Harju Maakohus
Kohtu koosseis
kohtunik Merike Varusk
Määruse tegemise aeg ja koht
22. detsember 2022, Tallinn, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-19-7517
Tsiviilasi
J B ́i (pankrotis) pankrotimenetlus
Menetlustoiming
pankrotimenetluse lõpetamise taotluse lahendamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
võlgnik J B (isikukood xxx, elukoht xxx); võlgniku lepinguline esindaja V K (Eesti Õigusbüroo osaühing, asukoht Endla 15, Tallinn, e-post xxx); pankrotihaldur Magnus Braun (Advokaadibüroo Lextal, asukoht Rävala pst 4, Tallinn, e-post [email protected]).
2-19-7517 2.14
xxx osaühing 4 820.55 eurot.
2-19-7517
14.05.2022 esitas pankrotihaldur kohtule lõpparuande ja taotluse lõpetada pankrotimenetlus. Pankrotihalduri poolt esitatud andmed pankrotimenetluse kohta Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta Korteriomand xxx (registriosa nr: xxx; üldpind 52,80 m2) (edaspidi: Kinnisasi). Korteriomand oli koormatud hüpoteekidega alljärgnevalt: a) I jrk hüpoteek xxx AS kasuks summas 52 238.40 eurot; b) II jrk hüpoteek xxx AS kasuks summas 7 602 eurot. c) xxx korteriühistul on korteriomandist tulenevate nõuete tagamiseks pandiõigus korteriomandile (KrtS § 44). Pandiõiguse suurus on korteriomandi eelmise majandusaasta majandamiskulude summa (KrtS § 44 lg 3). 2019. aasta korteriomanike üldkoosolekul 13.06.2019 kinnitati 2018. aasta majandusaasta aruanne, mille kohaselt oli korteri nr xxx majandamiskulude summa 2018. aastal 1848 eurot. Arvestades eeltoodut, on xxx korteriühistu pandisumma 1848 eurot. Korteriomand võõrandati 18.11.2019 lõppenud enampakkumisel hinnaga 67 000 eurot. Andmed PankrS § 146 nimetatud väljamaksete kohta Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded - väljamakseid ei ole tehtud. Võlgnikule ja tema ülalpeetavale makstav elatis – võlgnikul on lubatud igakuiselt kasutada tema arvelduskontole laekuvat sissetuleku osa, mis on ette nähtud täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 132 lg-tes 1 ja 2 ehk palga alammäära ulatuses ning lisaks 1/3 palga alammäärast iga ülalpeetava kohta. Võlgnikul on kaks ülalpeetavat alaealist last. Massikohustused – (s.o pankrotimenetluse ajal halduri poolt oma ülesannete täitmisel tehtud tehingutest ja muudest toimingutest tekkinud kohustused, maksukohustused ning muud kohustused vastavalt PankrS §-le 148): KÜ-le xxx makstud pankrotimenetluse aegsed majandamiskulud (pankrotimenetluse aegsed) kokku 237.48 eurot. Pankrotimenetluse kulud – (s.o menetluskulud, ajutise halduri tasu, halduri tasu, pankrotitoimkonna liikmete tasu, ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks vastavalt PankrS §-le 150): - ajutise halduri tasu 921 eurot (sh käibemaks) on välja mõistetud Harju Maakohtu 13.11.2019 määrusega; - ajutise halduri vajalikud kulutused 44.52 eurot (sh käibemaks) on välja mõistetud Harju Maakohtu 13.11.2019 määrusega; - pankrotihalduri tasu brutosummas 9 685.12 eurot; kokku 10 650.64.
