Tööõigus › Muud tööõigusasjad

tähtajalise töölepingu, kui töölepingus nähakse ette töötajale erisoodustused, näiteks väljaõppe tööandja kulul. Vajadus töötajat koolitada võib tekkida aga ka töötaja puhul, kellega on sõlmitud või soovitakse sõlmida tähtajatu tööleping. Töötaja seisukohast on üldreeglina kasulikum sõlmida tähtajatu tööleping, kuna see tagab töösuhte püsivuse, andes töötajale garantii, et välja arvatud juhul, kui esinevad TLS § 86 sätestatud alused, ei ole tööandjal võimalik töötajaga töölepingut lõpetada. Sellistel kaalutlustel sõlmitigi kostjaga tähtajatu tööleping. Vajadus ning võimalus töötajat koolitada, peab tööandjal olema ka töötaja suhtes, kellega ei ole sõlmitud tähtajalist töölepingut erisoodustuse osutamise alusel. Sellisel juhul on poolte kokkuleppel võimalik sõlmida töölepingule lisa, mille järgi kohustub töötaja pärast koolituse lõppemist teatud aja tööandja juures töötama ja varasema lahkumise puhul koolituskulud tööandjale hüvitama. Sellised kokkulepped on praktikas väga levinud. Hageja ja kostja sõlmisid 27.02.2006.a. tähtajatu töölepingu, mis tagas töötajale töösuhte soovitud püsivuse. Töölepingu kehtivusajal esines aga vajadus osutada kostjale kutsealast täiendõpet. Kostjale teostati koolitusi ajavahemikul 01.03.2006.-20.09.2006.a. Koolituste ajakavast nähtub, et kostja osales kõigil ajakavas märgitud koolitustel ja seda kinnitab ka kostja allkiri 20.09.2006.a. väljastatud tunnistusel 002/2006, millega loeti koolitused kostja poolt läbituks. Koolituse eesmärgiks oli töötaja ekskavaatori juhiks väljaõpetamine, raudteeliikluse ning ohutustehnika teadmiste omandamine ekskavaatorijuhi tööks. Koolituste teemadeks olid ekskavaatoriga tutvumine, tööoperatsioonide käsitlemine, remondi teostamine ning masina hooldus. Koolituste läbimisel koostati läbitud koolituste kohta protokoll. Kostja osales 01.03.2006.a. koolitusel, mis puudutas liiklusohutust ja raudtee signalisatsioonijuhendit, 16.03.2006.a. koolitusel, mis puudutas raudtee tehnokasutuseeskirja 30.03.2006.a. koolitusel, mis puudutas raudtee tehnokasutuseeskirja. Kuna hageja tegi kostja täiendkoolituseks kulutusi kokku 20 001 krooni, siis sõlmisid pooled 25.09.2006.a. töölepingu juurde lisaks koolituslepingu, mille p.2.1 kohaselt on lepingu objektiks töötaja kutsealane täiendõpe koolitaja poolt ja sellega seonduvad poolte kohustused kulutuste kandmise tagatise osas. Lepingu p.-de 3.1. ning 3.2. kohaselt kohustus tööandja teostama kutsealase väljaõppe raudtee ekskavaatorijuhi erialal, samuti väljaõppe raudtee tehnokasutuseeskirja ja raudtee signalisatsioonijuhendi teadmiste alal. Vastavalt koolituslepingu p.-le 4.1. kohustus töötaja peale väljaõppe läbimist töötama hageja juures vähemalt 2 aastat, mille möödudes pidi koolitusleping loetama lõppenuks juhul, kui töötaja ja tööandja on täitnud lepingust tulenevad kohustused. Kostja kohustuseks vastavalt koolituslepingule oli seega pärast väljaõppe läbimist töötada hageja juures vähemalt 2 aastat. Koolituslepingu p.-s 5.2. leppisid pooled kokku, et juhul, kui tööleping lõpeb koolituslepingu p.-s 4 nimetatud tähtaja jooksul ehk kahe aasta jooksul koolituste läbimisest töötaja algatusel, kohustub töötaja hüvitama väljaõppele tehtud kulutused vastavalt koolituslepingu p.