Intellektuaalse omandi kaitse › Intellektuaalse omandi kaitse

2-07-47535 omanikke ja vahetab need ära (kaudne assotsieerumine), 3) peab tähist kaubamärgiga sarnaseks ja tähis meenutab kaubamärki ehkki neid segi ei aeta (tõenäoline assotsieerumine). Kaubamärgid LUNA+kuju ja BLUNA on sarnased foneetiliselt olles äravahetamiseni sarnased. Nõrk sulghäälik „b” sõna BLUNA alguses on vähemärgatav, muutes seetõttu kaubamärgid häälduselt peaaegu identseks. Sellest tulenevalt võib tarbija suulisel kasutamisel kaubamärgid ära vahetada (otsene assotsieerumine). Arvestades kaubamärkide foneetilist sarnasust on suur tõenäosus, et üldsus peab vaidlustatud tähist LUNA+kuju sarnaseks kaubamärgiga BLUNA ja vaidlustatud tähis meenutab varasemat kaubamärki, isegi kui neid segi ei aeta (tõenäoline assotsieerumine). WIPO käsiraamatu „Introduction to Trademark Law and Practice.Basic Concepts“ kohaselt võib kaubamärkide äravahetamine (assotsieerumine) tuleneda sarnasest kirjast, hääldusest või tähendusest ning sarnasus ühes märgitud aspektis on piisav rikkumiseks kui see sarnasus eksitab tarbijat. Euroopa Kohtu lahendi C-39/97 kohaselt arvestatakse äravahetamise tõenäosuse hindamisel asjakohaste asjaolude vastastikust sõltuvust, eelkõige sõltuvust kaubamärkide sarnasuse ning sellega tähistatud kaupade või toodete samaliigilisuse vahel. Seega võib tähistatud kaupade või teenuste vähest sarnasust kompenseerida märkide suurem sarnasus ja vastupidi. Antud juhul on tegemist 32 klassi kaupadega, mis on osaliselt identsed, osaliselt samaliigilised. Kuna hageja kaubamärgiga BLUNA on tegemist varasema kaubamärgiga KaMS § 11 lg 1 p 6 tähenduses ning foneetilise sarnasuse tõttu esineb kaubamärgi registreerimisest keeldumise alusena KaMS § 10 lg 1 p 2, palub hageja tuvastada kaubamärgi LUNA+kuju õiguskaitset välistavate asjaolude olemasolu. Hageja taotleb menetluskulude kostja kanda jätmist. Kostja vastuväited Kostja leiab, et esitatud hagiavaldus on esitatud aluseta ning see on põhjendamata. Kostja ei nõustu hageja poolt esitatud väidetega. Esitatud hagiavaldus tugineb eelkõige KaMS § 10 lg 1 p-le 2 ning § 11 lg 1 p-le 6. Vaidlustatud kaubamärk LUNA+kuju on esitatud registreerimiseks kaupade suhtes klassides 29, 30, 31 ja 32. KaMS § 39 lg 3 kohaselt kohaldatakse KaMS § 9 lg-s 1 või §-s 10 nimetatud õiguskaitset välistavat asjaolu osade kaupade ja teenuste suhtes, kui õiguskaitset välistav asjaolu ei kehti kõigi kaupade või teenuste suhtes, mille tähistamiseks kaubamärki soovitakse registreerida. Kuna esitatud hagiavaldusest ei selgu otseselt, kas see on esitatud vaid vaidlustatud kaubamärgiga kaetud kaupade suhtes klassis 32, mida hageja on hagiavalduses rõhutanud, ning kuna hageja palub tuvastada kaubamärgi LUNA+kuju õiguskaitset välistavad asjaolud vaidlustatud märgi suhtes tervikuna, siis lähtub ka kostja oma vastuses asjaolust, et hagiavaldus on esitatud kaubamärgi LUNA+kuju suhtes tervikuna. Kaubamärkide sarnasuse hindamisega seoses märgib kostja, et KaMS § 10 lg 1 p 2 kohaselt ei saa õiguskaitset kaubamärk, mis on identne või sarnane varasema kaubamärgiga, mis on saanud õiguskaitse identsete või samaliigiliste kaupade või teenuste tähistamiseks, kui on tõenäoline kaubamärkide äravahetamine tarbija poolt, sealhulgas kaubamärgi assotsieerumine varasema kaubamärgiga.