3(11)
2-19-7517 Halduri tasu - vastavalt PankrS §-le 651 on halduri tasu alammäära arvutuskäik järgmine: 67 000 - 64 001 on 2 999 eurot, millest 7% on 209.93 eurot, millele tuleb liita vastavalt tabelile 7 861 eurot, kokku 8 070.93 eurot. Tasule lisandub käibemaks summas 1 614.19 eurot. Haldur edastas kõikidele võlausaldajatele seisukoha esitamiseks lõpparuande projektversiooni koos tasutaotlusega. Võlausaldajad ei ole halduri taotletud tasu osas vastuväiteid esitanud. Pankrotitoimkonna liikmete tasu – toimkonda pole moodustatud. PankrS § 11 või § 30 alusel kohtu deposiiti makstud summa – haldurile teadaolevalt pole käesolevas menetluses deposiiti tasutud. Vastavalt PankrS §§ 146 ja 150 on enne jaotise alusel raha väljamaksmist pankrotivarast tehtud väljamaksed massikohustuste ning pankrotimenetluse kulude katteks vastavalt ülaltoodule. Kokku on seni kinnitamata kulusid summas 9 922.60 eurot (237.48 + 9 685.12). Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa Esimeses rahuldamisjärgus tunnustatud nõuded PankrS § 153 lg 1 p 1 – pandiga tagatud tähtaegselt tunnustatud nõuded. Tunnustatud Väljamakstud Saamata Nr Võlausaldaja nõue (EUR) Jaotis summa (EUR)
1 xxx 1793.70 3,20% 1793.70 xxx As
54317.58 96,80% 54317.58 kokku 56 111.28 100% 56 111.28 Teises rahuldamisjärgus tunnustatud nõuded PankrS § 153 lg 1 p 2 – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded Tunnustatud Väljamakstud Nr Võlausaldaja nõue (EUR) Jaotis summa (EUR) 14,86% 1 xxx 3313.51 0,00 7,38% 2 xxx AS 1644.49 0,00 2,25% 3 xxx OÜ 501.75 0,00 10,16% 4 xxx OÜ 2264.37 0,00 xxx AS 14,34%
3198.02 0,00 28,60% 6 xxx OÜ 6377.15 0,00 10,84% 7 xxx OÜ 2416.19 0,00 1,78% 8 kohtutäitur Hille Kudu 396.00 0,00 1,37% 9 kohtutäitur Hille Kudu 304.56 0,00 0,86% 10 kohtutäitur Hille Kudu 191.74 0,00 7,57% 11 AS xxx 1688.72 0,00 100% kokku 22 296.50 0,00
-
Saamata
3313.51 1644.49 501.75 2264.37 3198.02 6377.15 2416.19 396.00 304.56 191.74 1688.72 22 296.50 4(11)
2-19-7517
Kolmandas rahuldamisjärgus tunnustatud nõuded Tunnustatud Väljamakstud Saamata Nr Võlausaldaja nõue (EUR) Jaotis summa (EUR)
xxx
181.69 2,33% 0,00 181.69 2 xxx 2810.96 35,98% 0,00 2810.96 3 xxx 4820.55 61,70% 0,00 4820.55 kokku 7 813.20 100% 0,00 7 813.20 xxx nõue sisaldab 54.30 eurot, mis rahuldatakse II järgus PankrS § 153 lg 4 alusel, xxx AS nõue rahuldatakse II järgus PankrS § 153 lg 4 alusel. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Pandiesemeks oli korteriomand xxx (registriosa nr: xxx; üldpind 52,80 m2). Pankrotivarasse on pandieseme müügist laekunud 67 000 eurot. Pandipidajate s.t esimese rahuldamisjärgu nõuete kogusumma on 57 810.07 eurot. PankrS § 146 lg 1 alusel tehtud ja eeldatavate väljamaksete (halduri tasu määratakse lõpparuandega) summa on 10 888.72 eurot. Ajutise halduri tasu (sh käibemaks) Ajutise halduri kulud (sh käibemaks) Halduri tasu (sh käibemaks) xxx võlg (menetlusaegne) kokku
921.60 44.52 9 685.12 237.48 10 888.72
Antud juhul on pandipidajate nõuded pärast PankrS § 146 lg 1 väljamaksete tegemist võimalik rahuldada 56 111.28 euro ulatuses (67 000-10 888.72). Kuivõrd pandipidajate nõuete kogusumma on 57 810.07 eurot, rahuldatakse pandiga tagatud nõuded 97.10% ulatuses. Kokku jääb pandipidajate kanda 1 698.79 euro suuruses summas PankrS § 146 lg 1 väljamakseid [10 888.72 - (67 000 - 57 810.07)]. Arvestades, et xxx nõue moodustab 3.20% ja xxx AS nõue 96.80% I rahuldamisjärgu nõuetest, kannavad pandipidajad 1 698.70 euro suurust osa järgmiselt ning väljamaksed on järgmised: Võlausaldaja
xxx xxx AS Kokku
Pandipidajate nõuded
Väljamakse I Nõuete järgus proportsioon
Kinnipeetud kulu
1 848.00 55 962.07 57 810.07
