Eesti Vabariigi nimel Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Lukiina Vismann
Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
15.08.2008, Tallinn Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja 2-07-21174
Tsiviilasi
AS LAavaldus BCOÜ vastu pankroti väljakuulutamiseks
Menetlustoiming
Pankroti väljakuulutamise otsustamine
Menetlusosalised ja nende
Võlausaldaja: AS LAreg XXX XXX Võlausaldaja esindaja: Oliver Ennok Cavere Õigusbüroo OÜ Lennuki 22 Tallinn 10145 Võlgnik: BCOÜ reg XXX XXX Võlgniku seaduslik esindaja JMOsünd XXX
esindajad
05.08.2008 Istungi toimumise aeg
Istungil osalejad
Võlausaldaja esindaja: Oliver Ennok Ajutine pankrotihaldur: Rein K ( OÜ Kustavus Veskimetsa 16 Tallinn 10618, tel 58 174 506, e-post [email protected])
Rahuldada AS LApankrotiavaldus BCOÜ reg XXX XXX pankroti väljakuulutamiseks. Kuulutada välja BCOÜ reg XXX pankrot 15. 08. 2008.a kell 16.00. Nimetada BCOÜ pankrotihalduriks Rein Kallaste ( OÜ Kustavus Veskimetsa 16 Tallinn 10618, tel 58 174 506, e-post [email protected]). Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 15. september 2008.a algusega kell 11.00 Tallinnas Kentmanni 13 asuvas Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja saalis nr 311.
jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest pankrotihaldurile.
Eelnimetatud
summad
välja
mõista
pankrotivarast.
02.08.2007
maksekorraldusega 1503 kohtu deposiiti LAAS kantud pankrotimenetluse kulud Kohtute
Raamatupidamiskeskusel
tagastada
LAAS
pärast
käesoleva
pankrotimenetluse lõpetamist. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud Võlausaldaja on 04.06.2008 esitanud avalduse võlgniku pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt 30.11.2006 Harju Maakohtu otsusega tsiviilasjas 2-06-4226 mõisteti BCOÜ-lt AS LA kasuks välja 397 165.60 krooni. Nimetatud kohtuotsus jõustus 13.03.2007 ning võlausaldaja saatis otsuse 28.03.2007 täitmiseks kohtutäitur Marek Laanemetsale. 23.05.2007 esitas täitur võlausaldajale teate, mille kohaselt on täitemenetluse käigus selgunud, et võlgnikul puudub kinnisvara ja tema nimele ei ole registreeritud ka ehitisi vallasvarana, ega mootorsõidukeid. Võlgniku pangakontod on aresti all, kuid arved on nullis. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes PankS § 9 lg 1, § 10 lg 1 ja lg 2 p 2 ning lg 5 palub võlausaldaja välja kuulutada võlgniku pankrot. Harju Maakohtu 18.06.2007 kohtumäärusega on kohus pankrotiavalduse pankroti väljakuulutamiseks menetlusse võtnud. 13.05.2008 Harju Maakohtu määrusega on algatatud BCOÜ pankrotimenetlus. Pankrotihaldur Rein Kallaste on andnud kirjaliku nõusoleku enda nimetamiseks ajutiseks pankrotihalduriks BCOÜ pankrotimenetluses. Käesolevas asjas on määratud kohtuistung 05.08.2008. Võlausaldaja esindaja jäi kohtuistungil pankrotiavalduse juurde. Võlgniku esindaja kohtuistungile ei ilmunud, istungi ajast ja kohast teadlik. Kohtuistungil võlausaldaja esindaja seisukoht, et võlgniku esitatud taotlus istungi osas ei vasta TsMS nõuetele nii vormiliselt kui ka keeleliselt. Kohus on seisukohal, et TsMS § 352 sätetest lähtuvalt tuleb asi läbi vaadata sisuliselt, kuna võlgniku poolt esitatud taotlus ei ole põhjendatud ja seega ei saa olla mõjuvaks põhjuseks istungiaja tühistamiseks või selle muutmiseks. Ajutise pankrotihalduri aruanne ja ajutise pankrotihalduri järeldused Vastavalt pankrotiseaduse §-le 22 lg 5 esitab ajutine pankrotihaldur oma ülesannete täitmise kohta kohtule kirjaliku aruande ja arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste
kohta. Arvamuses märgib ajutine haldur, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. OÜ BC(registrikood XXX, asukoht XXX, edaspidi nimetatud ``võlgnik``) osakapitali suuruseks on 40 000 krooni. Juhatuse liikmeteks on BLja JMO. Mõlemad juhatuse liikmed asuvad Norras. Pärast pankrotimenetluse algatamist pöördus ajutine haldur võlgniku juhatuse liikmete, Eestis tegutsevate pankade, maksu- ja tolliameti, autiregistrikeskuse, ehitusregistri, Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja ning elektroonilise kinnistusraamatu päringusüsteemi poole palvega väljastada informatsiooni, mis on vajalik võlgniku varalise seisundi väljaselgitamiseks ning hinnangu andmiseks võlgniku maksejõulisusele. Võlgniku juhatuse liikmed võlausaldaja poolt esitatud nõuet ei vaidlustanud. JMO ́iga kohtus ajutine haldur Tallinnas. J. M. O lubas teha pingutusi, et võlgnevus kustutada, kuid siiani on võlgnevus tasumata. L , kellega ajutine haldur on vestelnud telefonitsi, väidab, et tema ei ole enam võlgniku juhatuse liige (äriregistri andmetel ta seda siiski on). Ajutine haldur kohtus võlgniku juhatuse liikmete endise koostööpartneri BB (ka praeguseks tegevuse lõpetanud) direktori MF, kes andis ajutisele haldurile üle ühe kausta võlgniku raamatupidamisdokumente (M.F väitel on kaustas osaline võlgniku dokumentatsioon). Pangast saadud kontoväljavõtted ja M.F saadud raamatupidamis- dokumentatsioon kinnitavad, et võlgnik lõpetas tegevuse 2006.a. aastal.
