2-16-6663/56 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

11.Võlgniku kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel on järgmised (PankrS § 173): Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustik (TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2022 654 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lg 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. TMS § 131 lg 1 p 1-12 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; töövõimetoetus; seadusel põhinev elatis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus; okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse alusel makstav represseeritu toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.

Rxxx Kxxxxx esitas 26.04.2016. a kohtule avalduse tema enda pankroti väljakuulutamiseks. Kohus kuulutas 30.06.2016. a määrusega välja Rxxx Kxxxxx pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Mart Sikuti. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 20.07.2016. a. 05.07.2019. a esitas pankrotihaldur kohtule kinnitamiseks jaotusettepaneku. Kohus kinnitas jaotusettepaneku 07.08.2019. a määrusega. 11.07.2022. a esitas haldur kohtule taotluse, milles palub: 1) Avaldada väljaandes “Ametlikud teadaanded” teade, et RxxxxKxxxxx pankrotimenetlus lõpetatakse PankrS § 158 lg 4 alusel seoses raugemisega, aga PankrS § 158 lg 6 kohaselt kohus ei lõpeta menetlust PankrS §158 lg 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa. Haldur on arvamusel, et kohtu deposiiti makstav summa võiks olla minimaalselt kaks tuhat (2 000) eurot; 2) Juhul, kui keegi kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks kohtu poolt määratavat summat ei tasu, palub haldur lõpetada PankrS § 157 p 5 alusel Rxxx Kxxxxx pankrotimenetlus ning vabastada pankrotihaldur Mart Sikut RxxxxKxxxxx pankrotihalduri kohustustest; 3) Määrata pankrotihaldurile tasu käibemaksuta summas 1920 eurot, millele lisandub käibemaks summas 384 eurot, kokku 2304 eurot väljamaksmisega Sikuti Advokaadibüroo OÜle PankrS §65 lg 11 alusel ja kinnitada halduri tehtud vajalikud kulutused (büroo- ja transpordikulud) summas 34,04 eurot + käibemaks 20% 6,81 eurot, kokku 40,85 eurot PankrS § 66 lg 1 alusel. Pankrotivara koosseisus on lõpparuande koostamise ajal olemas rahalisi vahendeid summas 2344,85 eurot. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamise taotlus on kooskõlastatud võlausaldajatega; 4) Algatada võlgniku RxxxxKxxxxx kohustustest vabastamise menetlus, sealjuures palun kohtul usaldusisikut mitte määrata ja kohustada võlgnikku Rxxx Kxxxxxx ise täitma usaldusisiku kohustusi. Rxxx Kxxxxx on esitanud koos pankrotiavaldusega kohtule avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avaldus ei sisaldanud kinnitusi, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada, ja et ta kohustub täitma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi. Koos pankrotihalduri taotlusega menetluse lõpetamiseks on kohtule esitatud ka võlgniku avalduse täiendus ja nõusolek usaldusisiku kohustuste täitmiseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. Kohus on avaldanud 21.09.2022. a teate väljaandes Ametlikud Teadaanded, et menetluse raugemise vältimiseks on võimalik maksta kohtu deposiiti 1500 eurot hiljemalt 12.10.2022. a. Keegi võlausaldajatest ega kolmandatest isikutest ei ole kohtu deposiiti nõutud summat tasunud. 24.10.2022. a teatas pankrotihaldur andmed võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks.