1 793.70 54 317.58 56 111.28
54.30 1 644.49
3,20% 96,80%
5(11)
2-19-7517 xxx ning xxx AS-ile tehtavad väljamaksed moodustavad vastavalt 3,20% ja 96,80% tehtavate väljamaksete kogusummast ehk pandieseme müügist saadu osas. Kinnipeetud kulude proportsioonid on samuti 3,20% ja 96,80%. Kulude jaotus on seega kooskõlas PankrS § 153 lgga 3. Andmed müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Müümata vara ja muu vara (sh teistelt isikutelt saadaoleva) kohta halduril andmed puuduvad. Andmed pankrotihalduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel PankrS § 124 lg 1 kohaselt seisneb pankrotivara valitsemine pankrotivara säilitamiseks ning pankrotimenetluse läbiviimiseks vajalike toimingute tegemises pankrotivaraga. Haldur korraldas olemasoleva pankrotivara kohta informatsiooni kogumise ja pankrotivara hulka kuuluva kinnisvara müügi avalikul enampakkumisel. Pankrotihalduri eesmärgiks oli võõrandada pankrotivara võimalikult efektiivselt ning kiire aja jooksul (arvestades PankrS §-s 140 sätestatut). Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada Haldur ei ole pankrotimenetluses hagisid esitanud ning puuduvad haldurile teadaolevad asjaolud, mis võiksid tingida hagide esitamise tulevikus. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused Käesolevas pankrotimenetluses kohtukulud puuduvad. Halduri tehtud vajalikud kulutused on kajastatud käesoleva määruse punktis, mis käsitleb PankrS § 146 nimetatud väljamakseid. Ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused on (sh käibemaks) 44.52 eurot. Maksejõuetuse tekkimise põhjused Võlgniku selgituste kohaselt ei olnud ta perekondlikel ning tervislikel põhjustel enam võimeline võetud laenukohustusi täitma, mistõttu sattus makseraskustesse. Seega on maksejõuetus tekkinud ülemääraste kohustuste võtmisest ning sellest, et võlgnikul puudub piisav sissetulek, mis võimaldaks kohustusi täita. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud kuriteo tunnustega tegude toimepanemist ega esitanud kuriteoteadet. Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud Muid pankrotimenetluses tähtsust omavaid asjaolusid ei ole haldur tuvastanud. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine Võlgnik on koos pankrotiavaldusega 16.05.2019 esitanud kohtule ja haldurile taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ja kinnitanud, et talle ei ole teada 6(11)
2-19-7517 asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada ja kinnitanud, et kohustub täitma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi. Nõuete kaitsmise koosolekul arutati võlgniku ettepanekut asuda ise usaldusisiku kohustusi täitma ning vastuväiteid ei esitatud. II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 157 p 5 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega. PankrS § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Kohus võib vastuväidete ärakuulamiseks pidada istungi. PankrS § 163 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. PankrS § 163 lg 5 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, teatab kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Teates ei tohi tugineda teabele, mille kasutamine tõendina oleks pankrotiseaduse § 85 lõikes 4 sätestatu kohaselt välistatud. