiivse hinnangu kohaselt võlgniku omakapital on negatiivne. Võlgnikul lasuvad võlad ületavad märkimisväärselt äriühingu varasid, seda ca 1,464 milj.krooni. Ajutine haldur on välja selgitanud võlgade olemasolu. Selgitanud välja, et puuduvad piisavad rahalised vahendid ja muu vara võlgade tasumiseks, et puudub kasumlik tegevus. Välja selgitatud andmetel kohaselt on võlgniku omakapital selgelt negatiivne. Ajutine haldur on seisukohal, et puudub reaalne vajadus teostada võlgniku pankrotiseisundi tuvastamiseks täiendavat finantsanalüüsi, kuna võlgnik on kogutud andmete kohaselt selgelt maksejõuetu.
3(7)
4.Hinnang Võlgniku maksevõimelisusele Võlgnikul puudub vara, mille realiseerimisel oleks võimalik tasuda kõik võlad. Võlgnikul puudub sellises koguses-väärtuses vara, millega oleks võimalik teenida kasumit. Võlgniku majandustegevus on lõppenud ning võlgniku finantsolukord pidevalt halveneb. Kuna võlgniku majandustegevus on lakanud, siis ei ole võimalik võlgniku majandusliku olukorra järsk paranemine ka tulevikus. Pankrotiseadus mõtte kohaselt kujutab maksejõuetus endast olukorda, kus võlgnik ei suuda tähtaegselt oma kohustusi täita. Pankrotiseaduse § 1 lg 2 järgi võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotimenetluse esitamisega on võlgnik tunnistab oma püsivat maksejõuetust. Pankrotiseaduse § 31 lõike 4 järgi seda ka eeldatakse. Hinnates eeltoodut on ajutine haldur seisukohal, et võlgnik on praegusel hetkel olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi õigeaegselt täita ning Võlgnikul puuduvad ka reaalsed võimalused oma kohustuste täitmiseks, seda ka tulevikus. Seega on võlgnik ajutisel halduril olevate andmete kohaselt püsivalt maksejõuetu.
5.Arvamus maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta ja tagasinõuete esitamise võimalustest Võlgniku majandustegevuse kohta on ajutine haldur välja selgitanud, et tegeleti põhiosas ehitustööde tegemisega. Võlgniku enda hinnangul maksejõuetuse tekkimise põhjusteks tihe konkurents selles sektoris. Ajutine haldur nõustub osaliselt nimetatud hinnanguga, kuid tegelikuks põhjuseks võib lugeda ebaotstarbekat finantsinvesteeringut (antud laenu). Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud pankrotimenetluses otseseid kuriteo tunnustega tegusid. Ajutine haldur ei ole tuvastanud võlgniku juhatuse poolt tahtliku osaühingu maksejõuetuse põhjustamist, samuti pankrotivara varjamist. Ajutise halduri hinnangul maksejõuetuks muutumise põhjused tulenevad äriühingu juhatuse liikme juhtimisvigadest. Ajutine pankrotihalduri hinnangul juhatuse liikmete tegevuses on juhtimisvea tunnused. On võimalik ka, et juhatuse liige ei ole täitnud hoolsuskohust. Hoolsuskohustuse täitmata jätmine seisneb ka majandustegevuse deklareerimata jätmises (täpsemalt valesti deklareerimisest), samuti väidetava finantseerimislepingu sõlmimises Vene Föderatsiooni äriühinguga. Võimalikud juhtimisvea tunnused on ka seoses Äriseadustiku ÄS § 180 lg 51 sätestatud kohustuse täitmata jätmisega (võlgniku juhatuse liikmed jätnud esitamata pankrotiavalduse olukorras, kus oldi maksejõuetud). Juhatuse liikme tegevust oma kohustuse mittetäitmisel tahtliku või raske hooletuse tõttu tuleb käsitada raske juhtimisveana. Ajutise halduri hinnangul oleks võlgniku pankroti väljakuulutamisel võlgnikul kuid ka võlausaldajatel võimalik esitada haginõuet juhatuse liikme vastu. Ajutine haldur uurinud juhatuse liikme varalist seisu, kuid ei ole suutnud tuvastada varade olemasolu. Ajutine haldur ei pea reaalseks, et J P õnnestuks sisse nõuda juhtimisvigadest tulenev kahju. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud tagasivõitmiste või tagasinõuete esitamise võimalusi käesolevas pankrotimenetluses. On olemas teoreetilised tagasivõitmise alused, kuid vastavate nõuete esitamist ei pea ajutine haldur majanduslikult otstarbekaks (põhjendused: kohtulahendi tulem teadmata, Eeltoodud alustel ja põhjendustel ning kuna puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse edasiseks läbiviimiseks, siis ajutise halduri arvates võlgniku pankrotimenetlus on otstarbekas lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Esialgse analüüsi põhjal ajutise halduri arvates võlgniku maksejõuetus ei tulene kuriteo tunnustega tegudest, püsiv maksejõuetus võib tuleneda juhtimisvigades. Ajutisel halduri 4(7)
hinnangul puuduvad võimalused reaalsete tulemitega (st raha laekumisega pankrotipessa) tagasivõitmise nõuete esitamiseks. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes pankrotiseaduse §-le 1 lg 2, 29 palub ajutine pankrotihaldur
1.lõpetada võlgniku pankrotimenetlus ilma pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu;
2.avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded;
3.määrata võlgniku olemasolevate dokumentide hoidjaks üks juhatuse liige, kelleks J P, isikukood 37202160342, aadress xxx;
4.mõista välja ajutise halduri tasu ja hüvitis (taotlus lisatud);