2-07-47535 Seega on KaMS § 10 lg 1 p 2 sätte kohaldamise esmaseks eelduseks hilisema ning varasema kaubamärgi identsus või sarnasus. Samas sätestab KaMS § 12 lg 1 p 2, et kaubamärgi õiguskaitse ulatuse aluseks on registrisse kantud kaubamärgi reproduktsioon. Hagiavalduse aluseks olev hagejale kuuluv kaubamärk on õiguskaitse omandanud sõnamärgina BLUNA, kostja poolt registreerimiseks esitatud kaubamärk on esitatud vastupidiselt kombineeritud märgina järgnevas kujunduses:

Kuna antud juhul pole tegemist identsete märkidega, tuleb hinnata, kas vaidlustatud kaubamärk LUNA+kuju ning hagejale kuuluv kaubamärk BLUNA on niivõrd sarnased, et tarbija võib tõenäoliselt antud kaubamärgid ära vahetada, sh toimub tarbijal assotsioonide tekkimine varasema kaubamärgiga BLUNA. Hageja tugineb oma väidetes kaubamärkide LUNA+kuju ja BLUNA foneetilisele sarnasusele (hagiavalduse p 2.2). Kostja on seisukohal, et hagejale kuuluv Ühenduse kaubamärk BLUNA ning kostja poolt registreerimiseks esitatud kaubamärk LUNA+kuju ei ole identsed ega sarnased, mistõttu ei ole ka tõenäoline antud kaubamärkide äravahetamine tarbija poolt, sh kaubamärgi LUNA+kuju assotsieerumine varasema kaubamärgiga BLUNA. Kaubamärkide äravahetamiseni sarnasuse hindamisel tuleb arvesse võtta kõiki asjaolusid. Ka Euroopa Kohus oma lahendites märgib, et tarbijapoolne tõenäoline kaubamärkide äravahetamise hindamine sõltub paljudest teguritest ning antud hinnangut tuleb vaadelda tervikuna, võttes arvesse kõiki antud asjasse puutuvaid tegureid (nt Euroopa Kohtu otsused asjades nr C-251/95, p 22, nr C-425/98, p 40). Ning samuti, et taoline terviklik hindamine peab tuginema, hõlmates kaubamärkide visuaalset, auditiivset või kontseptuaalset sarnasust nende kaubamärkide poolt loodud terviklikule muljele (Euroopa Kohtu otsus asjas nr C251/95, p 23). Ainult foneetiline sarnasus kaubamärkide sõnaliste elementide vahel ei ole piisavaks argumendiks kinnitamaks ning tõestamaks kaubamärkide tõenäolist äravahetamist tarbija poolt, sh kaubamärkide assotsieerumist. Kuigi nimetatud verbaalsete elementide vahel on täheldatav foneetiline sarnasus, ei saa käsitlemata jätta ka teisi kaubamärkide sarnasuse hindamisel käsitletavaid kriteeriume, eelkõige aga visuaalseid ning semantilisi aspekte, nende kontseptuaalset külge. Visuaalselt on kaubamärgid täiesti erinevad. Kui hagiavalduse aluseks olev Ühenduse kaubamärk BLUNA on õiguskaitse saanud sõnamärgina, siis vaidlustatud kaubamärgi LUNA+kuju suhtes taotletakse õiguskaitset kombineeritud kujul, s t sõna “luna” on esitatud disainitud ladina ning araabia tähtedes ovaalsete kujundelementide sees ning need omakorda paigutatuna ristküliku pinnale. Analüüsides kaubamärkide tervikust loodud üldpilti, kuna ka tarbija tajub kaubamärke nendest loodud üldmulje põhjal, siis kahtlemata lisavad vaidlustatud kaubamärgi kujundlikud elemendid vaidlustatud kaubamärgile kui tervikule rohkem erinevaid tunnusjooni. Nii on ka araabia tähtedes sõnakasutus unikaalne eesti tarbija jaoks ning eesti tarbija käsitleb araabia tähtedes olevat teksti samuti kujundliku elemendina. Viimatimainitud asjaolu aga lisab samas juurde eristatavaid tunnusjooni vaidlustatud märgile. Järelikult, vaidlustatud kaubamärgis sisalduvad kujundlikud elemendid muudavad antud kaubamärgi

2-07-47535 tervikuna erinevaks hagiavalduse aluseks olevast kaubamärgist BLUNA. Seetõttu on selline omapärane kaubamärgi LUNA+kuju kujundus tarbijale meeldejääv, mistõttu on tarbijal lihtne eristada nende kaubamärkidega kaetud erinevatele isikutele kuuluvaid kaupu. Kaubamärkide visuaalne erinevus aga on oluline eelkõige seetõttu, et kaubamärgiga kaetud kaupade puhul (eelkõige klassi 32 kuuluvate toodete puhul) puutub tarbija kaubamärkidega esmasena kokku visuaalselt, nähes antud kaubamärkidega kaetud kaupu poelettidel. Kõnealuste kaubamärkidega tähistatud kaupade korral (eelkõige klassi 32 toodete puhul) on tegemist laiatarbekaupadega, mis nüüdisaegses müügikorralduses on avalikult väljapandud ning tarbijate poolt vahetult vaadeldavad, mistõttu nende kaupade kaubamärkide suuline kasutamine taandub võrreldes kaubamärkide visuaalse ja kontseptuaalse tahuga. Foneetilise aspekti toime kaubamärkide äravahetamise tõenäosuse tekkimisel on hoopis ahtam võrreldes visuaalse ja kontseptuaalse tahuga. Seda asjaolu tuleks arvestada ka vaidlustatud kaubamärgi hindamisel. Foneetilisest ja visuaalsest aspektist lisab ka esitäht “B-“ varasemale kaubamärgile rohkem erinevaid tunnusjooni. Tegemist on lühikeste sõnadega “bluna” ja “luna”, kus igal tähel on kanda küllaltki oluline osa. Erinevus on sõnade algusosas, kus kahtlemata täht “b” hääldub. Analüüsides vaadeldavaid kaubamärke semantilisest aspektist, saab