-s 3.3. nimetatud summas 20 000 krooni, mida on vähendatud proportsionaalselt tööl oldud ajaga. Kuna kostja algatusel toimus töölepingu lõpetamine enne kahe aasta möödumist, siis kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele 13 049 krooni. Koolituslepingus leppisid pooled kokku, et väljaõppele tehtud kulutused peetakse kinni töötaja lõpparvest. Kui lõpparvest kinnipeetud summa ei kata töötaja väljaõppele tehtud kulutusi, siis pidi koostatama poolte vahel maksegraafik. Kokkuleppele mittejõudmisel pidi vaidlus lahendatama vastavalt Eesti Vabariigi seadustele. Töölepingu lõpetamisel ei saavutanud pooled kokkulepet koolituskulude täielikus hüvitamises lõpparvest kinnipidamise teel ega nende tasumise osas maksegraafiku koostamise kohta. Kostja andis töölepingu lõpetamisel nõusoleku üksnes 1 457 krooni kinnipidamiseks lõpparvest. Palgaseaduse §-s 36 on loetletud, milliseid summasid võib tööandja ilma töötaja nõusolekuta seadusega ettenähtud alusel, korras ja ulatuses kinni pidada. Muul juhul on kinnipidamiste tegemiseks vajalik töötaja nõusolek. Kuna kostja andis töölepingu lõpetamisel nõusoleku üksnes 1 457 krooni kinni pidamiseks, siis palub hageja kostjalt välja mõista täiendavalt 11 592 krooni, sest vastavalt VÕS §-le 3 p. 1 on võlasuhte tekkimise aluseks leping ja VÕS § 76 lg. 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine,

seal hulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 p. 1 kohaselt võib võlausaldaja kohustust rikkunud võlgnikult nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg. 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Tulenevalt VÕS § 101 lg. 2 võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 101 lg. 1 p. 6 kohaselt on võlausaldajal rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel õigus nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kostja oli koolituslepingu kohaselt kohustatud hüvitama koolituskulud töölepingu lõpetamisel. Töötaja koolituskulusid töölepingu lõpetamisel ei hüvitanud, samuti ei nõustunud ta nimetatud summade kinni pidamisega oma lõpparvest. Seega on kostja senini viivituses oma rahalise kohustuse ehk 11 592 krooni täitmisega hagi esitamise hetkeks viivituses

päeva. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonide intressimäär on 4,0%. Võttes viivise arvestamisel aluseks 364 päevase aasta, siis ühtekokku kuulub tasumisele viivis summas 413 krooni (11 592 X 0,11 X 118/364). TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis pole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist mitte kindla summana, vaid täielikult või ka osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Käesolevas asjas kujutab viivisenõue kõrvalnõuet. Kuna kostja ei ole täies ulatuses tasunud kokkulepitud koolituskulusid, kasvab viivisenõue jooksvalt. Seepärast palub hageja tuginedes TsMS §-le 367 mõista kohtul kostjalt välja ka hagiavalduse esitamise ajaks veel mittesissenõutavaks muutunud viivise seadusjärgse viiviseprotsendiga päevas kuni põhisumma 11 592 krooni täieliku tasumiseni. Hageja palub mõista D L AS VolkerRail RTE kasuks välja koolituskulud summas 11 592 krooni, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis summas 413 krooni, koolituskulude tasumise nõude esitamise ajaks mittesissenõutavaks muutunud viivis seadusjärgse viivitusintressimääraga (11% aastas) kuni koolituskulude täieliku tasumiseni ning jätta menetluskulude jaotuses menetluskulud kostja kanda. Hagi on esitatud VÕS § 100, § 101, § 108, § 113, TsMS § 363, § 367 alusel. II. Kostja kirjalik vastus. Kostja kohtule 12.10.2007.a. saabunud kirjalikus vastuses leiab, et hagi on põhjendamata ja tõendamata ning tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Kostja asus hageja juurde tööle 27.02.2006.a. sõlmitud töölepingu alusel ekskavaatorijuhi ametikohale. Kostja suhtes kohaldati tööaja summeeritud arvestust. Ligi viis kuud pärast kostja tööleasumist pooled sõlmisid 25.09.2006.a. koolituslepingu, mille p.