Maksejõuetuse põhjuseks võib olla kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisvea kohta praegu andmed puuduvad. Kohtu põhjendused TsMS § 436 lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. Võlausaldaja esindajal vastuväiteid ajutise pankrotihalduri aruandele ei ole. 05.08.2008 toimunud kohtuistungil võlausaldaja esindaja taotleb deposiiti tasutud summa tagastamist kuna võlgnikul on pankrotimenetluse läbiviimiseks vahendid olemas. Kohus leiab, et välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot. Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 esimese lause kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise pankrotihalduri aruandest nähtuvalt on võlgnikul vara hinnanguliselt 79 966.61 krooni väärtuses. Võlgnikul on aruande kohaselt kohustusi seisuga 1.08.2008 summas 397 165.61 krooni. Seda kinnitavad ka ajutise halduri poolt kogutud andmed. Võlad intresside, viiviste kasvu näol pidevalt suurenevad. Ajutise halduri arvamus maksejõuetuse kohta on: et pangas allkirjaõiguslik isik VK(ik XXX) kandis Maksu -ja Tolliameti poolt võlgnikule tagastatud käibemaksu summast 400 000 krooni osaühingu S arvele, mille juhatuse liige ta oli. Käesoleval ajal teadaolev vara katab väikeses ulatuses aruande kohaselt võlgniku kohustusi. 22.02.2007.a. kuulutati välja OÜ S pankrot. 30.05.2007 kuulutati välja V.K pankrot. Võlgniku juhatuse liikme JMO väitel esitas ta peale nimetatud rahaülekannet avalduse politseile V.K suhtes kriminaalmenetluse alustamiseks. Ajutine haldur on arvamusel, et maksejõuetuse põhjuseks võib olla kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisvea kohta aruande koostamise perioodil andmed puuduvad. Ajutise halduri ettepanek on välja kuulutada võlgniku pankrot, millega kohus nõustub ajutise halduri aruandes toodud asjaolusid arvestades. Kohus leiab, et ülaltooduga on tõendatud, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Seega tuleb välja kuulutada OÜ BC pankrot. Määrata pankrotihalduriks ajutine pankrotihaldur Rein Kallaste ajutise pankrotihalduri nõusolekul. Kuna ajutine pankrotihaldur on jõudnud järeldusele, et võlgnik võis seoses maksejõuetuse tekkimisega toime panna kuriteo tunnustega teo teatab kohus eeltoodust tulenevalt ja PankS § 28 nõudeid järgivalt pärast käesolevas asjas tehtud lahendi jõustumist. Pankrotiseaduse (PankrS) § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada justiitsministri poolt kehtestatud piirmäärades oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskust. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Justiitsministri määruse 18. 12. 2003. a nr 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord” § 2 punkti 6 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 1500 (üks tuhat viissada) krooni. Võlgniku ajutine haldur taotleb kohtul rakendada tunnitasu määraks 800 krooni. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt ajutine haldur on kulutanud oma ülesannete täitmiseks 17 töötundi (17*800)
summas 13 600 krooni ja teinud vajalikke kulutusi 3 400 krooni. Kohus leiab, et ajutise halduri taotlus on põhjendatud ning ajutise halduri tasu 13 600 krooni ja tehtud kulutuste hüvitamiseks 3400 krooni kuulub rahuldamisele. 05.08.2008 toimunud kohtuistungil võlausaldaja esindaja taotleb deposiiti tasutud summa tagastamist kuna võlgnikul on pankrotimenetluse läbiviimiseks vahendid olemas. Eelnimetatud taotluse osas juhindudes PankS § 30 kohus on seisukohal, et 02.08.2007 maksekorraldusega 1503 kohtu deposiiti LAAS kantud pankrotimenetluse kulud Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada LAAS pärast käesoleva pankrotimenetluse lõpetamist.
Lukiina Vismann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.