OÜ Kukruse Maja hagi R L vastu soojusenergia ja halduskulude võlgnevuse summas 13446, 55 krooni nõudes
Menetluse staatus
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Hageja:
OÜ Kukruse Maja (RK xxx; asukoht: xxx)
Hageja esindaja:
P P (volikirja alusel)
Kostja:
R L (IK xxx; elukoht: xxx)
Kostja määratud esindaja:
vandeadvokaat A S
Resolutsioon Jätta OÜ Kukruse Maja hagi R L vastu rahuldamata.
Menetluskulude jaotus Menetluses kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, jäävad hageja kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. I Hageja nõue 1(5)
1.Hageja esitas 19.03.2007 Viru Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgniku R L vastu 13 446,55 krooni nõudes (tl 1-3).
17.09.2007 kohtumäärusega anti maksekäsu kiirmenetluse esemeks olev nõue üle kohtunikule tsiviilasja menetluse jätkamiseks hagimenetlusse (tl 19).
3.15.10.2007 esitas hageja kohtule hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse 13 446,55 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt teostas OÜ Kukruse Maja alates 01.02.1996 Kohtla-Järvel xxx elumaja hooldamist, haldamist ja majandamist. Kostja on nimetatud elumajas kahetoalise korteri number 3 üürnik. Kostja ja hageja vahel on 07.02.1989 sõlmitud eluruumi üürileping. Kostja ja OÜ Kukruse maja vahel on sõlmitud 24.04.2000 soojusenergia ostu-müügileping. Kostja võlgnevus on perioodist 01.10.1998 kuni 01.11.2006. Kostja võlgnevus korteriüüri ja kütte eest seisuga 01.11.2006 on kokku 13 446,55 krooni. Tulenevalt elamuseaduse § 37 palub hageja kohtul kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 13 446,55 krooni ja hageja menetluskulud (tl 25).
II Kostja vastus
4.Kostja oma 30.10.2007 vastuses hagi ei tunnista. Kostja vastuse kohaselt tal hagejaga alates korteri erastamisest 1997 a. üürilepingut ei ole. 2003 aastast elab kostja xxx, Jõhvi linnas. Kukrusel xxx korteris on kütte radiaatorid välja lülitatud ning kostja soojuse eest võlgu ei ole (tl 37).
III Kohtuistung 22. jaanuaril 2008
5.Kohtuistungil esitas hageja esindaja täiendatud hagiavalduse (tl 48-49).
6.Kostja seletas, et hageja nõuab raha soojatoru eest, mille kaudu tuleb majja pooljahtunud vesi ja seda 30 % ulatuses, kuigi maksma peaks 15 %. Kostjal oli üürileping 1989.aastast, kuid 1997 kostja erastas korteri ja üürileping kaotas sellega kehtivuse. Korteris ei ole võimalik elada, majas on aknad sisse visatud.
IV Kohtuistung 08. mail 2008
7.Kohtuistungil nõustus hageja esindaja vähendama nõuet soojuse eest 30 %- lt 15 %-le ja võtma arvesse aegumist.
8.Kostja esindaja seletuse kohaselt hageja hoolduskulude nõude osas puudub kostjaga lepinguline suhe. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et maja hooldati ja tehti talle kulutusi. Soojusvõlgnevuse nõue on perioodi osas ebaselge, samuti tuleks arvesse võtta aegumist.
V Kohtuistung 12. juunil 2008
9.Hageja esindaja tegi kostjale kompromissiettepaneku, mille kohaselt hageja poolt sissenõutavaks summaks jääks soojuse tarbimise eest 1428 krooni, hoolduskulude eest 3427,20 krooni, kokku 4855,20 krooni. Hageja taotles asja menetluse jätkamist kirjalikus menetluses.
10.Kostja kompromissettepanekuga ei nõustunud. 2(5)
VI Kirjalik menetlus
11.Kohus määras 13.06.2008 asja menetluse jätkumise kirjalikus menetluses ning andis pooltele aega kuni 01.08.2008 avalduste, dokumentide ja muude tõendite esitamiseks (tl 109).
12.Kostja esindaja esitas 01. augustil 2008 kohtule vastuväite hagiavaldusele. Vastuväite kohaselt on nõue hoolduskulude osas tõendamata ja osaliselt aegunud. Soojusvõlgnevuse osas võttis hageja esindaja 08.05.2008 kohtuistungil omaks, et nõue on ka selles osas osaliselt aegunud ning kostjal tuleks tasuda 15 % arvestatava kütte maksumusest. 12.06.2008 kohtuistungil täpsustas hageja esindaja soojusevõla nõuet, milleks on 1428 krooni (15 % võlgnevusest alates 2004 märtsist). Kostja palub arvestada kostja haiglas viibimist, mille jooksul korter viidi tuvastamata isikute poolt elamiskõlbmatusse seisundisse, mistõttu oli kostja sunnitud alates 2003 üürima endale teise eluaseme. Korterid Lehe 6 elamus on enamjaolt tühjad ning maja üldseisukorra tõttu pole võimalik korterit ka müüja. Kostja esindaja taotleb hagi rahuldamata jätmist või väljamõistetetava summa vähendamist ning menetluskulude jätmist poolte endi kanda. Kostja esindaja palub kohtul arvestada kostja tervislikku olukorda, mis on halb ning majanduslikku olukorda, kus pensionist kulub oluline osa ravimitele ja elamiskuludeks (tl 115-116).
