E. L. hagi TS Laevad OÜ vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise ja hüvitise nõudes ning TS Laevad OÜ vastuhagi E. L. vastu alusetu rikastumise nõudes
Tsiviilasja hind
Hagihind 3500 eurot Vastuhagi hind 5923,84 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja E. L. (isikukood XXX), lepinguline esindaja advokaat Teet Lehiste Kostja TS Laevad OÜ (registrikood 12678055), volitatud esindaja E. S.
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 21.09.2022
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagiavaldus osaliselt.
2.Tuvastada E. L. ja TS Laevad OÜ vahel sõlmitud meretöölepingu nr LP0196 erakorralise ülesütlemise tühisus.
3.Lõpetada E. L. ja TS Laevad OÜ vahel sõlmitud tööleping seisuga 24.09.2021 TLS § 107 lg 2 alusel.
4.Rahuldada E. L. hüvitisenõue TLS § 109 lg 1 alusel osaliselt.
5.Välja mõista TS Laevad OÜ-lt E. L. kasuks hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel 8938,44 eurot (neto).
6.Jätta E. L. hagi TS Laevad OÜ vastu rahuldamata TLS § 109 lg 1 alusel hüvitise 23 219,67 euro nõudes.
7.Rahuldada TS Laevad OÜ vastuhagi alternatiivnõudes.
8.Välja mõista E. L.lt TS Laevad OÜ kasuks 5923,84 eurot.
9.Tasaarvestada E. L. ja TS Laevad OÜ vastastikused nõuded (resolutsiooni punktides 5 ja 8) ning tasaarvestuse tulemusel mõista TS Laevad OÜ-lt välja E. L. kasuks 3014,60 eurot.
10.Jätta E. L. vastuväide kohtu tegevusele rahuldamata.
11.Jätta TS Laevad OÜ 03.10.2022 taotlus protokolli parandamiseks rahuldamata. Lisada vastuväited, millega kohus ei nõustu, 21.09.2022 protokollile. Menetluskulude jaotus
12.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.E. L. (hageja) esitas kohtule hagi TS Laevad OÜ (kostja) vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks. Hagiavalduse kohaselt töötas hageja kostja juures 05.04.2017 sõlmitud töölepingu alusel vanemmehaanikuna. Kostja ütles 24.08.2021 töölepingu erakorraliselt üles alates 01.09.2021 TLS § 88 lg 1 p-i 1 alusel hageja tervisliku seisundi tõttu. Hageja leiab, et ülesütlemine oli alusetu, sest tema töövõime ei ole terviseseisundi tõttu vähenenud ja ta pole pikemat aega töölt eemal viibinud haiguse tõttu. Hageja viibis 25.02.2021-07.03.2021 töövõimetuslehel, sest üks laevameeskonnaliige oli covid positiivne, mistõttu pidi hageja jääma karantiini. Hageja viibis perioodil 10.03.2021-17.03.2021 töövõimetuslehel, sest pidi karantiini jääma, kuna tema tütar oli covid-positiivne. Perioodil 10.05.2021-31.08.2021 viibis hageja töövõimetuslehel tulenevalt plaanilisest põlveoperatsioonist. Operatsioon läks hästi ning hageja on tunnistatud terveks ning saab senist tööd jätkata.
2.Ülesütlemine oli vastuolus ka hea usu põhimõttega. Covidiga seoses saatis kostja ise hageja töövõimetuslehele. Kostja oli teadlik hageja põlveoperatsioonist. Kostja kohustas hagejat teatama tööle naasmisest 10 päeva enne ja soovis saata hageja tervisekontrolli enne tööga jätkamist. Koos ülesütlemise avaldusega saatis kostja hagejale ka töösuhte lõpetamise kokkuleppe, mille ainuke eesmärk sai olla hageja töötuskindlustushüvitisest ilma jätmine. Seega käitus kostja vastuoluliselt. Ebaõiged on kostja väited, et töö ümberkorraldamine oli hageja haiguslehe tõttu keeruline, sest hagejat asendas kogu aeg A. D., kelle leidmisega polnud probleeme. Asendustöötaja lõpetab töö, kui hageja naaseb, mistõttu ei too töösuhte jätkamine kostjale kaasa kahju.
3.Samuti ei olnud ülesütlemine kehtiv, sest äriregistri andmetel saab kostjat esindada üksnes kaks juhatuse liiget ühiselt, kellest üks peab olema Indrek Randveer. Hageja ülesütlemise avalduse allkirjastas üksnes G. K. .
4.Hageja esitas 22.10.2021 alternatiivse taotluse hüvitise väljamõistmiseks juhuks, kui kohus rahuldab kostja taotluse lõpetada töösuhe kohtu poolt. Hageja leidis, et on põhjendatud välja mõista töötasu kümne kuu töötasu ulatuses, sest kostja käitus pahatahtlikult, lepingu lõpetamine oli vastuolus hea usu põhimõttega, kostja soovis jätta hageja ilma töötuskindlustushüvitisest, hageja kaotas sissetuleku allika ja oli valmis tööd edasi tegema, hageja vanust ja kutset arvesse võttes on raske leida samaväärset töökohta.