5.vabastades ajutine haldur oma kohustustest. Menetluse käik 03.09.2008.a kohtuistungil jäi ajutine pankrotihaldur esitatud ettekande juurde. Palus lõpetada võlgniku pankrotimenetlus ilma pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Seletas, et on tegemist juhtimisvigadega. Seoses võlausaldajate paljususega, pidi haldur vajalikuks, et kohus teeks määrusega ettepaneku OÜ I pankrotimenetlusest huvitatud isikutele tasuda pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksu. OÜ I juhatuse liige J P kinnitas, et on tutvunud pankrotihalduri ettekandega. Vastuväiteid ei ole ta esitanud. 09.09.2008.a määrusega tegi kohus OÜ I pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) ettepaneku tasuda OÜ I pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 50 000 krooni hiljemalt 24.09.2008.a ning avaldas vastavasisulise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Keegi ei ole ettemaksu tasunud. Kohtumääruse põhjendused PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohtus on leidnud tuvastamist, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid, võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see suutmatus ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Tuvastatud on, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks, samuti puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Seega leiab kohus, et eeltoodud põhjustel tuleb pankrotimenetlus lõpetada ilma pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotiseaduse § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus halduri pankrotimenetluse lõpetamisel, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna kohus lõpetab pankrotimenetluse, siis on põhjendatud ka 5(7)
ajutine haldur vabastada tema kohustustest. Kohus leiab, et on põhjendatud määrata OÜ I dokumentide hoidjaks juhatuse liige J P. Ajutise pankrotihalduri tasu määramine Pankrotiseaduse § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kuulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Justiitsministri 18.12.2003 määruse nr 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra“ § 1 lg 7 kohaselt pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja kuulutamata otsustab kohus vahendite puudumisel ajutisele haldurile tasu ja kulutuste hüvitamise riigi vahenditest justiitsministri 18.12.2003 määruses nr 71 sätestatud korras ja suurustes. Sama määruse § 2 lg 8 järgi võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest järgmiselt: ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused või ainult ajutise halduri tasu või ainult hüvitatavad kulutused, kuid kõik kokku mitte üle 6700 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvates sotsiaalmaks). Ajutine pankrotihaldur esitas kohtule koos ajutise pankrotihalduri aruandega taotluse ajutise pankrotihalduri ülesannete täitmise eest tasu määramiseks. Halduri tasu arvestuse kohaselt on ajutise halduri tasu kokku 17000 krooni ja pankrotimenetluse teenindamise kulud, sh transport, side, paljundus jne 2500 krooni. Arvestades piisavate rahaliste vahendite puudumisega võlgnikul ja võlausaldaja poolt deposiiti mittetasumisega, kuid arvestades asjaoluga, et ajutisel halduril on õigus saada tasu oma tehtud töö eest, siis kuuluksid ajutise halduri tasu ja kulutused välja mõistmisele riigi vahenditest seda määruses sätestatud määras. Tulenevalt eeltoodust palub ajutine haldur:
1.Välja mõista ajutise haldurile ajutise halduri tasu 17 000 krooni ja kulutuse hüvitis 2 500 krooni.
2.sh riigi vahenditest välja mõista ajutise halduri tasu summas 6 700 krooni (millele lisandub Sotsiaalmaksuseaduses sätestatud sotsiaalmaks 33%, kokku 8911 krooni), mis kuuluks välja maksmisele T V pangakontole nr 221010990316 Hansapank;
3.sh võlgnikult välja mõista ajutise halduri tasu summas 10 300 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks) ja kulutuste hüvitis summas 2500 krooni. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. PankrS §-st 11 tuleneb, et üldjuhul tasutakse ajutisele haldurile pankrotivara arvelt või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja poolt kohtu deposiiti tasutud vastavate summade arvelt. Kui pankrotimenetlus algatatakse mitte võlausaldaja vaid võlgniku avalduse alusel, siis ei näe pankrotiseadus ette võimalust kohustada võlgnikku või võlgniku seaduslikku esindajat tegema kohtu deposiiti ettemaksu pankrotimenetluse kulude katteks. Osaühingul puudub piisavalt rahalisi vahendeid ning vara ajutise halduri tasu väljamaksmiseks. Seega puuduvad võimalused tasuda ajutisele haldurile tema poolt kohtu 6(7)
määramisel tehtud töö eest kogu summa pankrotivara arvelt. Ajutise halduri tasu summas 6700 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvates sotsiaalmaks) tuleb välja mõista riigilt ja võlgnikult välja mõista halduri tasu 10 300 krooni ja kulutuste hüvitis 2 500 krooni. Kohtumäärus on tehtud lähtudes eeltoodust ning juhindudes pankrotiseaduse § 1 lg 2, 3, § 23 lg 1 § 27, § 29, § 157 p 2, § 165 lg 3, TsMS § 463-466.
/allkiri/ Geete Lahi Kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.