korteriomandi xxxxxxt. xxx xxxx linnas, xxxxxxxxxxxxxx (endise elukoha), kinnistusregistriosa nr 229243 hinnaga kuus tuhat (6000) eurot, millest võlgnikule tasuti kolm tuhat (3000) eurot ja tema endisele abikaasale kolm tuhat (3000) eurot. Võlgniku selgitustel maksti eeltoodud ühisvarasse kuulunud korteriomandi müügist talle välja 2016. a veebruaris notari juures kolm tuhat (3000) eurot sularahas, millest maksis ta endisele abikaasale elatist ja tasus ka muid võlgu. 30. juunil 2016. a on Tartu Maakohtu määrusega tsiviilasjas nr. 2-166663 välja kuulutatud RxxxxKxxxxx pankrot, pankrotihalduriks nimetati Mart Sikut. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 20. juulil 2016. a, seal loeti pankrotihaldur kinnitatuks ja otsustati mitte valida pankrotitoimkonda. Nõuete kaitsmise koosolek toimus 26.11.2016. a, sellel koosolekul loeti tunnustatuks II järgu nõuded summas 6012,56 eurot. Kokku on toimunud viis nõuete kaitsmise koosolekut: 26.11.2016. a, 20.02.2017. a, 05.06.2017. a, 30.06.2017. a ja 28.12.2017. a. Teised nõuete kaitsmise koosolekud toimusid III järgu nõuete tunnustamiseks summas 11 936,66 eurot. Kohtuvaidlusi nõuete üle ei ole. Koosolekutele ei ilmunud ühtki võlausaldaja esindajat ega võlgniku esindajat, suulisi ega kirjalikke vastuväiteid ei esitatud. Seega loeti nõuded tunnustatuks. Peale II järgu nõuete kaitsmist lubas võlgnik teha kompromissettepaneku oma võlausaldajatele. Jaotusettepanek on koostatud 07.02.2019. a ja kohtu poolt kinnitatud 07.08.2019. a. Müümata pankrotivara ei ole, halduril puuduvad andmed teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta. Rxxx Kxxxxx pankrotimenetluses ei ole esitatud tsiviilhagisid, samuti ei ole halduril kavatsust hagisid esitada. Halduri teadmata on võlgnik Rxxx Kxxxxx osalenud iseseisvalt menetlustes 2-19-17950 ja 221-16119, millest võlgnik ei ole haldurile teatanud. Haldur on pankrotimenetluse ajal valitsenud pankrotivara, müünud avalikul enampakkumisel pankrotivarasse kuulunud sõiduauto VW Passat, suhelnud võlgnikuga ja võlausaldajate esindajatega, nõustanud võlgnikku, pidanud läbirääkimisi kompromissi saavutamiseks, suhelnud võlgniku lahutatud abikaasa Kxxxx Kxxxxxxx korduvalt teemadel, mis puudutavad nende alaealiste laste Rxxxxxx ja Rxxxxx Kxxxxx suhtluskorda ning lastele makstavat elatist (Rxxx Kxxxxx jättis korduvalt oma lastele elatise maksmata ning Kxxxx Kxxxxx pöördus abi saamiseks halduri poole (on algatanud ka Maksekäsu kiirmenetluse avaldusi), teinud päringuid, läbi viinud võlausaldajate üldkoosolekud, koostanud jaotusettepaneku ja esitanud kohtule kinnitamiseks, koostanud ettekandeid kohtule ja võlausaldajatele ning koostanud kohtule aruande pankrotimenetluse lõpetamiseks seoses raugemisega. Praegusel ajal elab võlgnik Txxxxx ja töötab Vxxxxxxxx AS-s Kxxxxxx. Arvestades, et võlgnikul on kolm (3) ülalpeetavat ning tööl käimisega kaasnevaid transpordikulusid (päevas tuleb sõita ca 100 km, puudub võimalus transpordikulude jagamiseks, pole võimalik kasutada ka ühistransporti), on tema finantsmajanduslik olukord halb. Haldur on korduvalt esitanud kohtule ettekandeid, sest polnud võimalik leida usaldusisikut. Selles küsimuses on pöördutud ka Justiitsministeeriumi ja Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja poole. Võeti vastu Füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FIMS), aga selle kohaselt (FIMS § 68 lg 2) kohaldatakse käesolevas pankrotimenetluses Pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis kuni 30. juunini 2022. a. Peale seaduse vastuvõtmist on võlausaldajad nõustunud usaldusisiku määramata jätmisega ning sellega, et neid kohustusi täidaks võlgnik ise. Nõuded