5.24.10.2022 täpsustuse kohaselt palub hageja välja mõista TLS § 109 lg 1 alusel kohane hüvitis. Hageja keskmiseks neto ühe kuu töötasu suuruseks on 2979,48 eurot. Kohus peaks käesolevas asjas lõpetama hageja ja kostja vahelise töösuhte kuupäevaga 24.09.2021. Kuivõrd kostja teatas töösuhte erakorralisest lõpetamisest hagejale seaduses nõutust vähem 2(11)
ette, siis on hagejal TLS § 35 alusel kostja vastu ühe kuu keskmise töötasu, s.o 2979,48 eurot, ulatuses saamata jäänud tulu nõue, sest hageja oli töövõimeline ja valmis tööd, kuid kostja ei võimaldanud hagejal tööd teha. Antud hageja TLS § 35 nõuet kui olulist asjaolu tuleb kohtul arvestada TLS § 109 lg 1 teise lause kohaselt hagejale hüvitise suuruse määramisel. RKTKo nr 2-20-16369 p 15.3 kohaselt tekkis hagejal kostja ebaseaduslikust töölepingu lõpetamisest saamata jäänud tulu nõue (TLS § 109 lg 1) alates 25.09.2021 ning kestab tänaseni kuna hageja ei ole vanemmehhaaniku ametikohale laeva peale tööle saanud. Kuna hageja ei ole saanud iseseisvalt tööd otsides laeva peale vanemmehhaaniku ametikohale tööle, võttis hageja ennast Eesti Töötukassas alates 15.09.2022 töötuna arvele lootuses saada läbi Eesti Töötukassa oma erialasele tööle tagasi laeva peale. Eesti Töötukassa on hagejale määranud töötuskindlustushüvitise ning hageja on saanud 07.10.2022 Eesti Töötukassalt esimese töötuskindlustushüvitise makse summas 616,17 eurot. Hageja leiab, et TLS § 109 lg 1 esimese lause kohaselt peab kohus minimaalselt hagejale välja mõistma kolme kuu keskmise töötasu suuruse hüvitise 8938,44 eurot. Arvestades hageja TLS § 35 kohast ühe kuu saamata jäänud töötasu nõuet summas 2979,48 eurot ning asjaolu, et hageja ei ole alates kostja ebaseaduslikust töölepingu lõpetamisest kuni 15.09.2022 laeva peale vanemmehhaaniku ametikohale tööle saanud ning alates 15.09.2022 võttis hageja ennast töötuna arvele Eesti Töötukassas, on põhjendatud hageja kolme kuulist minimaalset TLS § 109 lg 1 esimese lause kohast hüvitist täiendavalt suurendada TLS § 109 lg 1 teise lause alusel 8 kuu hüvitise võrra, s.o 23 835,84 euro võrra. Kokku on hageja hinnangul tal õigus saada TLS § 109 lg 1 kohast hüvitist (saamata jäänud tulu) summas 32 158,11 eurot (11 kuud*2979,48-616,17). Tulenevalt hageja vanusest, töö spetsiifikast ja omandatud erialast ei ole hagejal lihtne leida uut samaväärset töökohta.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
6.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning taotles alternatiivselt, et kohus lõpetaks töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel. Kostja ütles lepingu üles tulenevalt hageja pikaajalisest tööülesannete täitmata jätmisest terviseseisundi tõttu. Hageja viibis terviseseisundist tulenevalt töölt eemal 2021. aasta esimese kaheksa kuu jooksul kokku 133 päeva. Töölt eemal viibimise põhjus ei ole oluline. Kostja ei käitunud vastuoluliselt, kui rääkis vajadusest saata hageja tervisekontrolli, sest tervisekontrolli läbimine on meretöö tegemisel seadusest tulenev nõue. Hageja tervisetõend kaotas kehtivuse 09.06.2021, mistõttu tuletas kostja meelde vajadust uus tervisekontroll läbida. Hageja pole esitanud meretööks vajalikku tervisetõendit ehk tõendanud, et ta oli suuteline tööd tegema. Kõik hageja tõendid terviseseisundi kohta pärinevad töölepingu lõpetamise järgsest ajast ehk ei lükka ümber ülesütlemise ajal olnud asjaolusid hageja töövõime vähenemise kohta.
7.Kostja tasus hagejale etteteatamistähtaja järgimata jätmise tõttu etteteatamistähtajale vastavate päevade eest hüvitist. Kostjal polnud valdkonna spetsiifilisuse tõttu võimalik hagejale pakkuda muud tööd.
8.Kostja hinnangul käitus hageja hea usu põhimõttega vastuolus. Hageja teatas, et taastusravi lõpeb augusti alguseks, kuid teatas tervisekontrolli läbimise soovist alles 18.08.2021. Samal ajal ei teatanud hageja, millal ta kavatseb tööle naasta. Kostja nägi sõnumit tervisekontrolli kohta alles kohtumenetluses. Hageja on endisele töökaaslasele rääkinud, et tal pole pretensioone töösuhte lõpetamisega seoses, soovib jääda pensionile ning võib-olla käia Soomes tööl. Kostja ei saatnud töölepingu lõpetamisel hagejale allkirjastamiseks töölepingu lõpetamise kokkulepet, vaid tegemist oli tavapärase dokumendiga, milles fikseeritakse töösuhte lõppemisel olemasolevad puhkusenõuded ja lõppsummad. Kohus peab hagejat graafikuväliselt asendavatele töötajatele tasuma tavapärasest suuremat töötasu, mis tekitab kostjale kahju.
