Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number
2-07-25062
Otsuse tegemise aeg ja koht
05.september 2008, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Helgi Vinni
Kohtuasi
AS Kohtla-Järve Soojus hagi V A ́i vastu võlgnevuse 2 939,70 krooni nõudes.
Kohtuistungi toimumise aeg
25.august 2008
Menetlusosalised
Hageja:
AS Kohtla-Järve Soojus (RK 10160791)
Hageja esindaja:
Paul Paas (volikirja alusel)
Kostja:
V A (IK xxx)
Kolmas isik:
T H (IK xxx)
Kohtuotsus on avalikult teatavaks tehtud 05.septembril 2008.a kell 16.00 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu. Edasikaebe kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. 1(5)
Viru Maakohtule 05.juulil 2007 esitatud hagiavalduse kohaselt on kostja jätnud tasumata soojusenergia tarbimise eest temale kuuluvas korteris. Hageja on kostjale saatnud igakuiselt arve, millel on kirjas tarbitud soojusenergia kogus ning teave teenustasu ja võlgnevuse kohta. Seisuga 01.06.2007 on kostja hagejale võlgu 2 939,70 krooni, kuna on jätnud oma kohustused õigeaegselt täitmata. Hageja palub kostjalt välja mõista AS Kohtla-Järve Soojus kasuks võlgnevuse 2 939,70 krooni ning kõik kohtumenetluses hageja poolt kantud menetluskulud.
Kohtule 22. augustil 2007 esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista ning palub kohaldada aegumist, kuna nõude esitamise tähtaeg 3 aastat on möödunud. Kostja selgitab, et kuna ta alates 17.12.2003.a elab Hooldekodus, siis pole ta saanud hagejalt ühtegi arvet ega teadet teenustasu ega võlgnevuse kohta.
05.septembril 2008.a Viru Maakohtule esitatud hagiavalduse täpsustuses hageja ei nõustu kostja vastuväitega, et nõue on aegunud. Kostja on osaliselt võlgnevust tasunud. TsÜS § 158 lg1 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega ning TsÜS § 158 lg 2 kohaselt nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises. Vastavalt TsÜS § 147 lg 3 kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Hagejal tekkis kohustus kütte elamu asukohaga xxx Kohtla-Järve 2 hageja ja elamu haldaja vahel sõlmitud lepingust. Hageja ja kostja vahel leping puudus. Kosteriomanikust kostja kohustus tasuda korterile kulutatud kütte eest tulenes AÕS §-st 26 ja KOS §-ist 13. Seega tuleneb kostja kohustus hageja ees seadusest mitte tehingust. TsÜS § 149 kohaselt on seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest. Seega ei ole hagetav nõue aegunud. Hageja palub kostjalt välja mõista 2 929,70 krooni ja hageja menetluskulud.
Viru Maakohtu 03.märtsi 2008 määrusega oli menetlusse kolmanda isikuna kostja poolel kaasatud T H.
03.03.2008 toimunud kohtuistungil hageja esindaja toetas hagi, selgitades, et korteri müümisel 2004 aastal kostja on tunnistanud võlgnevust hageja ees. Kuna hagi on esitatud vähem kui 3 aasta möödumist peale korteri müügilepingu sõlmimist, siis pole aegumine kohaldatav. Kostja selgitas , et ostu-müügilepingus on kirjas, et võlgnevuse maksmise kohustus lasub ostjal. Kostja taotles kolmanda isikuna T H ́i menetlusse kaasamist. Kohtuistungil 25.08.2008 hageja esindaja toetas hagi. Kostja hagi ei tunnistanud, selgitades, et tema müüs korteri kolmandale isikule. Notariaalselt sõlmitud lepingus on kirjas, et ostja peab võlad tasuma. Samuti taotleb kostja aegumise kohaldamist. 2(5)
Kolmas isik kohtuistungile ei ilmunud. Kohtuistungi toimumise ajast ja kohast oli talle teatatud kohtukutsega.