väita, et kui sõnaline element “bluna” ei oma eesti tarbijale mingit tähendust ega tekita mingeid assotsiatsioone, siis enamusele seondub vaidlustatud kaubamärgi koosseisus olev sõna “luna” venekeelse tähendusega “kuu” (või ladina keelest tuleneva sama tähendusega). Enamik eestikeelsest tarbijaskonnast omab teadmisi vene keeles ning samas venekeelne elanikkond, elades riigis, kus kasutatakse ladinakeelset tähestikku, mõistab ka ladinakeelseid tähti. Järelikult on sõna “luna” arusaadav nii eesti- kui ka venekeelsele tarbijaskonnale. Sõnal “luna” on ka otsene eestikeelne sisu (lunastamine). Selliste assotsioonide tekkimine tarbijal sõnaga “luna” seoses tugevdab kaubamärgi meeldejätmist ning selle eristamist varasemast kaubamärgist BLUNA. Seega, lisaks kaubamärkide endi kontseptuaalsele erinevusele leiab aset ka kaubamärkides esinevate sõnade “bluna” ja “luna” tähenduslik erinevus, mis nende sõnade suulisel kasutamisel välistab antud kaubamärkide äravahetamise tõenäosuse tekkimise, veelgi enam, nende assotsieerumise. Kõnealuste kaubamärkide visuaalne ning semantiline erinevus on niivõrd täheldatav, kaaludes üles kaubamärkide foneetilise sarnasuse, et terviklik mulje kaubamärkidest on niivõrd erinev, mis välistab tarbijapoolse tõenäolise kaubamärkide äravahetamise. Antud seisukohta toetab ka Euroopa Kohtu 23.03.2006.a otsus asjas nr C-206/04 (p-d 22, 35). Seega ei saa pidada vaid kaubamärkide foneetilist sarnasust märkide tarbijapoolse tõenäolise äravahetamise hindamise kriteeriumiks ning puudub alus hagiavalduse rahuldamiseks. WIPO käsiraamatus “Introduction to Trademark Law and Practice. Basic Concepts” on märgitud: “Kui võrreldakse ühise elemendiga kaubamärke, tuleb teha kindlaks, kas on olemas teistele omanikele kuuluvaid registreeritud ja kasutusel olevaid kaubamärke, mille koosseisu kuulub sama ühine element. Kui see on nii, siis on tarbija harjunud selle elemendi kasutamisega erinevate omanike poolt ning ei taju seda enam erilise antud märki eristava elemendina.” Hagejale kuuluva Ühenduse kaubamärgi BLUNA ning vaidlustatud kaubamärgi LUNA+kuju ühiseks elemendiks on sõnaline osa “luna”. Patendiameti andmebaasi otsingu tulemusena (seisuga 06.12.2007) leidus näiteks 3 kaubamärki klassis 32, mille koosseisus esineb sõnaline

2-07-47535 element “luna“. Kuigi üks nendest kaubamärkidest on vaidlustatud märk LUNA+kuju, siis teised kaks rahvusvahelist kaubamärki on registreeritud identsete/sarnaste toodete suhtes klassis 32 RED BULL GMBH nimele. Samuti annab identne otsing Siseturu Ühtlustamise Ameti (OHIM) andmebaasis tulemuseks erinevatele omanikele kuuluvatest Ühenduse kaubamärkidest, mille koosseisus on sõnaline element “luna”. Seega tuleb antud WIPO seisukohale ning kaubamärkide andmebaasides otsingu tulemustele tuginedes asuda seisukohale, et kuna tarbija on harjunud elemendi “luna” kasutamisega erinevate omanike poolt, siis ei taju ka tarbija antud seisukohalt seda elementi enam märki eristava elemendina ning seoses sellega, ei ole tarbijal ka alust arvata, et sõnalist elementi “luna” saaks seostada vaid hagejale kuuluva tähisena. KaMS-e § 10 lg 1 p 2 kohaldamise teiseks eelduseks on kaubamärkidega kaetud kaupade/teenuste identsus või samaliigilisus. Mida sarnasemad on kaubamärgid, seda suurem peab olema erinevus kaupade/teenuste vahel ning vastupidi. Sama põhimõte on väljendatud Euroopa Kohtu otsuses asjas C-39/97 Canon v MGM (p 17). Hagiavalduse aluseks olev Ühenduse kaubamärk BLUNA on saanud õiguskaitse klassi 32 kuuluvatele kaupadele -alkoholivabad karastusjoogid, kaasaarvatud limonaadid. Vaidlustatud kaubamärgi LUNA+kuju suhtes taotletakse õiguskaitset kaupade suhtes klassides 29, 30, 31 ja 32. Hagejale kuuluva Ühenduse kaubamärgiga BLUNA kaetud tooted ei ole ei identsed ega samaliigilised vaidlustatud kaubamärgiga kaetud toodetega klassides 29, 30 ja 31. Seega puudub tervikuna alus KaMS § 10 lg 1 p 2 kohaldamiseks vaidlustatud kaubamärgi LUNA+kuju suhtes klassides 29, 30 ja 31. Mis puutub vaidlustatud kaubamärgiga kaetud kaupadesse klassis 32, siis on kostja seisukohal, et selliseid tooteid nagu “siirupid ja teised joogivalmistusained” ei saa lugeda samaliigilisteks nende toodetega, millele laieneb õiguskaitse varasema Ühenduse kaubamärgiga BLUNA kaitstud toodetele klassis 32, kuna “siirupeid ning teisi joogivalmistusaineid” ei pakuta “alkoholivabade karastusjookidega” müügikohtades koos, vaid eraldi. Seetõttu teeb taoline osaline kaupade erinevus vaadeldavad kaubamärgid veelgi erinevamaks, mistõttu puudub tervikuna alus KaMS § 10 lg 1 p 2 kohaldamiseks ka osade vaidlustatud kaubamärgiga kaetud kaupade suhtes klassis 32. Kostja on saavutanud õiguskaitse kaubamärgile LUNA+kuju klassides 29, 30, 