3(11)
9.Kostja palub jätta hageja taotlus hüvitise väljamõistmiseks TLS § 109 lg 1 alusel rahuldamata või alternatiivselt vähendada väljamõistetavat hüvitist 1 kuu keskmise töötasuni summas 3433,93 euroni (bruto), millest seejärel arvestada maha saadud tulu ning töötukindlustushüvitis, millele hagejal oli õigus töölepingu lõppemise järgselt (so summas 11 949 eurot) ning kokkuvõttes palub kostja vähendada väljamõistetavat hüvitist 0 euroni, juhul kui kohus peaks asuma seisukohale, et hageja poolt esitatud taotlus hüvitise väljamõistmiseks TLS § 109 lg 1 alusel on põhjendatud. Hageja poolt esitatud hüvitise nõue ei ole täidetav, kuna konkreetset rahalist nõuet hageja ei esitanud. Kohtu kaalutlusotsus TLS § 109 lg 1 alusel hüvitise väljamõistmisel ei tähenda, et hageja saaks jätta oma nõude summaliselt kindlaksmääramata. Hageja nõue tuleb jätta rahuldamata, kuna kohus on andnud hagejale korduvalt võimaluse oma nõue selgelt formuleerida, kuid hageja ei ole seda teinud. Hageja poolt esitatud keskmise töötasu arvestus on endiselt väär. Hageja on arvestanud keskmise töötasu hulka ka haigushüvitise. Hageja keskmine tööpäeva tasu brutosummas on 250,84 eurot, mis moodustab keskmise bruto kuutasu summas 3433,93 eurot.
10.Töölepingu ülesütlemisel tasus kostja hagejale etteteatamistähtaja järgimata jätmise tõttu hüvitist TLS § 100 lg 5 alusel vähem etteteatatud aja kohta. Sellest tulenevalt puudub hagejal õiguslik alus nõudmaks töölepingu lõpetamist 24.09.2022 seisuga või TLS § 35 alusel hüvitist. Juhul, kui kohus peaks töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise korral rahuldama (ka osalise rahuldamise korral) hageja TLS § 100 lg 5 kohase nõude hüvitise väljamõistmiseks, tuleb võimalik kostjalt väljamõistetav hüvitis tasaarveldada kostja vastuhagis toodud nõudega.
VASTUHAGI
11.Kostja ütles poolte vahel 05.04.2017 sõlmitud töölepingu üles 24.08.2021 edastatud ülesütlemisavaldusega TLS § 88 lg 1 p 1 alusel. Vastavalt ülesütlemisavaldusele oli töötamise viimane päev 31.08.2021. Vastavalt TLS § 97 lg 2 punktile 2 peab tööandja erakorralisest ülesütlemisest töötajale ette teatama vähemalt 30 kalendripäeva, kui töötaja töösuhe tööandja juures on kestnud üks kuni viis tööaastat. Tulenevalt asjaolust, et hageja pikaajalise töövõimetuse tõttu olid kostja tööprotsessid olnud pikaajaliselt takistatud ning kostjal oli vajalik leida esimesel võimalusel vanemmehaaniku töökohale uus töötaja, oli kostja seisukohal, et ei ole mõistlik järgida TLS § 97 lg 2 punkti 2 kohast etteteatamistähtaega. Millest tulenevalt hüvitas kostja TLS § 100 lg 5 alusel rahaliselt keskmise tööpäevatasu alusel. Töölepingu lõpetamise kuupäeva seisuga moodustas kostja ühe tööpäeva keskmine tasu keskmise tööpäevatasu arvestuse kohaselt bruto summa 250,84 eurot. Kostja on keskmise tööpäeva tasu arvestamisel võttes aluseks perioodi veebruar 2021 kuni juuli 2021 tasude ning tööpäevade andmed.
12.Lõpparve arvestamisel on kostja arvestanud ning tasunud kostjale ekslikult ülal nimetatud keskmise tööpäeva tasu 30 tööpäeva kohta kokku bruto summas 7252,20 eurot (250,84 x 30 = 7525,20). Korrektne arvestus TLS § 97 lg 2 punkti 2 kohaselt etteteatamistähtaja järgimata jätmisel hüvitise tasumiseks on bruto summas 4342,58 eurot (250,84 eurot x 22 päeva). Seega on kostja tasunud hagejale lõpparvega TLS § 97 lg 2 p 2 kohase etteteatamistähtaja järgimata jätmise tõttu TLS § 100 lg 5 kohaselt hüvitist bruto 2008,72 eurot enam (7527,20 – 5518,48 = 2008,72 eurot), so neto summa 1 581,26 eurot enam.
13.Kostja palub vastuhagis välja mõista hagejalt TLS § 100 lg 5 alusel enam tasutud hüvitis netosummas 1581,26 eurot ning kohustada hageja tasuma nimetatud summa kostja arveldusarvele EEXXX Swedbank. Alternatiivselt juhul kui kohus peaks rahuldama hageja nõude töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, palub kostja välja mõista hagejalt alusetult TLS § 100 lg 5 alusel kogu saadud hüvitis neto summas 5923,84 eurot ning kohustada hageja tasuma nimetatud summa kostja arveldusarvele EEXXX Swedbank.
4(11)
VASTUHAGI VASTUVÄITED
14.Hageja palub jätta vastuhagi rahuldamata. Hageja ei nõustu vastuhagi p-is 3 nimetatud kostja ühe tööpäeva keskmise tasu suurusega 250,84 eurot (bruto) ja vastuhagi p-is 3 perioodil 02.2021-07.2021 arvestatud tasude summaga 12 291 eurot (bruto). Perioodil 02.2021-07.2021 on kostja poolt hagejale makstud tasusid kokku summas 16 215,16 eurot (neto summa) mitte 12 291 eurot (bruto). Seega hagejale makstud tasude brutosumma on veelgi suurem. Keskmine kostja tööpäevatasu suurus on 330,92 eurot (neto) mitte 250,84 eurot (bruto) nagu hageja leiab ekslikult. Hageja on tasunud kostjale 1356,40 eurot vähem hüvitist kui oleks pidanud tasuma TLS § 100 lg 5 kohaselt. Seega puudub hagejal VÕS § 1027 alusel alusetu rikastumise nõue kostja suhtes summas 1581,26 eurot ning hageja peab hoopis kostjale tasuma vähemtasutud hüvitise summa 1356,40 eurot.
