Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

2(5)

Hageja nõuab ka viivise maksmist summas 13 155,91 krooni põhivõla tasumisega viivitamise eest perioodil 29.06.2006 kuni 11.04.2008. Pooled on liitumislepingutes ja nende lisades leppinud kokku, et hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist 0,15% võlasummast iga viivitatud päeva eest. Vaidlust ei ole selles, et kostja sõlmis lepingud tarbijana. Hagejal on õigus nõuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses. Eeltoodust tulenevalt moodustab viivis ülalmärgitud ajavahemiku eest 1823,65 krooni. Kostja on palunud viiviseid vähendada seoses raske majandusliku olukorraga. Õpilaspiletist nr xxx selgub, et kostja õpib xxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx. OÜ Mediteri Perearstid 04.05.2007 tõendist nähtuvalt on kostja olnud viimase kahe aasta jooksul pidevalt ravil ning seisundi halvenedes ei ole olnud töövõimeline. Kostja 2006 ja 2007 tuludeklaratsioonidest nähtuvalt puudus kostjal 2006 ja 2007 maksustatav tulu. Seega on kostja näol tegemist majanduslikult vähekindlustatud isikuga. Arvestades kostja rasket majanduslikku seisundit, on põhjendatud vähendada viivist 339,80 kroonini. Kostja palus võimalust tasuda võlgnevus maksegraafiku alusel summas 500 krooni kuus. Hageja oli nõus maksegraafiku alusel tasumisega, kui maksegraafiku pikkus ei ületa kahte aastat. Pikema kui kaheaastase maksegraafikuga oli hageja nõus juhul, kui igakuine makse on vähemalt 900 krooni. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osaliselt ja uue otsusega mõista kostjalt välja leppetrahv 4000 krooni ja viivisevõlgnevuselt 6088,54 krooni viivitusintress mõistlikus ulatuses, arvestades viivitusintressi vähendamise põhjendatust ja vajalikkust ning kostja poolt esimese astme kohtumenetluses väljatoodud asjaolusid ning esitada menetluskulude proportsionaalne jaotus. Maakohus on rikkunud materiaalõiguse ja menetlusõiguse norme Maakohus leidis, et hageja leppetrahvinõue on väljamõistmiseks põhjendamatu. Hageja on hagiavalduses toonud summaarselt välja nõude rahalise koguväärtuse (hagi ese), millesse on sissearvutatud leppetrahvi suurus. Hageja ekslik käsitlus leppetrahvinõude õiguslikust olemusest ei saa mõjutada nõude kehtivust. Kohus ei ole poolte õigusliku põhjendusega seotud (iura novit curia printsiip). Kohtu ülesanne on tuvastada nõude korrektne õiguslik alus. Hageja on leppetrahvi nõudmisest kostjat kohaselt teavitanud (VÕS § 159 lg 2). Hageja esitas kostjale 08.06.2006 mobiiliteenuse arve nr 0016692131, millele oli lisatud leppetrahvinõue 4000 krooni. Pooled on kokkuleppeliselt kasutanud leppetrahvi mõistena käsitlustasu. Leppetrahvinõude väljendamine keeletähenduslikult läbi sõnaühendi käsitlustasu ei saa mõjutada nõude tegelikku kehtivust. Siinkohal ei oma õiguslikult tähtsust nõude nimetuse teatud vormiline väljendamine, vaid kokkuleppe tegelik sisu (falsa dcmonstratio non noeet printsiip). Hageja on täitnud leppetrahvinõude esitamise õiguslikud eeldused kohaselt, järelikult kuulub leppetrahv täies ulatuses väljamõistmisele. Maakohus leidis, et hagejal puudub õiguslik alus nõuda kostjalt viivitusintressi tasumist seaduses sätestatust kõrgemas määras. Hageja on sõlminud kostjaga mobiilsideteenuse osutamise lepingud ning järelmaksuga müügilepingud. Järelmaksuga müüdud mobiiltelefonide Nokia 7270 ja Nokia 3230 väärtus oli lepingu sõlmimise hetkel vastavalt 4880 krooni ja 4459 krooni. Lähtudes VÕS- tarbijakrediidilepingu regulatsioonist, kattuvad eelnimetatud mobiiltelefonide müügilepingud olemuselt tarbijakrediidilepingu tunnustega. VÕS § 415 lg 1 lause 1 järgi ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lg-s 1 sätestatud viivisemäärast kõrgemat viivist. Seega ei nõua hageja järelmaksumüügi lepingute võlgnevuse osas viivitusintressi seadusest kõrgemas määras tasumist. Maakohtu õiguslik hinnang on väär osas, mis puudutab mobiilsideteenuse osutamisega seonduva viivitusintressi väljamõistmist. Kohus on mobiilsideteenuse osutamise lepingule