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on raske juhtimisviga, on haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu, kui seda nõuet ei ole juba esitatud. Lõpparuande kinnitamine Pankrotihaldur on PankrS § 162 ja 163 alusel esitanud kohtule pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotimenetluse lõpparuande. Lõpparuande kohaselt on pankrotivarasse arvatud korteriomand, mis võõrandati 18.11.2019 lõppenud enampakkumisel hinnaga 67 000. Lõpparuandele vastuväiteid ei esitatud. Kohus leiab, et pankrotihalduri esitatud lõpparuanne vastab PankrS § 162 lõigete 2 ja 3 nõuetele. Sellest ei ilmne, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis PankrS § 163 lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et J B’i (pankrotis) lõpparuanne tuleb kinnitada. Pankrotihaldur on välja toonud, et võlgniku selgituste kohaselt ei olnud ta perekondlikel ning tervislikel põhjustel enam võimeline võetud laenukohustusi täitma, mistõttu sattus makseraskustesse. Seega on pankrotihalduri seisukohal maksejõuetus tekkinud ülemääraste kohustuste võtmisest ning sellest, et võlgnikul puudub piisav sissetulek, mis võimaldaks kohustusi täita. Kohtu hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks hoolsuskohustuse rikkumine, kuna võlgnik ei hinnanud kohustuste võtmisel oma võimalusi teenida tulu ja selle arvel täita kohustusi. Pankrotihalduri vabastamine tema ülesannete täitmisest
7(11)
2-19-7517 PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur Magnus Braun tuleb vabastada tema kohustustest J B’i (pankrotis) pankrotimenetluses. Pankrotimenetluse kulude kinnitamine PankrS § 66 lg 3 järgi menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused, mida tasu ei kata, võib haldur pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Pankrotimenetluse lõpparuande või muu menetlust lõpetava aruande kinnitamisel kontrollib kohus nende halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust, mida kohus ei ole PankrS § 66 lõike 1 alusel veel kinnitanud, ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Lõpparuandest nähtuvalt moodustavad haldurile välja makstud pankrotimenetluse kulud järgmiselt: xxx makstud pankrotimenetluse aegsed majandamiskulud (pankrotimenetluse aegsed) kokku 237.48 eurot. Pankrotimenetluse kulud – (s.o. menetluskulud, ajutise halduri tasu, halduri tasu, pankrotitoimkonna liikmete tasu, ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks vastavalt PankrS §-le 150): - ajutise halduri tasu 921 eurot (sh käibemaks) on välja mõistetud Harju Maakohtu 13.11.2019 määrusega; - ajutise halduri vajalikud kulutused 44.52 eurot (sh käibemaks) on välja mõistetud Harju Maakohtu 13.11.2019 määrusega; - pankrotihalduri tasu brutosummas 9 685.12; kokku 10 650.64. Halduri tasu - vastavalt PankrS §-le 651 on halduri tasu alammäära arvutuskäik järgmine: 67 000 - 64 001 on 2 999 eurot, millest 7% on 209.93 eurot, millele tuleb liita vastavalt tabelile 7861 eurot. kokku 8 070.93 eurot. Tasule lisandub käibemaks summas 1 614.19 eurot. Kokku on seni kinnitamata kulusid summas 9 922.60 eurot (237.48 + 9 685.12). Kohus leiab, et pankrotimenetluses tehtud kulu xxx makstud pankrotimenetluse aegsed majandamiskulud (pankrotimenetluse aegsed) eest kokku 237.48 eurot, on põhjendatud kulu ja kuulub kinnitamisele. Pankrotihalduri tasu kindlaksmääramise otsustab kohus alljärgnevalt. Pankrotihalduri tasu Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: PankrS § 193 lg 5 alusel, kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2021. aasta 1. veebruari, kohaldatakse ajutise halduri ja halduri tasu arvestamisele käesoleva seaduse § 23, § 55 lõike 3 punkti 52, §-de 65, 651, 66 ja 661 ja § 127 lõike 1 redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõike 2 redaktsiooni ning nõuete kaitsmisele ja tunnustamisele käesoleva seaduse § 3 lõike 2, § 77 punkti 6 ja 5. peatüki 2. jao redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 132 lõike 4 punkti 9 redaktsiooni, mis kehtisid 2021. aasta 31. jaanuarini.