15.Alternatiivne vastuhagi nõue (VÕS § 1027 alusel) on oma sisult tingimuslik ning sõltub kostja põhihagi rahuldamisest. Antud juhul esitas hageja oma alternatiivse nõude hagi vormis alusetult kohtusse, kuivõrd menetlusõiguslikult ja menetlusökonoomikast tulenevalt oleks hageja pidanud põhihagi menetluses esitama alternatiivse tasaarvestusavalduse, millise esitamise lubatavust kohtumenetluses on Riigikohus kinnitanud (vt nt RKTKo nr 2-14-21710 p 42). Seega oli hagejal olemas säästvam ja menetlusökonoomsem viis, kuidas oma vastuhagi alternatiivse nõude eesmärki saavutada.
16.Kostja taotleb, et kohus kohaldaks TsMS § 445 lg 1 teist lauset. Vastuhagi alternatiivne nõue on perspektiivitu. TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kuna punktides 3.3 ja 3.4 esitas kostja tasaarvestusavalduse ja taotluse TsMS § 445 lg 1 alusel, siis on muutunud hageja vastuhagi alternatiivne nõue perspektiivituks ning puudub vajadus ja põhjus selle nõude menetlemiseks. Kostja palub jätta vastuhagi alternatiivse nõudega seotud kõik menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda.
KOHTU PÕHJENDUSED
17.Kohus rahuldab hagi osaliselt. Vastuhagi rahuldab kohus alternatiivnõudes.
18.Kohus märgib, et menetlusosalised on märgitud kohtu põhjendavas osas läbivalt (sh vastuhagis) järgnevalt: hageja E. L. ja kostja TS Laevad OÜ.
19.Kohus täitis 20.01.2021 määrusega haginõude osas selgituskohustuse ning selgitas vaidlusele kohalduvat õigust ja poolte tõendamiskoormist (I kd, tl 106-108).
20.Hageja nõuab kohtus poolte vahel 05.04.2017 sõlmitud meretöölepingu nr LPO196 erakorralise ülesütlemise avalduse tühisuse tuvastamist ning TLS § 109 lg 1 alusel kohase hüvitise välja mõistmist Kostja esitas vastuhagi enamtasutud hüvitise 1581,26 euro nõudes. Alternatiivselt palub kostja välja mõista hagejalt kogu saadud hüvitis netosummas 5923,84 eurot. Seega käib vaidlus selle üle, kas tööandjal oli seadusest tulenev õigus leping üles öelda.
21.Tuvastusnõude menetlemise eelduseks on TsMS § 368 lg 1 järgi õiguslik huvi. Kui hageja on esitanud sooritusnõude, mille rahuldamise eeldus on teatava asjaolu tuvastamine, siis üldjuhul ei ole tal enam õiguslikku huvi tuvastusnõude esitamiseks (vt RKTKo nr 3-2-1-15712, p 14). Kohus leiab, et hagejal on käesoleval juhul piisav õiguslik huvi tuvastusnõude menetlemiseks, kuna kohtul on kohustus märkida töölepingu ülesütlemise üle peetavas vaidluses otsuse resolutsiooni mh töölepingu lõppemise aeg.
22.Kohus tuvastab asja lahendamiseks järgmised tähtsust omavad asjaolud. Hageja ja kostja sõlmisid 05.04.2017 meretöölepingu nr LP0196, millise alusel asus hageja reisiparvlaeval Tiiu tööle vanemmehhaaniku ametikohal (I kd, tl 5-7). Kostja edastas 24.08.2021 hagejale 5(11)
avalduse sõlmitud meretöölepingu nr LP0196 erakorralise ülesütlemise kohta, mille kohaselt oli hageja viimaseks tööpäevaks 31.08.2021 (I kd, tl 8-9). Samuti esitas kostja 24.08.2021 hagejale meretöölepingu lõpetamise kokkuleppe (I kd, tl 10-11). Ülesütlemise avalduse kohaselt oli hageja viimaseks tööpäevaks 31.08.2021. Hageja lepinguline esindaja saatis 27.08.2021 e-kirjaga kostjale nõudekirja, mille kohaselt ei tunnistanud kostja 24.08.2021 erakorralist meretöölepingu ülesütlemist ning kinnitas, et on valmis alates 01.09.2021 tööle naasma (I kd, tl 13-15). Kostja vastas 30.08.2021 nõudekirjale, et jääb erakorralise ülesütlemise avalduse juurde (I kd, tl 20-21). 31.08.2021 vastas hageja lepinguline esindaja kostjale, et TLS § 88 lg 1 p 1 eeldused ei ole täidetud, hageja on tervise seisundilt terve ning kinnitas oma valmisolekut 01.09.2021 tööle naasmiseks (I kd, tl 22). Kostja vastas 31.08.2021, et jääb töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse juurde (I kd, tl 23)
23.Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile ning tööandja maksab töötajale töö eest tasu (TLS § 1 lg 1). Kohtu hinnangul vastab pooltevaheline suhe töölepingu tunnustele. Pooltel selles osas vaidlust ei ole.