31 ja 32 paljudes riikides juba pikema aja jooksul ning on ka kasutanud antud tähist kaubamärgiga kaetud toodete suhtes. Kusjuures ta on teinud selleks suuri jõupingutusi ning rahalisi kulutusi, eesmärgiga saavutada kaubamärgi populaarsus ning üldtuntus erinevatel maailma turgudel. Kaubamärgiga kaetud kaubad omavad kõrget kvaliteeti. Kõnealused kaubamärgid BLUNA ning LUNA+kuju on koos eksisteerinud paljudes maailma riikides. Kostja kaubamärk LUNA+ kuju on registreeritud Euroopa Liidu riikidest Lätis ning Leedus. Hagiavalduse aluseks oleva hageja Ühenduse kaubamärgiregistreeringu BLUNA ning kostja kaubamärgi LUNA+kuju registreeringud Lätis ja Leedus tõendavad antud kaubamärkide kooseksisteerimist ka meie lähiriikides. Hageja kaubamärk BLUNA ning kostja kaubamärk LUNA+kuju eksisteerivad koos ka Ameerika Ühendriikides. Hageja ning kostja on õiguskaitse saavutanud oma kaubamärkidele paralleelselt maailma erinevates riikides, hageja ning kostja on oma kaubamärkidega samaaegselt olnud tegutsev maailma erinevatel turgudel, muu hulgas sellistel suurtel ning olulistel turgudel nagu seda on USA ning meie naaberriik Venemaa. Taoline kooseksisteerimine ka mujal maailmas kinnitab,

2-07-47535 et tarbijad ei vaheta antud kaubamärke ära, samuti ei toimu tarbijates antud märkide puhul omavaheliste assotsiatsioonide tekkimist, järelikult ka kostja kaubamärk LUNA+kuju on võimeline teostama kaubamärkidele omistatud eristusfunktsiooni. Kostjale kuulub Ühenduse kaubamärk LUNA+kuju klassides 29, 30, 31 (CTM nr 001113430), mis on õiguskaitse saavutanud kogu Euroopa Liidu territooriumil (vt lisa 7). Kuna hageja omab kaubamärgiõigusi tähisele BLUNA klassides 29, 30 tulenevalt tema rahvusvahelisest registreeringust nr 820385 Saksamaal, Austrias ja Šveitsis, siis tõendavad antud kaubamärgiregistreeringud, et vähemalt klassi 29 ja 30 kaupade osas on kõnealused kaubamärgid ka edukalt koos eksisteerinud sellistes Euroopa Liidu liikmesriikides nagu Saksamaa ja Austria, ning mingit kaubamärkide äravahetamist tarbijate poolt pole toimunud antud kaupadega seoses. Viimane asjaolu annab ka alust arvata, et tarbijad ei vaheta tõenäoliselt ära kõnealuseid kaubamärke ka klassi 31 ja 32 kuuluvate kaupade puhul ei mujal Euroopas ega Eestis. Kõnealused kaubamärgid BLUNA ning LUNA+kuju on koos eksisteerinud ka kostja päritoluriigis Saudi Araabias. Tuleb märkida, et kui kostja esitas oma kaubamärgi LUNA+kuju registreerimistaotluse Saudi Araabias, ning kui see avaldati ametlikes teadaannetes, esitas Saksa äriühing AG antud kaubamärgi suhtes vaidlustusavalduse. Antud vaidlus aga lõppes esitatud vaidlustusavalduse mitterahuldamisega asja arutava ametkonna poolt, mistõttu omandas kaubamärk LUNA+kuju Saudi Araabias õiguskaitse. Kostja leiab, et kaubamärgile LUNA+kuju õiguskaitse andmine ei kahjusta varasema kaubamärgi BLUNA ühele omanikule, s.o hagejale, kuuluvat ainuõigust; kostja kaubamärgi LUNA+kuju puhul ei esine õiguskaitset välistavat asjaolu, mida on kinnitanud oma otsustega ka Patendiamet kaubamärgi LUNA+kuju ekspertiisi tulemusena ning TOAKi hageja poolt esitatud vaidlustusavalduse tulemusena ning puudub alus hagi rahuldamiseks. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. 14.05.2008 esitas kostja täiendava tõendi oma vastuväidete kinnitamiseks ja tõendamiseks – Leedu elanike hulgas tehtud küsitluse tulemuse (TsMS § 272 lg 1). Küsitlus viidi läbi sarnase kohtuvaidluse jaoks Leedus samade poolte vahel. Eesti ja Leedu on samas majandusruumis, sarnases kultuurilises keskkonnas, mistõttu küsitluse tulemus on oluline ka antud asjas näidates tarbija suhtumist vaidlusalustesse märkidesse. Kostja ei pidanud majanduslikult efektiivseks teostada sarnast uuringut Eesti elanike hulgas. 75% Leedu elanikest arvas, et kaubamärgid BLUNA ning LUNA+kuju ei ole sarnased. Kohtuotsuse põhjendused Tulenevalt poolte nõusolekust määras kohus 15.04.2008 määrusega asja menetlemiseks kirjaliku menetluse. Kohus, tutvunud esitatud avalduste ja vastuväidetega, uurinud tõendeid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Juhindudes 01.05.2004 jõustunud kaubamärgiseaduse § 72 lg 5 kohaldab kohus Patendiameti otsuse tegemise ajal kehtinud kaubamärgi registreerimisest keeldumise aluseid ja lähtub asja uue menetlemise ajal kehtivast menetlusnormist. Seega kuulub kohaldamisele detsembris 2005 kehtinud kaubamärgiseaduse (KaMS) redaktsioon. Hageja nimele on registreeritud Ühenduse kaubamärk BLUNA (nr 000045203) kaupadele, mis kuuluvad 15.06.1957 märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelist klassifikatsiooni käsitleva Nizza kokkuleppe klassi 32 – alkoholivabad karastusjoogid, sh limonaadid (Siseturu Harmoniseerimisameti väljatrükk lk 9-14).