VII Kohtuotsuse põhjendused
13.Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja selle täiendusega, kostja vastusega ja kirjaliku vastuväitega, kuulanud kohtuistungitel ära poolte seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendid, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.
14.Kohus tuvastas, et kostja oli alates 07.02.1989 xxx Kohtla-Järve üürnik (tl 29). Kohtla-Järve Linnavalitsuse ja hageja vahel sõlmitud 01.02.1996 hoolduslepingu ja selle lisaks oleva üleandmisvastuvõtu akti nr 3 alusel anti elamu xxx hageja hooldada (tl 50-53).
15.Kostja erastas korteri, mille üldpind 36,30 m2, 12.05.1997. Ostu- müügilepingu p 3 kohaselt müüja müüs lepinguobjekti kohustusega teenindada eluruumi vastavalt lepingule ja ostja oli kohustatud astuma korteriühistu liikmeks, välja arvatud juhul, kui elamus, milles asub erastatav eluruum, on vähem kui 5 korterit. Ostja vastutab lepinguga võetud kohustuste täitmata jätmise eest õigusaktidega sätestatud korras. Lepingu p 7 kohaselt müüja ja ostja vahel sõlmitud üürileping kaotas kehtivuse ostu-müügilepingu notariaalse tõestamise hetkest ja eluruumi edasine haldamine toimub vastavalt „Eluruumide erastamise korra“ punktile 11 (tl 15). Rahvastikuregistri andmetel oli kuni 25.09.2003 kostja elukohaks xxx, Kohtla-Järve, Ida-Virumaa (tl 11).
16.Hageja ja kostja vahel sõlmiti 24.04.2000 korteri xxx, köetava pinnaga 36,3 m2, varustamiseks soojusenergiaga määramata tähtajaga soojusenergia ostu-müügileping. Lepingu p 3.1. kohaselt müüja kohustus müüma ostjale soojusenergiat vajalikus koguses ja p 3.6. kohaselt oli müüjal õigus esitada ostjale arveid tarbitud soojusenergia eest (tl 30-31).
17.Hageja poolt esitatud kostja võlgnevuse arvestuse kohaselt on kostjal seisuga 01.11.2006 hageja ees võlg summas 13 446,55 krooni, millest korteriüüri võlgnevus perioodi 01.10.199831.10.2006 eest on summas 9678,04 krooni ja soojusenergia võlgnevus perioodi 2003-2006 eest 3768,40 krooni (tl 28).
18.Kostja poolt kohtule esitatud Kukruse Maja 06.08.2003 arve nr 13 kohaselt oli kostja võlgnevus soojusenergia eest 01.07.2003 seisuga 981,10 krooni, mille kostja tasus (tl 97). 3(5)
19.Hageja 10.03.2008 tõendi kohaselt on kostja korteris xxx radiaatorid ära võetud ja korterit köetakse keskküttetorudega (sh äravoolutoru) ning köetava pinna suuruseks on 10,3 m2 (tl 98).
20.Kohtla Järve Linnavolikogu 11.11.1998 määrusega nr 44 kinnitatud Kohtla-Järve linnas kaugküttel olevate hoonete ja elamute elektriküttele ülemineku eeskirja p 11 kohaselt enne eeskirja kehtestamist elektriküttele ja soojaveevarustusele ümberehitatud hoone osas (korteri) omanik on kohustatud hoone valdajale maksma üldkasutatavate ruumide kütmise, korterit läbivast soojustorustikust lähtuva ja ehituskonstruktsioone läbistava soojuse eest kuni 15 % keskmisest 1 m2 arvestatud kütte maksumusest (tl 99-100). Nimetatud eeskirja tühistanud Kohtla-Järve Linnavolikogu 22.12.2004 määruse nr 88 „Kaugküttepiirkonna kehtestamine“ p 9.1. kohaselt majasisesest võrgust eraldunud ja alternatiivküttele korteri üleviinud korteriomanik, kelle korter on varustatud soojusega kaudselt kaugkütte teel (püstikud, laed, seinad, põrandad), on kohustatud maksma tarvitatud soojuse eest üldjuhul kuni 15 % hoone kütmiseks kulutatud keskmise m2 hinnast, sõltumata korteri asukohast elamus.