24.Töölepingu võib üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega (TLS § 95 lg 1). Tööandja peab ülesütlemist põhjendama (TLS § 95 lg 2). Vaidlust ei ole, et tööandja ülesütlemise avaldus nimetatud nõudeid täitis. Seega käib vaidlus selle üle, kas töölepingu ülesütlemine oli kehtiv esindusõiguse seisukohalt, kas tööandjal oli seadusest tulenev õigus leping üles öelda ja ega töölepingu ülesütlemine pole vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja väitis, et töölepingu ülesütlemise avalduse allkirjastas ainult üks juhatuse liige, kuigi äriregistri andmetel on vajalik kahe juhatuse liikme allkirja kostja esindamiseks. Eraõigusliku juriidilise isiku juhtorgan on juhatus (TsÜS § 31 lg 2). Juriidilist isikut saab tehingu tegemisel esindada iga juhatuse liige, kui seaduse või põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse liikmed või mõned neist saavad esindada juriidilist isikut üksnes ühiselt (TsÜS § 34 lg 2). Eraõigusliku juriidilise isiku puhul kehtib ühine esindamine kolmandate isikute suhtes, kui selle kohta on tehtud kanne vastavasse registrisse (TsÜS § 34 lg 3). Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus (TsÜS § 67 lg 1). Töölepingu lõpetamisele suunatud tahteavaldust saab pidada toiminguks. Teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud ühepoolne tehing on tühine (TsÜS § 128 lg 1). Ühise esindusõiguse korral hakkab esindajate poolt neile antud volituse alusel tehtud tehing esindatava suhtes kehtima üksnes juhul, kui tehingu tegemiseks vajaliku tahteavalduse on teinud nõutav arv esindajaid ühiselt.1 Hageja väitis, et ülesütlemine on tühine esindusõiguse puudumise tõttu. Seega pidi hageja nimetatud asjaolusid tõendama. Kohtu hinnangul ei ole hageja nimetatud asjaolusid tõendanud. Seega ei ole töösuhte ülesütlemine kehtetu esindusõiguse puudumise tõttu.
25.Kohus kontrollib, kas esinesid töölepingu ülesütlemise materiaalsed eeldused. Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu) (TLS § 88 lg 1 p 1 ls 1). Töövõime vähenemist terviseseisundi tõttu eeldatakse, kui töötaja terviseseisund ei võimalda tööülesandeid täita nelja kuu jooksul (TLS § 88 lg 1 p 1 ls 2). Kohtu hinnangul ei tähenda TLS § 88 lg 1 p 1 teine lause, et töövõime vähenemist saab eeldada juhul, kui töötaja on olnud
TsÜS komm vlj § 122, p 3.1.1.
6(11)
neli kuud töövõimetuslehel, vaid kui töötaja ei ole suutnud neli kuud (järjestiku või summeeritult) teha tööd tulenevalt oma terviseseisundist. Tõendamist on leidnud, et hageja viibis töövõimetuslehel perioodil 25.02.2021-07.03.2021 ja 10.03.2021-17.03.2021 tulenevalt covid-positiivsega kokkupuutest ja õigusaktidest tulenevast kohustusest jääda karantiini. Haiguslehel oleku põhjus oli koroonaviiruse kandjaga lähikontakt ja isolatsioon. Kostja võttis omaks, et hageja oli karantiinikohustuse tõttu töövõimetuslehel perioodil 25.02.2021-07.03.2021. Hageja esitas mõlema perioodi töövõimetuse põhjuse kohta tõendina arstitõendi (I kd, tl 24-25). Seega pidi hageja olema kodus isolatsioonis. Seetõttu ei saa neid perioode lugeda ajaks, mil hageja ei olnud terviseseisundist tulenevalt vähenenud töövõime tõttu suuteline tegema tööd, isegi kui ta viibis töövõimetuslehel. Varasematel aastatel viibimine töövõimetuslehel ei oma vaidluse lahendamise seisukohast tähtsust, sest vastavalt ülesütlemise avaldusele, tugines kostja 2021. aasta puudumistele. Seega on kostja esitatud tõend hageja haiguslehel oleku kohta perioodi 01.01.2019 – 31.08.2021 osas asjakohatu (I kd, tl 69). Samuti on tõendatud asjaolu, et hageja viibis haiguslehel vasaku põlve operatsioonijärgse taastumise tõttu 10.05.31.08.2021. Seega, lugedes kokku haiguslehel oldud päevad v.a covidi tõttu karantiinis oldud päevad, ei tulene sealt nelja kuud. Seetõttu pidi kostja tõendama töölepingu ülesütlemise alust ehk et hageja ei tulnud toime tööülesannete täitmisega tervisest tulenevatel põhjustel ja see ei võimaldanud töösuhet jätkata. Kostja oma tõendamiskoormist täitnud ei ole. Raviarsti tõendi kohaselt käib hageja abivahenditeta normaalselt, protees püsib hästi ja luustruktuur normis. Paranenud ja võib vabalt käia (I kd, tl 27). Kostja ei veendunud hageja tervislikus seisundis ja ei saatnud teda töötervishoiuarsti juurde, et veenduda hageja töövõime vähenemises tervise tõttu. Kostja andis hagejale 20.07.2021 teada, et kui hageja on valmis tööle tulema, siis peab hageja sellest 10 päeva enne seda teada andma ja kostja saadab ta tervisekontrolli ja vajadusel lisauuringutele (I kd, tl 28). Hageja teavitas kostjat 18.08.2021, et soovib aega arstlikku komisjoni (I kd, tl 29). Hagejale on väljastatud kehtiv meremehe tervisetõend (I kd, tl 85). Vastavalt on hageja sobiv töötama laeval vanemmehaanikuna. Seega on tööleping seadusest tuleneva aluse puudumise tõttu tühine. Vastavalt ei ole täidetud töölepingu ülesütlemise materiaalsed eeldused. Seega on töölepingu ülesütlemine tühine.