3(5)

rakendanud müügilepingu sätteid. Mobiilsideteenuse osutamise tulemusena ei realiseeru VÕS § 208 lg-s 1 nimetatud õiguslik olukord. Mobiilsideteenuse osutamisele ei saa samuti ülekanda VÕS § 208 lg 3, sest mobiilsideteenuse puhul ei ole tegemist muu eseme või õiguse müügiga. Mobiilsideteenuse osutamine kattub sisult VÕS 8. jaos toodud teenuste osutamise lepingutega. Mobiilsideteenuse osutamise vastab käsundilaadsele võlasuhtele. Mobiilsideoperaator kohustub käsundisaajana vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Mobiilsideteenuse osutamise puhul ei kuulu kohaldamisele VÕS § 237 lg 1. Käsunduslepingu regulatsioonis puuduvad imperatiivsed tarbijat puudutavad sätted. Hagejal on õigus arvestada osutatud mobiilsideteenuselt viivitusintressi poolte kokkuleppe alusel 0,15% päevas põhinõudelt, iga tasumisega viivitatud päeva eest. VÕS ei keela viivitusintresside arvestamist leppetrahvilt, mistõttu on hagejal õigus nõuda lepingujärgset viivitusintressi ka leppetrahvi lõppsummalt. Maakohus on arvutanud hageja kasuks viivitusintressi seadusjärgse protsendimääraga kokku 1823,65 krooni. Hagejal on õigus nõuda lepingujärgset viivitusintressitasu mobiilsideteenuse osutamisest ja leppetrahvist tulenevate nõuete osas ning seadusejärge protsendiga viivitusintressi tasumata järelmaksu osamaksete nõudelt. Õiguslikult korrektse arvestuskäigu alusel on kostja viivitusintressi võlgnevuse kogusumma 6088,54 krooni (lepingujärgne viivisearvestus: 0,15% x 470 päeva x 7380,21 krooni/100 = 5203,05) (seadusejärgne viivisearvestus: 0,03% x 470 päeva x 6279,99 krooni/100 -885,49). Maakohus vähendas seadusejärgse viivitusintressi määraga arvutatud viivitusintressisummat 1823,65 krooni ebaproportsionaalselt 339,80 kroonini. Riigikohus on asunud positsioonile, et üldjuhul ei ole põhjendatud rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel kohtu poolt viivise vähendamine alla nõude seadusega tagatud ulatuse (RKTKo 3-2-1-79-05 p 21). Viivise vähendamine antud asjas ei ole täielikult põhjendamatu, kuid kohus peab viivise vähendamisel arvestama selle motiveeritust ja vajalikkust ning viivitusintressi vähendamine ei tohi toimuda suuremas ulatuses kui on vastavalt asjaoludele mõistlik. Viivitusintressi vähendamise korral saab vähendamine toimuda lepingujärgselt arvutatud viivitusintressi summalt, so 6088,54 krooni. Kostja poolt Xxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx päevases õppevormis vabatahtlik keskhariduse omandamine ei saa olla täiendavaks aluseks viivitusintressi vähendamisele. Kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramine ei ole põhjendatud. Hageja ei nõustunud kostja poolt esitatud kompromissettepanekuga tasuda maksegraafiku alusel 500 krooni kuus. Hageja soovis võlgnetava rahalise kohustuse välja mõistmist täies ulatuses kogusummana, mitte igakuiste osamaksetena. Antud tsiviilasjas ei ole tarvidust kohtuotsuse täitmise korda fikseerida. Kohus on kohtuotsuse täitmise korra määramisega rikkunud protsessiõiguse norme. Samuti ei ole maakohus arvestanud menetlus kulude jaotust tehes rahuldatud nõude proportsionaalset suhet esitatud haginõude kogusummasse. Menetluskulude jaotuse määramisel peab kohus hindama menetluskulude kandmise otsustamisel hagi rahuldatud osa ulatust. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta kaebuse rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 06.06.2008 otsus on seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud motiividel. Kuna kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS §-st 654 lg 6 korrata. Maakohus on õigesti leidnud, et hageja nõue käsitlustasu saamiseks summas 4000 krooni tuleb jätta rahuldamata. Maakohus on otsuses seda ka piisavalt põhjendanud. Kaebuses märgib