2-07-47535 Eesti Kaubamärgilehe 12/2005 (lk 15, 18) kohaselt esitas kostja 13.10.2004 taotluse nr M200401514 kaubamärgina tähise LUNA registreerimiseks klassides 29 (liha, kala, linnuliha ja ulukiliha; lihaekstraktid; konservitud, kuivatatud ja keedetud puuvili ja köögivili; keedised, munad, piim ja piimatooted; toiduõlid ja toidurasvad; hoidised), 30 (kohv ja tee, suhkur, riis, tapiokk, saago, kohvi aseained, jahu ja muud teraviljasaadused, leib, sai, tainas, biskviidid, koogid, keeksid, tordid, kondiitritooted ja maiustused, jäätis, mesi, siirup, pärm, küpsetuspulbrid, sool, sinep, pipar, äädikas, vürtsikastmed; vürtsid, jää), 31 (põllumajandus-, aia- ja metsasaadused ning tereviljad, mis ei kuulu teistesse klassidesse, elusloomad, värske puu- ja köögivili, seemned, looduslikud taimed ja lilled, sööt, linnased) ja 32 (mineraal- ja gaseervesi ning muud alkoholivabad joogid, siirupid ja teised joogivalmistusained). Hageja esitas kaubamärgi LUNA+kuju õiguskaitset välistavate asjaolude olemasolu tuvastamise hagi juhindudes KaMS §-st 10 ning leiab, et § 10 lg 1 p 2 alusel ei ole kostja poolt taotletud tähis LUNA kaubamärgina registreeritav seetõttu, et on sarnane varasema (§ 11 lg 1 p 6) kaubamärgiga BLUNA. Kooskõlas KaMS § 10 lg 1 ei saa õiguskaitset kaubamärk: 1) mis on identne varasema kaubamärgiga, mis on saanud õiguskaitse identsete kaupade või teenuste tähistamiseks; 2) mis on identne või sarnane varasema kaubamärgiga, mis on saanud õiguskaitse identsete või samaliigiliste kaupade või teenuste tähistamiseks, kui on tõenäoline kaubamärkide äravahetamine tarbija poolt, sealhulgas kaubamärgi assotsieerumine varasema kaubamärgiga; 3) mis on identne või sarnane varasema registreeritud või registreerimiseks esitatud kaubamärgi või valdavale enamusele Eesti elanikkonnast tuntud kaubamärgiga, millel on õiguskaitse teist liiki kaupade või teenuste tähistamiseks, kui hilisema kaubamärgiga võidakse ebaausalt ära kasutada või kahjustada varasema kaubamärgi mainet või eristusvõimet; 4) mis on identne või eksitavalt sarnane enne taotluse esitamise kuupäeva, rahvusvahelise registreerimise kuupäeva või prioriteedikuupäeva äriregistrisse kantud ärinimega ning vastava ettevõtja tegevusala kuulub samasse valdkonda kauba või teenusega, mille tähistamiseks kaubamärki kasutatakse või kavatsetakse kasutada; 5) mis on identne või eksitavalt sarnane Eestis registreeritud ravimpreparaadi nimetusega, kui kaubad, mille tähistamiseks kaubamärki kasutatakse või kavatsetakse kasutada, kuuluvad meditsiini valdkonda; 6) mille kasutamine kahjustab varasemat õigust nimele, isikuportreele, kinnistu nimetusele, arhitektuuriobjekti nimetusele või kujutisele, autoriõiguse või tööstusomandi esemele või muud varasemat õigust; 7) mis on identne või eksitavalt sarnane kaubamärgiga, mis on kasutusel teises riigis ja mis oli seal kasutusel ka taotluse esitamise kuupäeval, kui taotlus on esitatud pahauskselt. KaMS § 11 lg 1 järgi on varasem kaubamärk: 1) kaubamärk, mis omandas üldtuntuse varem; 2) registreeritud kaubamärk, kui taotluse esitamise kuupäev või prioriteedikuupäev on varasem; 3) registreerimiseks esitatud kaubamärk, kui taotluse esitamise kuupäev või prioriteedikuupäev on varasem. registreerimiseks esitatud kaubamärk on varasem kaubamärk ainult juhul, kui see registreeritakse; 4) Madridi protokolli alusel Eestis kehtiv kaubamärk, kui rahvusvahelise registreerimise kuupäev või prioriteedikuupäev on varasem; 5) Madridi protokolli alusel registreerimiseks esitatud kaubamärk, kui rahvusvahelise registreerimise kuupäev või prioriteedikuupäev on varasem. Registreerimiseks esitatud kaubamärk on varasem kaubamärk ainult juhul, kui sellele ei keelduta Eestis õiguskaitset andmast; 6) Ühenduse kaubamärgi määruse alusel registreeritud Ühenduse kaubamärk, kui taotluse esitamise kuupäev, prioriteedikuupäev või Eesti registreeringu alusel omandatud vanemusekuupäev on varasem; 7) Ühenduse kaubamärgi määruse alusel registreerimiseks esitatud kaubamärk, kui taotluse esitamise kuupäev, prioriteedikuupäev või Eesti