Kohus, tutvunud hagiavaldusega, selle täpsustusega ja kostja vastusega, kuulanud kohtuistungil ära poolte seletused, ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagiavaldus on põhjendatud osaliselt ning kuulub osalisele rahuldamisele. Kohus tuvastas, et hageja õiguseellane sõlmis 01.03.1994.a. ME-ga EKME lepingu nr 1303 soojusenergia kasutamises kaugkütte veega (tl 17-22). Lepingu lisa kohaselt (tl 23) varustas hageja soojusenergiaga ka elamut xxx Kohtla-Järvel. Lepingu p.10 kohaselt hoonetes paiknevate eluruumide (korterite) poolt kasutatud soojusenergia eest arveldab hageja vahetult nende ruumide (korterite) üürnikega. Lepingu p. 17 kohaselt arved kasutatud soojusenergia eest kuuluvad tarbijate poolt tasumisele hiljemalt iga kuu 25-ks kuupäevaks eelmise kuu eest. Tasumisega viivitamisel arvestatakse tarbijatele viivist kuni 0,2 % arve summast iga viivitatud päeva eest. Kostja omandas korteri asukohaga xxx Kohtla-Järvel 13.novembril 1997. a sõlmitud ostu-müügilepingu alusel (tl 7). Hageja poolt esitatud arvestuse kohaselt moodustus kostja korteri Kohtla-Järve xxx võlgnevus keskkütte ja kuuma vee kasutamise eest perioodil november 2003.a. kuni jaanuar 2004.a. 2 939.70 krooni (tl 8). Kostja palus hageja nõude puhul arvestada hagi aegumisega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143 kohaselt kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutmisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest ning lg 2 kohaselt nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Hageja leiab, et nõue ei ole aegunud, sest seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest. Korteriomanikust kostja kohustus tasuda korterile kütte eest tulenes asjaõigusseaduse (AÕS) §-st 26 ja korteriomandiseaduse (KOS) §-st 13. Kuni 30.06.2002.a. kehtinud AÕS § 26 lg 1 kohaselt asjast kasu saamiseks õigustatud isik peab kandma asjaga seotud kohustused ja kulutused. AÕS § 26 lg 2 kohaselt kui 1. lõikes nimetatud isik ei ole omanik ega ole selged tema kohustused, kannab asjaga seotud kohustused ja kulutused asja omanik. 01.07.2001.a. jõustunud KOS § 13 sätestab (lg1) korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Kostja on korteri asukohaga xxx, Kohtla-Järve omanik alates 13.11.1997.a kuni 28.12.2004.a (tl 7,29-35). Kuna hageja on kulutanud kostja korteriomandi reaal-ja mõttelise osa normaalseks säilimiseks vajalikku soojusenergiat (vajalikud kulutused), nõustub kohus hageja arvamusega, et mingil määral võib hageja nõuet vaadelda ka seadusest tuleneva nõudega. Samas on kohus arvamusel, et hageja nõude võib esitada ka tehingust tuleneval alusel. Hageja ise on hagi täpsustuses viidanud, et hagejal tekkis kohustus kütta elamut xxx, kus asub ka kostjale kuulunud kostja korter, Kohtla-Järve linnas hageja ja elamu omaniku ja haldaja ME EKME vahel sõlmitud lepingu alusel. Lepingu kohaselt elamus paiknevate korterite poolt kasutatud soojusenergia eest arveldas hageja vahetult tarbijatega, esitades neile arveid.
3(5)
Pooled olid võlaõiguslikes suhetes, hageja tarnis kostjale soojusenergiat, kostja tarbis energiat ja tal lasus kohustus tasuda tarbitud soojuse eest. Niisugustel asjaoludel tuleb vaidluse lahendamisel kohaldada VÕS § 76 lg 1, mille kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 208 lg 1 kohaselt kohustub ostja tasuma ostuhinna rahas ning sama paragrahvi 3. lõike järgi asja müügi kohta seaduses sätestatut kohaldatakse vastavalt õiguse ja muu eseme müügile, muu hulgas energia, vee ja soojuse müügile ühendusvõrgu kaudu. TsÜS § 152 lg 1 kohaselt kui samasisulise nõude võib esitada nii seadusest kui tehingust tuleneval alusel, kohaldatakse nõude aegumisele TsÜS 9.peatükis 2.jaos sätestatut (tehingust tuleneva nõude aegumine). Eeltoodust lähtuvalt kohus leiab, et hageja nõue on osaliselt aegunud. Hagis esitatud (kogu)nõude 2 939,70 krooni puhul on tegemist hageja nõuete summaga, mis tuleneb kostjale ajavahemikul 04.12.2003.a kuni 05.02.2004 esitatud arvete kostja poolt tasumata jätmisest. Hageja esitas hagi
4(5)
Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 434, § 436, § 442, § 456, § 632 lg 1 rahuldab kohus hagi osaliselt. Menetluskulud Kooskõlas TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning lg 3 menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui pool ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus leiab, et käesolevas asjas tuleb menetluskulud jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus jaotab menetluskulud selliselt, et hageja menetluskulud kannab 74% ulatuses kostja ning kostja menetluskuludest tuleb jätta hageja kanda 26%. Ülejäänud osas jäävad menetluskulud poolte endi kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest arvates (TsMS § 174 lg 1).
Helgi Vinni Kohtunik:
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.