Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Indrek Soots
Otsuse avalikult teatavaks-
6. juuni 2008.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni
tegemise aeg ja koht
kohtumaja kohtukantselei
Tsiviilasja number
2-07-44515
Tsiviilasi
EAS hagi KA(endine perekonnanimi B) vastu põhivõla ja viiviste väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende
hageja EAS (registrikood XXX, asukoht XXX)
esindajad
hageja lepinguline esindaja Katrin Verma kostja KA(isikukood XXX elukoht XXX)
Istungi toimumise aeg
19.05.2008. a, avalik kohtuistung
Istungil osalenud isikud
hageja lepinguline esindaja Katrin Verma kostja KA istungit protokollis sekretär Carmen Vahem
Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 23.10.2007.a esitatud hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt osutas hageja kostjale teleteenust vastavalt poolte vahel 11.09.2005.a ja 13.10.2005.a sõlmitud liitumislepingutele nr 1511163 ja 1518748. Hageja esitas kostjale osutatud teenuste eest arved kogusummas 8205,21 krooni. Hagiavalduse esitamise seisuga ei ole kostja kohustust täitnud 7380,21 krooni ulatuses. 12.09.2005.a ja 14.10.2005.a allkirjastasid pooled lepingute lisad, mille alusel müüs hageja kostjale järelmaksuga mobiiltelefonid Nokia 7270 ja Nokia 3230. Kostja kohustus mobiiltelefonide eest tasuma igakuiseid osamakseid. Tulenevalt lepingute lisadest on hagejal õigus, lepingu peatamisel või lõpetamisel maksegraafikus sätestatud järelemaksete tasumise perioodi vältel, nõuda kostjalt korraga kogu antud hetkeks mobiiltelefoni eest maksmata järelmaksu summa. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostjal tasumata osamaksed summas 6279,99 krooni. Pooled on kokku leppinud viivises määraga 0,15 % päevas tähtaegselt tasumata summalt iga maksmisega viivitatud päeva kohta. 11.04.2008.a seisuga on kostja viivisevõlg 13 155,91 krooni. Eeltoodu alusel palus hageja mõista kostjalt välja põhivõlgnevuse 13 660,20 krooni ja viivise 13 155,91 krooni. Kostja vastuväited Kostja tunnistas hagi põhivõla osas summas 6279,99 krooni. Nimetatud summa on kostja tegelik võlgnevus hageja ees, millele ei ole lisatud leppetrahve ja intresse. 2007.a mais palus kostja hagejalt maksepuhkust ja intresside tühistamist, kuna oli põdenud depressiooni ning olnud seega töövõimetu. Sellest ei oldud huvitatud. Kostja õpib käesoleval ajal gümnaasiumis ja kasvatab üksi alaealist poega. Ta on füüsilisest isikust ettevõtja ja tema sissetulek on ebaregulaarne. Seoses raske majandusliku olukorraga palub kostja vähendada viiviseid ja leppetrahvi 0 kroonini. Kohtu põhjendused Asja materjalidest nähtuvalt on pooled sõlminud 11.09.2005.a liitumislepingu nr 1511163 ja 13.10.2005.a liitumislepingu nr 1518748 mobiilsideteenuste kasutamiseks. Lisaks on pooled sõlminud 12.09.2005.a liitumislepingu nr 1511163 lisa, mille alusel müüs hageja kostjale järelmaksuga mobiiltelefoni Nokia 7270 Black hinnaga 4880 krooni. Lepingust nähtuvalt on kostja tasunud esimese sissemakse 376 krooni. Ülejäänud summa pidi kostja tasuma 18. septembriks 2006.a igakuiste osamaksetena summas 376 krooni. Samuti on pooled 14.10.2005.a sõlminud liitumislepingu nr 1518748 lisa, millega hageja müüs kostjale mobiiltelefoni Nokia 3230 hinnaga 4459 krooni. Lepingu kohaselt on kostja tasunud esimese sissemakse 499 krooni. Ülejäänud summa pidi kostja tasuma 18. aprilliks 2007.a. igakuiste osamaksetena summas 220 krooni. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja esitanud kostjale mobiilsideteenuste eest arveid kogusummas 8 205,21 krooni, millest 4000 krooni on käsitlustasu. Hagiavalduse kohaselt on kostja poolt tasumata 7308,21 krooni. Seega on mobiilsideteenuste eest kostjal tasumata 3380,21 krooni. Kostja ei ole väitnud, et ta nimetatud summa eest mobiilsideteenuseid ei oleks saanud. Samuti ei ole ta tõendanud, et nimetatud summa oleks tasutud. Hagiavalduse