Halduri arvates on maksejõuetuse tekkepõhjuseks muu asjaolu PankrS § 162 lg 3 mõtteseelkõige läbimõtlematute tagatiseta võlakohustuste võtmine erinevatelt krediidi- ja finantseerimisasutustelt, arvestamata krediiditoodete kulukust ja kuumaksete suurust. Kohustustest vabastamine menetluse algatamine Vastavalt vastuvõetud Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) §68 lg 2 kohaldatakse käesolevas pankrotimenetluses Pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis kuni 30.juunini 2022. a. Rxxx Kxxxxx on pankrotiavalduses märkinud, et soovib kohustustest vabastamise menetluse algatamist peale pankrotimenetluse lõppu. Vastavalt PankrS § 169, § 170 võidakse võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, vastavalt PankrS § 171 lg 1 otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise lõpparuande kinnitamisel. Arvestades pankrotimenetluse käigus tuvastatud asjaolusid teeb haldur kohtule ettepaneku alustada võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, mis on halduri hinnangul kõikide menetlusosaliste huvides. Vastavalt PankrS § 176 lg 1 lõpevad juhul, kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Rxxx Kxxxxx on lubanud haldurile kohustustest vabastamise menetluse ajal tasuda pankrotivõlausaldajatele minimaalselt viiskümmend (50) eurot/kuus. Lahendamata on usaldusisiku määramise küsimus pankrotimenetluse lõpetamisel, haldur on pöördunud võlanõustajate poole, samuti ka võlausaldajate esindajate poole, aga senini puudub neil huvi usaldusisiku kohustusi täita. Arvestades PankrS § 172 lg 1, lg 6, seoses Rxxx Kxxxxx pankrotimenetluses kujunenud olukorraga ja võlausaldajate seisukohtadega 2022. a juunis, teeb haldur kohtule ettepaneku usaldusisikut mitte määrata, sest keegi ei olnud nõus neid kohustusi täitma, ning määrata, et usaldusisiku kohustusi täidaks võlgnik Rxxx Kxxxxx ise, kes on andnud vastava nõusoleku. KOHTU SEISUKOHAD PANKROTIMENETLUSE RAUGEMISE OSAS Kohus nõustub halduriga, et võlgnikul puuduvad pankrotimenetluse katteks rahalised vahendid ja tegemist on pankrotimenetluse raugemise olukorraga PankrS § 158 lg 4 mõttes. Keegi võlausaldajatest ega kolmandatest isikutest ei ole pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti nõutud summat tasunud. Kohus nõustub pankrotihalduri poolt välja toodud maksejõuetuse põhjusega. Tegemist ei ole kuriteotunnustega teoga ja võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 162 lg 3, § 163 lg 5, § 28 tähenduses. Kohus lõpetab pankrotimenetluse raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kuna Rxxx Kxxxxx pankrotimenetlus lõpetatakse, siis vabastab kohus PankrS § 165 lg 3 alusel Mart Sikuti pankrotihalduri kohustest. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine Füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FiMS) jõustus 01.07.2022. FiMS § 68 lg 2 näeb ette, et enne FiMS-i jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini.