21.Kostja on oma esindaja kaudu esitanud taotluse kohaldada aegumist, millega hageja esindaja on nõustunud.
22.Riigikohus on 22.02.2007 kohtumääruses tsiviilasjas 3-2-1-8-07 märkinud, et vaidlustes, kus üks pool on soovinud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Seejuures ei ole üldjuhul vajalik nõude olemasolu tuvastamine ka siis, kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile muid vastuväiteid.
23.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 149 kohaselt seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutmisest. TsÜS § 152 lg 1 kohaselt kui samasisulise nõude võib esitada nii seadusest kui tehingust tuleneval alusel, kohaldatakse nõude aegumisele TsÜS 7.osa 9 ptk 2 jaos sätestatut (tehingust tuleneva nõude aegumine).
24.Hageja on oma nõudes viidanud AÕS § 72 lg 1, 75 lg 1 ja KOS § 13, kuid samas ka 07.02.1989 üürilepingule, 01.02.1996 hoolduslepingule ja 24.04.2000 soojusenergia ostumüügilepingule. Eeltoodust nähtub, et hageja on viidanud nii tehingust kui seadusest tulenevale alusele, mistõttu tuleb kohaldada kolmeaastast hagi aegumise tähtaega.
25.Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 9 lg 2 kohaselt kui TsÜS või VÕS kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 01.07.2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse aegumistähtaega alates 01.juulist.2002. Kuni 01.07.2002 kehtinud TsÜS § 113 lg 1 kohaselt oli hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg 10 aastat. Nõue kostja vastu on esitatud maksekäsu kiirmenetluse avaldusena 15.03.2007, seega tuleb kohaldada aegumist nõuetele, mis muutusid sissenõutavaks kuni 15.03.2004.
26.Eeltoodust tulenevalt kohaldab kohus aegumist hoolduskulude nõude suhtes perioodi 01.10.1998 - 31.03.2001 osas summas 3212.70 krooni ja osaliselt perioodi 01.04.2001-31.02.2006 osas summas 3252, 68 krooni (5390,15 / 58 kuud x 35 kuud) ja soojusvõlgnevuse nõude suhtes 2003 a summas 457,80 krooni ja 2004 osas summas 302,06 krooni (1208,25/ 12 kuud x 3 kuud).
27.Ülejäänud hoolduskulude võlgnevuse 2271,78 krooni osas (5390,15-3252,68 +134,31) osas nõustub kohus kostja vastuväitega, et nõue ei ole tõendatud. Hageja ja Kohtla-Järve Linnavalitsuse 4(5)
vahel sõlmitud 01.02.1996 hoolduslepingu punktist 4.2.4 tuleneb linna õigus määrata üüritariifid (tl 50-52). Kohtla-Järve Linnavalitsuse korraldusega 18.02.1997 nr 72 kehtestati alates 01.03.1997 hagejale teenuse tariifiks 2,95 m2 (tl 103). Hageja juhatuse 23.03.2001 koosoleku otsuse p 1 kohaselt kehtestati alates 01.04.2001 uueks üürimääraks erastamata (ja täieliku teenustasulepinguga) korterites 3.30 krooni/m2. Punkt 2 kohaselt erastatud korterite omanikele kehtestati teenustasud vastavalt lisale 2 (tl 101). Nimetatud lisa 2 ei ole kohtule esitatud, kuigi kostja suhtes pidi kehtima erastatud korterite omanikele kehtestatud tariif. Hageja juhatuse 14.03.2006 koosoleku otsusega kehtestati alates 01.03.2006 uus üldine korteriteenuste tariif 3.70 EEK/m2 (tl 102). Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et nimetatud tariif oleks olnud kooskõlastatud linnaga või oleks linn loobunud oma õigusest üüritariifid määrata. Seega ei saa viimast tariifi võlgnevuse arvestuse alusena arvesse võtta.
28.Ülejäänud soojusvõlgnevuse osas võtab kohus arvesse hageja nõude täpsustust 1428 krooni (15 % määra rakendamine 30 % asemel ). Samas nõustub kohus kostja arvamusega, et kostja poolt oli soojusvõlgnevuse eest tasumata jätmine raske haiguse tõttu vabandatav (VÕS § 103). Kostja puhul on tegemist kõrges vanuses väga haige inimesega, kes alates 2003 detsembrist ei saa elada Kukruse xxx korteris ning kelle pension kulub eeskätt ravimitele (tl 118-120).
29.Eeltoodust lähtuvalt kohus jätab hagi rahuldamata.
VIII Menetluskulud
30.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sellest tulenevalt jäävad menetluskulud, sealhulgas kohtuvälised kulud, hageja kanda.
Viktor Brügel Kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.