26.Töötaja võib 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest esitada kohtule hagi kehtiva ülesütlemise vaidlustamiseks vastuolu tõttu hea usu põhimõttega, välja arvatud, kui tööandja ütles lepingu üles töötajapoolse töölepingu rikkumise tõttu (TLS § 106). Kohus leiab, et kuna täidetud ei ole töölepingu ülesütlemise materiaalsed eeldused ja ülesütlemine on tühine, siis ei ole vaja analüüsida kas ülesütlemine oli või ei olnud vastuolus hea usu põhimõttega.
27.Kuna kohus tuvastas, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise tõttu tühine, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud (TLS § 107 lg 1). Sellisel juhul lõpetab kohus tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral (TLS § 107 lg 2). Kostja esitas taotluse töösuhte lõpetamiseks. Kui kohus leiab, et töösuhte lõpetamine oli tühine, sest ülesütlemise eeldused ei olnud täidetud, või tühistab ülesütlemise hea usu põhimõtte rikkumise tõttu, saab kohus töösuhte lõpetada kohtuotsusega. 24.10.2022 täpsustuse kohaselt palub hageja välja mõista TLS § 109 lg 1 alusel kohane hüvitis.
28.Kui kohus lõpetab töölepingu, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses (TLS § 109 lg 1 ls 1). Kohus võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve (TLS § 109 lg 1 ls 2). Hageja esitas alternatiivse nõude hüvitise välja mõistmiseks kümne kuutasu ulatuses. Hagejal
7(11)
tuli sõnastada konkreetne nõue, konkreetse summaga. Samuti tuli hageja nõuet põhjendada, selgitades nõude suuruse kujunemist. Hüvitis hõlmab töötajale tekkinud varalist kahju saamata jäänud töötasu näol, tulevikus tekkivat kahju saamata jääva tulu näol ja võimalikku mittevaralist kahju (RKTKo 3-2-1-16716, p 13). Kohus selgitas 21.09.2022 toimunud kohtuistungil, et hagejal tuleb esitada konkreetne hüvitisenõue (II kd, tl 119). Kohus märkis, et Riigikohus on selgitanud, et kui töötaja nõuab TLS § 109 lg 1 alusel tööandjalt töölepingu ebaseadusliku ülesütlemisega tekitatud varalise kahju hüvitamist, pidades varaliseks kahjuks saamata jäänud tulu, peab töötaja tõendama nii sellise kahju tekkimise töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise tõttu (VÕS § 127 lg 4) kui ka sellise kahju suuruse. VÕS § 127 lg 5 järgi tuleb kahjuhüvitisest maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema säästetud kulud, v.a siis, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. TLS § 109 lg 1 alusel väljamõistetava hüvitise suuruse kindaksmääramisel tuleb arvestada töötukassalt töövaidluse ajal töötajale makstud hüvitistega (RKTKo 2-20-16369, p 15.2).
29.Kohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul selliseid asjaolusid mis annaksid alust muuta TLS § 107 lg-s 1 sätestatud hüvitise suurust. Hageja hinnangul on põhjendatud hageja kolme kuulist minimaalset hüvitist täiendavalt suurendada TLS § 109 lg 1 teise lause alusel 8 kuu hüvitise võrra, so 23 835,84 euro võrra. Kohus möönab, et hageja kaotas enda sissetuleku allika kostja juures. Samas ei tõenda 11.02.2022 hageja esitatud tõendid seda, et hagejal on keeruline või täiesti võimatu leida Eestis laeva peale vanemmehaaniku töökohta (I k, tl 116119). Kostja on esitanud tõendid selle kohta, et on olnud tööpakkumisi, milledele hageja kvalifitseeruks (II kd, tl 98-104). Seega on olnud tööpakkumisi laevamehaaniku ametikohale. Hageja ei ole tõendanud, et ta on kandideerinud mehaaniku või mingitele muudele ametikohtadele ja, et ta ei osutunud valituks. Hageja ei ole tõendanud, et tulenevalt hageja vanusest, töö spetsiifikast ja omandatud erialast ei ole hagejal lihtne leida uut samaväärset töökohta. Seega on tõendamata varalise kahju väljamõistmise asjaolud. Seega mõistab kohus hagejale välja kolme kuu hüvitise.
30.Hageja on tõendanud pangakonto väljavõtetega enda ühe keskmise töötasu suuruse (II kd, tl 130). Keskmine töötasu arvutatakse arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud töötasust, mis on sissenõutavaks muutunud (keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord § 2 lg 2). Seega kuuluvad hageja keskmise töötasu arvestusse järgmised hagejale tasutud neto töötasud: 1 252,59 (06.2021 töötasu) + 2 826,36 (04.2021 töötasu) + 3 482,80 (03.2021 töötasu) + 2 866,51 (02.2021 töötasu, muud tasud) = 10 428,26 eurot. Jagades selle summa antud perioodi hageja tööpäevade arvuga, s.o 49, saab keskmiseks hageja neto tööpäevatasu suuruseks 212,82 eurot. Kuna hageja töötas töögraafiku alusel 2 nädalat tööl ja 2 nädalat kodus 12 tunniste tööpäevadena, siis korrutades hageja keskmise neto tööpäevatasu suuruse 14 tööpäevaga, saab hageja keskmiseks neto ühe kuu töötasu suuruseks 2979,48 eurot (212,82 x 14).