2-07-47535 registreeringu alusel omandatud vanemusekuupäev on varasem. Registreerimiseks esitatud kaubamärk on varasem kaubamärk ainult juhul, kui see registreeritakse. Tulenevalt KaMS § 11 lg 1 punktist 6 on hageja kaubamärgi näol tegemist varasema kaubamärgiga. Kooskõlas Euroopa Nõukogumääruse nr 40/94 art 8 lg 1 punktiga b ei registreerita taotletavat kaubamärki varasema kaubamärgi omaniku vastuseisu korral, kui identsuse või sarnasuse tõttu varasema kaubamärgiga ning identsuse või sarnasuse tõttu varasema kaubamärgiga kaitstud kaupade või teenustega on tõenäoline, et territooriumil, kus varasem kaubamärk on kaitstud, võib avalikkus need omavahel segi ajada. Segiajamise tõenäosus hõlmab ka tõenäosust, et kaubamärk seostatakse varasema kaubamärgiga (Esimese Astme kohtuasi T-29/04, p 42). KaMS § 10 lõikes 2 märgitud varasema kaubamärgi omaniku või muu varasema õiguse omaniku kirjalik luba puudub. Seega tuleb kindlaks teha, kas esinevad KaMS § 10 lg 1 p 2 nimetatud identsus või sarnasus varasema kaubamärgiga ning kas on tõenäoline kaubamärkide äravahetamine tarbija poolt, sealhulgas kaubamärgi assotsieerumine varasema kaubamärgiga. Kaubamärgiseaduse (KaMS) § 3 alusel on kaubamärk tähis, millega on võimalik eristada ühe isiku kaupa või teenust teise isiku samaliigilisest kaubast või teenusest. Sellest tulenevalt on kaubamärgi põhiülesandeks eristada kaubamärgi omanikule kuuluvaid tooteid või teenuseid konkurentide omadest – toote individualiseerimine. Kaubamärgi individualiseeriv toime tähendab seda, et tarbijal oleks võimalik eri märkidega varustatud kaupu üksteisest eristada märgi alusel, mis võimaldab tal kergemini ostuotsust teha. Kaubamärgi ülesandeks on ka anda tarbijale teavet kauba kvaliteedi kohta ja kaubamärgi alusel võib tarbija luua endale eelistusi eri toodete vahel ning see võimaldab tal korduvas olukorras leida turult kergesti soovitud toote. Tarbija poolt toote eristamisel tuleb hinnata eristamise võimalust mitte kahe tähise samaaegsel vaatlemisel tekkiva mulje alusel, vaid selle järgi, kas tarbija on võimeline kaupu eristama tähiste järgi siis kui ta näeb tähiseid eraldi ja mitte samaaegselt (Euroopa Kohtu otsus C-342/97 p 26). Hageja nimele registreeritud Ühenduse kaubamärgi BLUNA – varasem kaubamärk – koosneb ainult sõnalisest osast „bluna“, samal ajal kui taotletav märk on kujutismärk. Kostja poolt registreerimiseks esitatud tähise LUNA+kuju näol on tegemist kombineeritud märgiga, mille puhul märk koosneb ladina tähtedes (stiliseeritud) sõnast „luna“ koos selle araabiakeelse vastega ning kujutisest (tähed on ovaalse disaini sees, mis on paigutatud ristkülikule). Vastavalt WIPO juhiste („Introduction to Trademark Law and Practice. The Basic Concepts”, Genf 1993) punktile 6.2.2 on kaubamärk äravahetamiseni sarnane varasema kaubamärgiga, kui neid kasutatakse samaliigiliste kaupade tähistamiseks ja kaubamärk on varasema kaubamärgiga nii sarnane, et on tõenäoline tarbija eksitamine kauba päritolu suhtes. Oluline pole ei eksitamise tahtlus ega ka tegelik eksitamine, vaid selle tõenäosus. Euroopa Kohtu praktika kohaselt kujutab endast äravahetamise tõenäosust risk, et tarbijad eeldavad kaupu või teenuseid pärinevat samalt ettevõttelt või asjaoludest sõltuvalt majanduslikult seotud ettevõttelt (C-342/97 Lloyd Schuhfabrik Meyer, p 17). Seega tuleb järgnevalt analüüsida, kas tõenäoline, et kaubamärkide sarnasus võib tarbijat eksitada kauba päritolu suhtes. WIPO juhiste p 6.2.2.1. kohaselt tarbija üldjuhul ei kõrvuta kaubamärke. Keskmisel tarbijal on ka keskpärane mälu. Esmapilgul tarbija tavaliselt ei märka kaubamärkide vahelisi erinevusi, mida ta pakutavat toodet hoolikamalt uurides võiks tähele panna, seega on otsustav kaubamärgi esmamulje. Põhimõtteliselt sama seisukoht tuleneb ka Euroopa Kohtu praktikast