kohaselt on kostjal tasumata mobiiltelefonide eest 6279,99 krooni. Kostja ei ole tõendanud, et nimetatud summa oleks tasutud. Seega on kostja põhivõlg hageja ees 9660,20 krooni. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Tulenevalt VÕS § 208 lg 3 kohaldatakse asja müügi kohta seaduses sätestatut vastavalt õiguse või muu eseme müügile, muu hulgas energia, vee ja soojuse müügile ühendusvõrgu kaudu, kui seadusest ei tulene teisiti ja see ei ole vastuolus eseme olemusega. Seega tuleb kostjalt välja mõista põhivõlg 9660,20 krooni. Hageja nõuab kostjalt 4000 krooni tasumist, mis 08.06.2006.a esitatud arvel on märgitud käsitlustasuna. Istungitel on hageja käsitlenud nimetatud summat leppetrahvina. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 363 lg 1 p 2 kohaselt märgitakse hagiavalduses hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus). Hageja ei ole hagiavalduses tuginenud asjaolule, et tal on leppetrahvi nõue kostja vastu. Samuti ei ole hageja hagiavalduses ega ka istungitel selgitanud, millise lepingurikkumise eest ta leppetrahvi nõuab. Lisaks ei ole hageja põhjendanud, miks ta nõuab leppetrahvi just sellises suuruses. Seega on hageja nõue leppetrahvi summas 4000 krooni väljamõistmiseks põhjendamatu. Hageja nõuab ka viivise maksmist summas 13 155,91 krooni põhivõla tasumisega viivitamise eest perioodil 29.06.2006.a kuni 11.04.2008.a. Pooled on liitumislepingutes ja nende lisades leppinud kokku, et hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist 0,15 % võlasummast iga viivitatud päeva eest. Vaidlust ei ole selles, et kostja sõlmis lepingud tarbijana. VÕS § 237 lg 1 sätestab, et tarbijalemüügi puhul on ostja kahjuks käesolevas jaos ja käesoleva seaduse üldosas lepingu rikkumise puhuks kasutatavate õiguskaitsevahendite kohta sätestatust kõrvalekalduv kokkulepe tühine. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega on hagejal õigus nõuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses. Eeltoodust tulenevalt moodustab viivis ülalmärgitud ajavahemiku eest 1823,65 krooni. Kostja on palunud viiviseid vähendada seoses raske majandusliku olukorraga. VÕS § 113 lg 8 sätestab, et viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. Vastavalt VÕS § 162 lg 1, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoole majanduslikku seisundit. Õpilaspiletist nr XXX selgub, et kostja õpib . OÜ M P 04.05.2007.a tõendist nähtuvalt on kostja olnud viimase kahe aasta jooksul pidevalt ravil ning seisundi halvenedes ei ole olnud töövõimeline. Kostja 2006.a ja 2007.a tuludeklaratsioonidest nähtuvalt puudus kostjal 2006.a ja 2007.a maksustatav tulu. Seega on kostja näol tegemist majanduslikult vähekindlustatud isikuga. Arvestades kostja rasket majanduslikku seisundit, peab kohus põhjendatuks vähendada viivist 339,80 kroonini. Ülaltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 9660,20 krooni ja viivis 339,80 krooni, kokku 10 000 krooni.
TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kostja palus võimalust tasuda võlgnevus maksegraafiku alusel summas 500 krooni kuus. Hageja oli nõus maksegraafiku alusel tasumisega, kui maksegraafiku pikkus ei ületa kahte aastat. Pikema kui kaheaastase maksegraafikuga oli hageja nõus juhul, kui igakuine makse on vähemalt 900 krooni. Kohus leiab, et kostja taotlus kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks on põhjendatud. Kostjal tuleb tasuda hagejale võlgnevus igakuiste osamaksetena summas 500 krooni alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust kuni võlgnevuse tasumiseni. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 esimesele lausele kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, siis peab kohus põhjendatuks jätta kummagi poole menetluskulud kummagi poole enda kanda.
Indrek Soots kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.