8(11)
2-19-7517 PankrS § 65 lg 1 kohaselt halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Pankrotihalduri tasu määrab kohus halduri taotlusel pankrotimenetluse lõppemisel pankrotiseaduse § 157 punktides 2–6 sätestatud alustel, olles ära kuulanud halduri ja pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. PankrS § 65 lg 2 kohaselt halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Haldur peab pidama oma ülesannete täitmiseks kulunud aja arvestust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. PankrS § 65 lg 5 kohaselt määrab kohus haldurile tasu PanrkS § 651 lõikes 1 nimetatud alammääras. Alammäärast suurema tasu võib kohus määrata põhjendatud juhul. Kohus võib määrata alammäärast väiksema tasu, kui tasu suurus ei vasta halduri tehtud töö mahule ja vastutusele. PankrS § 65 lõige 12 sätestab, et kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, haldurit ei kinnitata võlausaldajate esimesel üldkoosolekul või haldur vabastatakse, välja arvatud juhul, kui halduri vabastamise põhjuseks on tema ülesannete täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu pankrotiseaduse § 23 lõigete 1–3 ja pankrotiseaduse § 661 lõikes 1 sätestatud kalkulatsiooni alusel. Vastavalt PankrS §-le 651 on halduri tasu alammäära arvutuskäik järgmine: 67 000 - 64 001 on 2 999 eurot, millest 7% on 209.93 eurot, millele tuleb liita vastavalt tabelile 7 861 eurot, kokku 8 070.93 eurot. Tasule lisandub käibemaks summas 1 614.19 eurot. Magnus Braun on taotlenud halduri tasu määramist summas 8 070.93 eurot, millele lisandub käibemaks summas 1 614.19 eurot. Kohus leiab, et kuivõrd pankrotihalduri poolt on pankrotimenetluses täidetud nõuetekohaselt ülesandeid ning pankrotihalduri tegevuse tulemusena on pankrotivarasse laekunud korteriomand võõrandmisest saadud tulu, siis on halduri taotlus põhjendatud. Eeltoodud asjaolusid arvesse võttes peab kohus põhjendatuks määrata Magnus Braun ́ile tasuks 8 070.93 eurot, millele lisandub käibemaks summas 1 614.19 eurot. Pankrotihaldur on palunud tema tasu määrata büroole, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb, LEXTAL OÜ-le. PankrS § 65 lg 1 järgi kohus võib halduri tasu määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Maksu- ja Tolliameti andmetel on
9(11)
2-19-7517 LEXTAL OÜ käibemaksukohustuslane. Kuna tasu määratakse büroole ja LEXTAL OÜ on käibemaksukohustuslane, lisandub tasule käibemaks summas 1 614.19 eurot käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi 20 protsenti (KMS § 15 lg 1). Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lõike 2 kohaselt enne füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. PankrS (kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioon) § 170 lg 1 ja 2 alusel tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos PankrS § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduses peab võlgnik kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS (kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioon) § 171 lg 1 alusel võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus pankrotiseadusee § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. PankrS (kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioon) § 171 lg 2 p 5 kohaselt kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. PankrS (kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioon) § 173 lg 1 ja 2 järgi on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS (kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioon) § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. J Banõhh (pankrotis) esitas Harju Maakohtule avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. Arvestades, et võlgnik on tähtaegselt esitanud avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks ning kohtule ei ole teada asjaolusid, mis võiksid J B (pankrotis) kohustustest vabastamise välistada, leiab kohus, et võlgnikule tuleb anda võimalus seaduses ettenähtud korras võlgadest vabanemiseks. Kohus leiab, et võlgniku avaldus tuleb rahuldada ja algatada J B (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus. Pankrotihaldur on lõpparuandes avaldanud, et nõuete kaitsmise koosolekul arutati võlgniku ettepanekut asuda ise usaldusisiku kohustusi täitma ning vastuväiteid ei esitatud.
10(11)
2-19-7517
Kohus leiab, et usaldusisiku määramine on käesolevalt vajalik ning kuivõrd võlgnik on avaldanud soovi ise täita usaldusisiku kohustusi, tuleb usaldusisiku kohustused panna võlgnikule. Usaldusisiku kohustuste täitmisel tuleb võlgnikul juhinduda PankrS (kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioon) §-ides 169-177 toodud sätetest, selleks tuleb usaldusisikul vastavate sätetega põhjalikult tutvuda. PankrS (kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioon) § 172 lg 4 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. TsMS § 4772 lg 1 sätestab, et kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Lähtuvalt eelnimetatust kohustub usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluses esitama kohtule aruande kord aastas. Kohus selgitab J Ble (pankrotis), et ta on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel koheselt teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. J Bl (pankrotis) tuleb igakülgselt vältida tegevust, mis võib kahjustada võlausaldajate huve. Kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 1933 lõige 2 sätestab, et kui füüsilisest isikust võlgnik on enne 2022. aasta 1. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine FiMS § 175 lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.