31.Seega on kohus seisukohal, et kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, so summas 8938,44 eurot (3 x 2979,48) eurot (neto). Kohus jätab hagi TS Laevad OÜ vastu rahuldamata TLS § 109 lg 1 alusel hüvitise 23 219,67 euro nõudes. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et nimetatud hüvitist tuleb vähendada ja välja mõista üksnes ühe kuu hüvitis. Kohus tuvastas, et töölepingu ülesütlemine oli tühine ja seega on põhjendatud välja mõista kolme kuu hüvitis.
32.Hageja esitas mh 24.10.2022 nõude täpsustuses taotluse välja mõista TLS § 35 alusel välja ühe kuu keskmise töötasu hüvitis. Tööandja peab töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul 8(11)
viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü (TLS § 35). Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei kohaldu TLS § 35. Kohus peab lõpetama töösuhte 24.09.2021 seisuga, kuid hageja saab nimetatu eest juba hüvitise TLS § 109 lg 1 alusel. Vastuhagi
33.Kostja vastuhagis esitatud nõude õiguslik alus on VÕS § 1028. Kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära (VÕS § 1028 lg 1). Nimetatud paragrahvi kohaldamise eeldused on, et 1) kostja on hagejale midagi üle andnud, 2) sooritus tehti olemasoleva või tulevase kohustuse täitmise eesmärgil ja 3) sooritus tehti ilma õigusliku aluseta.
34.Riigikohus on märkinud, et TLS § 100 lg 5 kohaldub üksnes siis, kui töölepingu erakorraline ülesütlemine on kehtiv (RKTKo nr 2-20-16369, p 15.4). Seega TLS § 100 lõikes 5 nimetatud hüvitise nõudeõiguse eelduseks on töölepingu kehtiv ülesütlemine tööandja poolt. Kohus tuvastas, et töölepingu ülesütlemine on tühine. Vastavalt ei ole täidetud TLS § 100 lg 5 kohaldamise eeldused.
35.Vaidlus puudub, et hageja sai kostjale TLS § 100 lg 5 alusel hüvitist netosummas 5923,84 eurot. Kuna kohustus TLS § 100 lg 5 alusel hüvitise tasumiseks langes töölepingu ülesütlemise tühisuse tõttu ära, siis seega sai hageja kostjalt õigusliku aluseta 5923,84 eurot. Lõpparve kohaselt arvestati hagejale ülesütlemise hüvitis TLS § 100 lg 5 alusel 7525,20 eurot (bruto) (I kd, tl 178). Seega on täidetud kõik VÕS § 1028 kohaldamise eeldused. Vastavalt tuleb kostjale nimetatud summa tagastada. Seega tuleb jätta rahuldamata vastuhagi esmane nõue välja mõista hagejalt kostja kasuks netosumma 1581,26 eurot.
36.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus vastuhagi alternatiivnõude ja mõistab hagejalt kostja kasuks välja 5923,84 eurot. Nõuete tasaarvestamine
37.Kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas (TsMS § 445 lg 1). Seetõttu tasaarvestab kohus poolte vastastikused nõuded. Tasaarvestuse tulemusel on kostja kohustatud tasuma hagejale 3014,60 eurot (8938,44 eurot eurot - 5923,84 eurot). Protokolli parandamise taotlus ja vastuväide kohtu tegevusele
38.Otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte veel lahendamata taotlused (TsMS § 442 lg 5). Kohtul on lahendamata kostja 23.09.2022 taotlus protokolli parandamiseks ja hageja 03.10.2022 vastuväide kohtu tegevusele. 38.1 Kohus lahendab esmalt protokolli parandamise taotluse. Menetlusosalisel on õigus esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allkirjastamisest (TsMS § 53 lg 2). Parandused, millega kohus nõustub, kantakse protokolli (TsMS § 53 lg 4 ls 1). Vastuväited, millega kohus ei nõustu, kantakse protokolli või lisatakse protokollile (TsMS § 53 lg 4 ls 2). Kohus allkirjastas protokolli 21.09.2022. Kostja esitas taotluse protokolli parandamiseks 23.09.2022, seega õigeaegselt. Protokolli parandamise taotluse kohaselt ei ole protokollis kajastatud kõik menetluses olulised nüansid, mis on küll talletatud kohtuistungi helisalvestisel. Sealjuures ei kajasta kohtuistungi protokoll kostja esindaja sõnavõtte, mis võivad edasise menetluse, sh menetluskulude jaotuse juures olla olulised, ega ka kohtu selgitust eelmenetluse taastamise kohta. Kostja palub kohtul parandada 21.09.2022 kohtuistungi protokolli, lisades kohtuistungi protokolli järgmised olulised täiendused: 1) Kohtuistungi helisalvestise alates 9(11)