2-07-47535 (nt C-251/95 Sabel, p 23). Euroopa Kohtu praktikast tuleneb, et kaubamärkide suurem sarnasuse aste võib kompenseerida kaupade väiksema sarnasuse astme ja vastupidi (C-342/97 Lloyd Schuhfabrik Meyer, p 19). Nii hageja kui kostja kaubamärgi puhul on tegemist osaliselt identsete (klass 32) kaupadega ning kostja kaubamärgi registreerimiseks puudub hageja nõusolek. Tuleb hinnata, kas kostja kaubamärk assotsieerub hageja varem registreeritud kaubamärgiga ning on nendega äravahetamiseni sarnane. Vastavalt KaMS § 5 lg 8 võetakse kaubamärkide õiguskaitse ulatuse määramisel aluseks kaubamärgi reproduktsioon. See hõlmab nii kaubamärgi visuaalselt tajutavat osa kui kaubamärgis sisalduvate sõnaühendite kaitset (vt Riigikohtu 05.11.2002 otsus nr 3-2-1-11002, p 7). Euroopa Kohtu praktika kohaselt tuleb kaubamärkide äravahetamiseni sarnasuse, sh assotsieerumise hindamisel hinnata kaubamärkide visuaalset, foneetilist ja kontseptuaalset sarnasust, lähtudes kaubamärkidest kui tervikutest, kuid seejuures pöörates tähelepanu nende eristusvõimelistele ja domineerivatele osadele (C-342/97 Lloyd Schuhfabrik Meyer, p 25). Seejuures kaubamärkide assotsieerumine ei ole alternatiiv äravahetamiseni sarnasusele, vaid täpsustab äravahetamiseni sarnasuse astet (C-342/97 Lloyd Schuhfabrik Meyer, p 17; C251/95 SABEL, p 18, 19). Segiajamise tõenäosuse hindamine peab põhinema tähistest tekkival üldmuljel, arvestades eelkõige nende eristavaid ja domineerivaid osi (Esimese Astme Kohtu kohtuasja T-292/01 p 47, T-296/02 p 62). Väljakujunenud Euroopa kohtupraktika kohaselt tähendab segiajamise tõenäosus seda, et avalikkus võib uskuda, et asjaomased kaubad (antud juhul alkoholivabad joogid) või teenused pärinevad samast ettevõttest või omavahel majanduslikult seotud ettevõtetest. Segiajamise tõenäosust tuleb nimetatud kohtupraktika kohaselt hinnata üldiselt, vastavalt sellele, kuidas asjaomane avalikkus neid märke ning kaupu ja teenuseid tajub, ning arvestades kõiki asjakohaseid tegureid, eelkõige märkide sarnasuse ning tähistatud kaupade või teenuste sarnasuse vahelist vastastikust sõltuvust (162/01 p-d 31-33, kohtuasja T-185/02 p-d 49-50). Segiajamise tõenäosus hõlmab ka tõenäosust, et kaubamärk seostatakse varasema kaubamärgiga (Esimese Astme Kohtu kohtuasja T-22/04 p 20). Kaupade laadist tulenevalt moodustavad asjaomase avalikkuse lõpptarbijad. Nii hageja kui kostja kaup on igapäevaseks tarvitamiseks. See tähendab, et avalikkuseks on keskmine tarbija. Keskmine tarbija on eeldatavalt piisavalt informeeritud, mõistlikult tähelepanelik ja arukas (Euroopa Kohtu otsus C-342/97 p 26, Esimese Astme Kohtu kohtuasja T-296/02 p 45). Segiajamise tõenäosus seisneb selles, et avalikkus võib arvata, et kaubad pärinevad samalt ettevõtjalt või omavahel majanduslikult seotud ettevõtjatelt. Segiajamise tõenäosus on seda suurem, mida tugevam on varasema kaubamärgi eristusvõime. Segiajamise tõenäosus KaMS viidatud sätte tähenduses eeldab, et kaubad on identsed või sarnased. See eeldus on käesolevas asjas täidetud, kuna tegemist on samaliigiliste kaupadega. Tegemist on sarnaste kaupadega. Samas nõustub kohus kostja seisukohaga, et tooteid müüakse müügikohtades mitte kõrvutiasetsevalt vaid eraldi. Alkoholivabad karastusjoogid ning siirupid ja teised joogivalmistusained ei ole müügikohtades koos vaid eraldi. Kuna osaliselt on taotletava kaubamärgiga tähistatavad kaubad ja varesemate kaubamärkidega tähistatavad kaubad samaliigilised, identsed, tuleb kontrollida, kas kõnealuste märkide vaheline sarnasus on piisavalt suur järeldamaks, et nende kaubamärkide segiajamine on tõenäoline. Segiajamise tõenäosuse hindamisel lähtub kohus vastuolus olevate märkide