Käesolevas asjas on pankrotimenetlus algatatud enne 2022. a 1. juulit ning kohaldamisele tulevad füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetlust käsitlevad redaktsioonid, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. 26.04.2016. a esitas võlgnik Rxxx Kxxxxx (pankrotis) koos pankrotiavaldusega kohtule avalduse tema suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avaldus ei sisaldanud kinnitusi, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada, ja et ta kohustub täitma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi. Koos pankrotihalduri taotlusega menetluse lõpetamiseks on kohtule esitatud ka võlgniku avalduse täiendus ja nõusolek usaldusisiku kohustuste täitmiseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. PankrS § 171 lg 1 sätestab: Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus PankrS § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlausaldaja võib PankrS § 171 lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. Võlausaldajad ei ole esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlausaldajad, haldur ega võlgnik ise ei ole kohtule esitanud asjaolusid, mis PankrS § 171 lg 2 järgi saaksid olla aluseks kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmisele. Kohus, kaalunud Rxxx Kxxxxx kohustustest vabastamise menetluse algatamist PankrS § 171 lg 2 järgi leiab, et ei ole kaalukat põhjust jätta PankrS § 171 lg 2 alusel kohustustest vabastamise menetlus algatamata. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine iseenesest ei too endaga kaasa pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist. Lähtuvalt PankrS § 175 lg 1 otsustab kohus selle pärast viie aasta möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. Kohus rahuldab Rxxx Kxxxxx taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks tema suhtes. PankrS § 173 sätestab võlgniku kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel. PankrS § 173 lg 1 sätestab: Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 sätestab: Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3 sätestab: Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 sätestab: Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. PankrS § 173 lg 5 sätestab: Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. PankrS § 173 lg 6 sätestab: Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. PankrS § 172 lg 1 sätestab: Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankrS § 172 lg 6 sätestab: Kohus võib mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik

suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Koos pankrotihalduri taotlusega menetluse lõpetamiseks on kohtule esitatud ka võlgniku avalduse täiendus ja nõusolek usaldusisiku kohustuste täitmiseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. Võlausaldajad ei ole esitaud vastuväidet sellele, et võlgnik täidab ise usaldusisiku kohustusi. Kohus kuulas võlgniku Rxxx Kxxxxx ära 21.detsembril 2022.a. Rxxx Kxxxxx jäi selle juurde, et ta soovib kohustustest vabastamise menetluse algatamist, peab võimalikuks panustada selle nimel, et kohustustest vabaneda. Võlgnik töötab. Kohus selgitas võlgnikule veelkord kohustustest vabastamise menetluse kulgu, kohustusi selles. Rxxx Kxxxxx arutles selle üle, et ehk võiks tema usaldusisiku kohustusi täita tema elukaaslane. Kohus andis Rxxx Kxxxxxxx tähtaja, milliseks ajaks tuleb kohtule esitada tema soovi korral uue usaldusisiku kirjalik nõusolek. Kohtule ei esitatud kirjalikku nõusolekut uuelt usaldusisikult. Kohus leiab, et kuna võlgnik on andnud 06.07.2022. a nõusoleku täitmaks ise usaldusisiku kohustusi ja kinnitanud, et talle on teada usaldusisiku ülesanded, on võimalik Rxxx Kxxxxxx ennast kohustada täitma usaldusisiku ülesandeid. PankrS § 172 sätestab usaldusisiku kohustused. (1) Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. (2)Usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. (3) Võlausaldaja põhjendatud taotlusel võib kohus usaldusisikule anda õiguse kontrollida, kas võlgnik täidab oma kohustusi. (4) Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. (5)Mõjuval põhjusel võib kohus omal algatusel, võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel vabastada usaldusisiku ja asendada ta teise usaldusisikuga