00:03:54 minutist sisalduvate kostja esindaja järgmiste selgitustega: „Juhime hageja tähelepanu asjaolule, et oleme palunud kõik menetluskulud jätta hageja kanda, ning sealhulgas TsMS § 163 lg 2 alusel ka juhul kui kohus rahuldab hagi sisuliselt kostja poolt pakutud kompromissi tingimustel. Märkimist väärib ka asjaolu, et oleme viidanud Riigikohtu lahendile 3-2-1-172-14, millest nähtub, et kui on põhjendatud alus töölepingu ülesütlemiseks ilma etteteatamistähtaega järgimata, siis on tööandjal õigus põhjendatud puhul mitte maksta etteteatamistähtaja järgimata jätmise eest hüvitist ning vaidluse korral oleks tegemist kohtu kaalutlusotsusega. Meie oleme tööandjana heas juba hagejale selle raha tasunud, ekslikult isegi suuremas summas. Hageja võiks ikkagi kaaluda kompromissi.“ Kohtuistungi helisalvestise alates 00:07:43 minutist sisalduvate kostja esindaja järgmiste selgitustega: „Ei ole korrektne väita, et kostja ei ole üles näidanud initsiatiivi kompromissi läbirääkimiseks. Kostja on enne pakkunud kompromissi ja selle pakkumise juurde ka jääme. Eelmisel kohtuistungil hageja kaks advokaadist esindajat andsid mõista, et nad arutavad kostja pakutud kompromissi hagejaga läbi. Kuid nagu selgus hiljem, ei pidanud nad seda kompromissi isegi arutamisvääriliseks.“ 3. Kohtuistungi helisalvestise alates 00:28:40 minutist sisalduva kohtu poolt antud selgitusega: „Eelmenetlus on uuendatud ainult nõude suuruse osas.“ Hageja leiab, et taotlus protokolli parandamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kostja esile toodud sõnavõtud ei anna midagi juurde asja lahendamise või edasikaebamise seisukohalt. Vaidlust ei ole selles, et kostja on esimesest kirjalikust vastusest peale palunud kõik menetluskulud jätta hageja kanda. Ka kohtu poolt eelmenetluse uuendamine üksnes hageja nõude osas on istungi protokollis üheselt arusaadav. Puudub vajadus kajastada protokollis kõiki poolte esitatud väiteid sõna-sõnalt. Kohus leiab, et protokolli parandamise taotlus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Vastavalt TsMS § 50 lg-le 1 peab protokoll kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Kostja taotletud parandused ei ole menetlustoimingu seisukohalt olulised, samuti ei sisalda need konkreetseid taotlusi. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostja esile toodud sõnavõtud ei anna midagi juurde asja lahendmaise või edasikaebamise seisukohalt. Kostja on menetluses läbivalt taotlenud menetluskulude hageja kanda jätmist. Samuti on kohtu hinnangul protokollis kirjas arusaadavalt menetluse uuendamise ulatus. Menetluse protokoll ei ole stenogramm, samuti on olemas kohtuistungi helisalvestis. Seega jääb taotlus protokolli parandamiseks rahuldamata. Kohus lisab kõik kostja vastuväited protokollile. 38.2 Hageja esitas 23.09.2022 vastuväite kohtu tegevusele 21.09.2022 istungil. Kohus võttis vastu kostja poolt 27.05.2022 esitaud tõendid. Hageja leiab, et kostja 27.05.2022 menetlusdokument sisaldab 17 uut tõendit, mida kostja esitas peale eelmenetluse lõppemist. Hageja leiab, et menetluslikult on õige ja võrdne see, et kui kohus võtab vastu üksnes kostja 27.05.2022 menetlusdokumendi lisad 16 ja 17, mis käivad ainsana hageja TLS § 109 lg 1 nõude kohta jaa jätab vastu võtmata ülejäänud kostja 15 uut tõendit. Menetlusosaline võib esitada vastuväite kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Vastuväite lahendab kohus määrusega (TsMS § 333 lg 1). Kui menetlusosaline ei esita vastuväidet hiljemalt kohtuistungi lõpus, kus rikkumine toimus, või rikkumisele järgnenud esimeses kohtule esitatud menetlusdokumendis, olgugi et menetlusosaline teadis või pidi viga teadma, ei saa ta vastuväidet hiljem esitada (TsMS § 333 lg 2). Vastuväide on esitatud tähtaegselt. Vastuväite korras saab vaidlustada menetlusnormi rikkumist. Vastavalt kõrgemate kohtute praktikale ei saa menetlusosaline vastuväite korras vaidlustada tõendite vastuvõtmise või kogumise otsustust. Kui hageja leiab pärast lõpplahendi tegemist, et tõendite vastuvõtmine
10(11)
jätmine tõi kaasa ebaõige lahendi, on hagejal võimalik tugineda sellele apellatsioonkaebuses. Seetõttu jätab kohus vastuväite kohtu tegevusele rahuldamata.
39.Poolte väited ja esitatud tõendid, mida kohus kohtuotsuses ei käsitlenud, ei oma kohtu lõpplahenduse osas tähtsust.
MENETLUSKULUD
40.Kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Kohus rahuldas hagi osaliselt ja vastuhagi täielikult alternatiivnõudes. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162). Vastuhagi osas tuleks menetluskulud jätta hageja kanda. Kohus on seisukohal, arvestades käesoleva vaidluse asjaolusid, et käesoleval juhul tuleb jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kuigi kohus rahuldas hageja nõude osaliselt ja vastuhagi täielikult alternatiivnõudes, ei ole põhjendatud ja õiglane jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Töötaja on töövaidluses nõrgem pool ning seetõttu on põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud täielikult poolte endi kanda. Seda nii hagi kui ka vastuhagi osas. Vastavalt ei ole vaja määrata kindlaks menetluskulude rahalist suurust.
41.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.