2-07-47535 visuaalse, foneetilise või kontseptuaalse sarnasuse puhul nende märkide tekitatavast üldmuljest. Eelkõige võtab kohus arvesse nende eristavaid ja domineerivaid elemente juhindudes seda tehes Euroopa praktikast (Esimese Astme Kohtu kohtuasja T-292/01 p 47, T29/04 p 42, 58-61). Sarnasuse analüüsil arvestab kohus asjaomase avalikkuse tajumist. Kohtu arvates visuaalne sarnasus puudub. Hageja kaubamärgi puhul on tegemist sõnalise märgiga, kostja tähise puhul kombineeritud märgiga. Asjaolu, et mõlemas esineb 4 sama tähte – „l“, „u“, „n“ ja „a“, ei muuda märke visuaalselt äravahetamiseni sarnaseks ja seda eelkõige seetõttu, et hageja kaubamärk koosneb vaid sõnalisest osast; kostja poolt registreerimiseks esitatud tähis on aga figuratiivne sisaldades peale 5 tähe ka disainielemente – tähed ovaalse kujundelemendi sees ning see omakorda ristkülikul. Selline kujundus on tarbijale meeldejääv ja tarbijal on võimalik nende kaubamärkidega tähistatud kaupu eristada. Foneetilise sarnasuse osas tuleb märkida, et sõnad „BLUNA“ ja „LUNA“ sisaldavad mõlemad neli kattuvat tähte – l, u, n ja a. Esimene koosneb 5-st, teine 4-st tähest. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et kuna tegemist on lühikeste sõnadega, siis on igal tähel sõnas kanda küllaltki oluline osa. Erinevus on sõnade alguses. Häälduselt on sõnad erinevad, sõna „bluna“ puhul täht „b“ hääldub. Klassi 32 kuuluvate kaupade puhul tajub tarbija kaubamärki esmalt visuaalselt nähes kaupu (tegemist on laiatarbekaupadega), mis on kaubamärkidega tähistatud, väljapanduna müügikohtades – poeriiulitel, lettidel. Seetõttu on foneetilisel aspektil sarnasusel väiksem mõju tarbijale kui visuaalsel. Isegi kui nõustuda hageja seisukohaga, et sõna „Bluna“ puhul on „b“ hääldus sõna alguses vähemärgatav, ei põhjusta see kaubamärkide segiajamise ohtu eelkõige visuaalse sarnasuse puudumise tõttu. Ka kontseptuaalne sarnasus puudub. Sõna „luna“ tähendab vene (mida suur osa eesti elanikest teab, samuti teab suur osa Eestis elavatest mitteeestlastest ladina tähti) keeles „kuud“. Sama tähendus on sõnal ladina keeles. Sõnal „luna“ on kindel tähendus ka eesti keeles. Eesti keele sõnaraamatus on märgitud nimetatud sõna selgituseks – lunamaks, raha, lunastamine (lk 423). Sõnal „bluna“ aga tähendus puudub. Puudub ka selge ja kindlaksmääratud semantiline sisu. Tähendusel puudub seos asjaomase kaubaga. Kõike eelnevat arvestades teeb kohus järelduse, et vastandatud kaubamärkidel ei ole palju olulisi sarnaseid osi ning arvestades, et ülalviidatud Euroopa Kohtu ja Esimese Astme kohtu otsuste (C-342/97, T-296/02) järgi tuleb eeldada, et keskmine tarbija on piisavalt informeeritud, mõistlikult tähelepanelik ja arukas, leiab kohus, et hageja kaubamärk ja kostja tähis on ei ole sarnasuse tõttu tarbija poolt segiaetavad ning kostja tähis ei assotsieeru hageja kaubamärgiga. Seda seisukohta kinnitavad ka kostja poolt esitatud tõendid: 1) kostja tähise kaubamärgina registreerimise kohta ja mõlema kaubamärgi kooseksisteerimise kohta paljudes Euroopa riikides, Ameerika Ühendriikides ja Saudi Araabias, 2) Leedu elanike küsitlus veebruaris 2008, geograafiliselt asub Leedu Eestiga samas piirkonnas ja tõenäoliselt ei erine mõlema riigi tarbijad, eelkõige nende tähelepanelikkus kaubamärkide suhtes sellisel määral, et selle küsitluse tulemused ei oleks kohaldatavad antud asja lahendamisel. Küsitluse (lk 110121) järelduste (lk 111) kohaselt leidis 75%, et vaidlusalused kaubamärgid ei ole sarnased. Kõigil ülatoodud põhjustel puudub alus KaMS § 10 lg 1 p 2 alusel hagi rahuldamiseks.

2-07-47535 Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 tuleb hagimenetluse kulud: riigilõiv, esindaja kulu ja asja läbivaatamise kulu jätta hageja kanda. Kostjal on õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.