enne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamist. Vabastatud usaldusisik esitab kohtule aruande. Perioodil, mil RxxxxKxxxxxxtäidab ise usaldusisiku kohustusi ja usaldusisikut ei määrata, kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Sellise kontrolli teostamiseks määrab kohus Rxxx Kxxxxxxx kohustuse anda kohtule perioodiliselt teavet oma tegevuse, sissetulekute ja vara kohta. Rxxx Kxxxxxx tuleb alates kohustustest vabastamise menetluse algatamisest täita PankrS § 173 lg 1–6 sätestatud kohustusi ja pidada sellekohast arvestust. Kohus kohustab RxxxxKxxxxxx esitama kohtule aruandeid ja mõlema pangakonto väljavõtteid usaldusisiku ülesannete täitmise kohta iga kuue (6) kuu järel, esimene aruanne tuleb esitada 20.06.2023, järgnev 20.12.2023, jne. Usaldusisikul lasub kohustus usaldusisiku kontole laekuvatest summadest teha üks kord aastas, iga aasta 20. detsembril, väljamakseid võlausaldajatele. PankrS § 1933 lg 2 sätestab, et kui füüsilisest isikust võlgnik on enne 2022. aasta 1. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine PankrS § 175 lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine iseenesest ei too endaga kaasa pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist. Kohus selgitab, et kohus võib keelduda võlgniku kohustustest vabastamisest, kui võlgnik ei panusta enesele võetud kohustuste täitmisse kas üldse või teeb seda nii vähesel määral, et võlgniku käitumist saab

käsitada FIMS § 47, varasemalt PankrS § 173 lg 1 sätestatud kohustuse mittenõuetekohase täitmisena. Võlgniku väljavaade saada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõppedes kohustustest vabastatud, on otseses sõltuvuses võlgniku panusest kohustustest vabastamise menetlusse ja tema tahtest rahuldada võlausaldajate nõudeid. FIMS § 49 lg 1 sätestab: Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse. PankrS § 1933 lg 2 mõttest tulenevalt kohaldatakse sellisel juhul ka PankrS § 175 lg 5 järgi määratud viieaastase tähtaja asemel tähtaega kolm aastat. PankrS § 175 lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Pankrotihalduri tasu ja kulud Vastavalt PankrS § 193 lg-le 5, kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2021. aasta 1. veebruari, kohaldatakse ajutise halduri ja halduri tasu arvestamisele käesoleva seaduse § 23, § 55 lõike 3 punkti 52, §-de 65, 651, 66 ja 661 ja § 127 lõike 1 redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõike 2 redaktsiooni ning nõuete kaitsmisele ja tunnustamisele käesoleva seaduse § 3 lõike 2, § 77 punkti 6 ja 5. peatüki 2. jao redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 132 lõike 4 punkti 9 redaktsiooni, mis kehtisid 2021. aasta 31. jaanuarini. Käesolevas asjas on pankrotiavaldus menetlusse võetud enne 2021. a 1. veebruari ning kohaldamisele tulevad halduri tasu ning kulutusi käsitlevad redaktsioonid, mis kehtisid 2021. aasta 31. jaanuarini. Pankrotihaldur taotleb määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 1920 eurot, millele lisandub käibemaks summas 384 eurot, kokku summas 2304 eurot. Kokku on pankrotimenetluses olnud töötunde halduril 24. Halduri tunnitasu on 80 eurot. Haldur on kohtule esitanud pankrotihalduri tasu arvestuse. PankrS § 65 lg 11 sätestab: kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. PankrS § 150 lg 2 alusel tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 150 lg 4 sätestab: pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Arvestades pankrotihalduri töö mahtu, kutseoskust ning pankrotihalduri taotlust, peab kohus põhjendatuks rahuldada Mart Sikuti taotlus ning määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 2304 eurot, sh käibemaks 20% summas 384 eurot. Pankrotihalduri taotlusel tuleb tasu pankrotivarast välja mõista büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so OÜ-le Sikuti Advokaadibüroo. Pankrotihaldur taotleb kinnitada seoses menetluse läbiviimisega pankrotihalduri vajalikud ja põhjendatud kulud (büroo- ja transpordikulud) summas 40,85 eurot, sh käibemaks. Kohus peab büroo- ja transpordikulusid põhjendatuks ning kinnitab pankrotihaldur Mart Sikuti vajalikud ja põhjendatud kulud Rxxx Kxxxxx (pankrotis) pankrotimenetluses summas 40,85 eurot, sh käibemaks 20% summas 6,81 eurot. Pankrotihalduri kulud hüvitada pankrotivara arvelt.