4(5)

apellant, et pooled on kokkuleppeliselt kasutanud leppetrahvi mõistena käsitlustasu. Kostja ei ole seda kinnitanud. Kaebusest ei nähtu, kus ja millisel viisil selline kokkulepe saavutati. Et käsitlustasuna tuleb mõista leppetrahvi, ei tulene ka hageja üldtingimuste üldosast, kus mõisteid selgitatud (t.l.18). Arvele nr. 0016692131 on märgitud küll käsitlustasu 4000 krooni, kuid ka sealt ei nähtu selle sissenõudmise alust. Samuti ei ole kaebuses viidatud ühelegi lepingu punktile, kust nähtuks kaebuses väidetu. Maakohus leidis õigesti, et käsitlustasu suurust ei ole hageja põhjendanud ega tõendanud. Maakohus on õigesti kohaldanud müügilepingut reguleerivaid sätteid ja põhjendatult leidnud, et nimetatud lepingule laieneb ka VÕS §-s 237 lg 1 sätestatu. Kolleegiumi arvates ei ole põhjendatud hageja seisukoht, mille kohaselt on poolte vahel tekkinud käsundist tulenevad õigussuhted, millele ei laiene tarbijalemüügi sätted. Maakohus on otsust selles osas piisavalt põhjendanud. Maakohus on seadusega kooskõlas vähendanud viiviseid ja seda ka piisavalt põhjendanud. Kohus on andnud hinnangu kõigile asjas esitatud tõenditele ja õigesti leidnud, et viivitus tekkis kostja raske majandusliku olukorra ja tervisliku seisundi tõttu. Kaebuses hageja vaid ei nõustu kohtu hinnanguga kostja poolt esitatud tõenditele ja kohtu järeldustega, kuid pole kostja poolt esitatud tõendeid ümber lükanud. Seega ei anna kaebuses toodud väited alust kaevatava otsuse muutmiseks ega tühistamiseks. Hageja on kaebuses ebaõigesti leidnud, et maakohus rikkus menetlusõiguse norme, kui fikseeris kohtuotsuses otsuse täitmise korra. Selline seisukoht ei ole kooskõlas seadusega. TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus poole taotlusel otsuses määrata kindlaks otsuse täitmise viisi ja korra ja täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Vaidlus puudub selles, et kostja on esitanud kohtule taotluse, milles palus võimaldada tasumist maksegraafiku alusel 500 krooni kuus (t.l.92). Seega ei ole hageja viited kompromisslepingule põhjendatud, kuna maakohus ei ole nimetatud lepingu alusel määranud otsuse täitmise korda. Ülaltoodu alusel ei anna ükski kaebuses toodud väide alust kaevatava otsuse tühistamiseks ja see tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud apellatsiooniastmes tuleb jätta kõik hageja kanda.

R. Allikvere

U. Loonurm

U. Reinola

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.