summa 19 952 krooni. Kalkulatsioonist nähtuvalt oli 2006.a. märtsikuus kokku 324 tundi koolitust, kuigi märtsikuus on 23 tööpäeva ja 184 töötundi. Selle arvestuse järgi pidanuks igal päeval, ka nädalavahetustel, toimuma koolitus 10 tundi päevas. Samas täitis kostja igapäevaseid tööülesandeid, kuigi ilma eriettevalmistuseta ei tohi raudteel töötada. Sellest järeldub, et hageja on esitanud tõele mittevastavaid andmeid. Kostja töötas hageja juures kuni 31.05.2007.a. Töölt lahkumine TLS § 79 alusel oli tingitud tööandja poolt palgaseaduse §-de 12, 14, 16, 17 rikkumisest. 29.11.2007.a. kohtule saabunud täiendavas seisukohas kostja leiab, et hageja poolt läbi viidud õpet ei saa käsitleda kutsealase väljaõppena ega ka tööalase koolitusena. Raudteeseaduse § 44 lg. 4 kohaselt vedurijuhiabil ja eriveeremi juhtidel peab olema kutsekvalifikatsioon kutseseaduse tähenduses. Hageja ei võimaldanud kostjale sellist kutsealast väljaõpet, hagejal polnud õigust raudtee eriveeremi juhi kutsetunnistust välja anda. Hageja põhikirjast ei nähtu, et tema tegevus oleks seotud tööalase koolitusega. Tegelikult said lepingulised kohustused tekkida alles lepingujärgselt, siis pole põhjendatud enne lepingu sõlmimist tehtud koolituse kulutusi nõuda. III. Asja kohtulik arutelu. Hageja esindaja kohtuistungil selgitab, et hagi on raha maksmise nõudes ja hagi põhineb järgmistel asjaoludel. Hageja põhitegevuse valdkond on raudtee ehitustööd. Kostja tuli hageja juurde tööle, kostjal oli ekskavaatorijuhi kutse ning hagejal oli huvi kasutada kostjat raudtee-ekskavaatori juhina. Selleks pidi kostja omandama vastava kvalifikatsiooni tunnistuse, mille väljastab erikomisjon, kui isik on teinud vastava eksami. Seadusega pole ette nähtud eraldi koolituse kohustust, kuid oluline on, et isik sooritaks vastava eksami. Kostja ja hageja leppisid kokku, et hageja valmistab kostja selliseks eksamiks ette. Selleks viidi läbi vastav koolitus. Koolitusel osalemist on kostja kinnitanud allkirjaga lepingu lisadeks olevates protokollides. Kalkulatsioonis, mis on kinnitatud hageja juhatuse liikme käskkirjaga, on toodud koolituse hind, millal koolitus toimus ja palju oli osalejaid. 20 000 krooni oli ühe inimese kulu. Koolitus viidi läbi märts kuni juuni 2006a. Pärast koolituse läbiviimist sõlmisid hageja ja kostja kirjaliku koolitulepingu nr. 25, milles lepiti kokku, et kostja peab hageja juures töötama 2 aastat. Kui ta selle aja ära töötab, siis seoses koolitusega tehtud kulusid hagejale ei tule tagasi maksta, kui aga kostja töötab vähem ja soovib omal algatusel lahkuda, siis kohustub ta hüvitama hagejale 20 000 krooni koolituste eest. Kostja seda aktsepteeris. Leping oli vabatahtlik ja mõlemad pooled on selle allkirjastanud. Kostja pole kordagi kokkulepet vaidlustanud. Hageja on kostja koolitamisele kulutanud aega ja raha ning loonud töötajale eelduse saada erikvalifikatsioon, et paremini tööturul läbi lüüa. Selleks soovib hageja, et koolitatav teatud aja tema juures töötab. Tegemist on tsiviilõigusliku lepinguga, mille sõlmimiseks takistust pole. Hageja tehtud kulutused on dokumentaalsete tõenditega tõendatud. Koolituse viisid läbi hageja töötajad, kes suulise kokkuleppe alusel olid vabastatud oma töölepingujärgsest tööst. See oli täiendav ülesanne hagejaga kokkuleppel. Kuna need polnud koolitajate tööülesanded, siis säilitati koolitajatele nende põhipalk ja lisatasu. Tunni hind on kehtestatud hageja juhatuse liikme käskkirjaga ja see on erinev lähtuvalt töötaja kvalifikatsioonist. Ükski koolitaja pole teinud ületunde. Lisatasu teeniti välja ainult koolitamisega. Koolitused olid mahukad, mistõttu mitmel kuul kas ei tegeletud või tegeleti väga vähe oma töölesannetega. Hageja poolt koolitajatele makstud tasu oli mõeldud läbiviidud koolituse aja eest. Oli mõte leppida kokku mõistlik summa, mis võetakse aluseks, kui kostja peab hüvitama kulutused. Selleks oli 20 000 krooni inimese kohta. Kostja oli sellega nõus ja ta oli vabatahtlikult nõus summa lõpparvest kinnipidamisega. Leping sõlmiti siis, kui koolitus oli läbi viidud, sest kusagil pole öeldud, et leping tuleb enne koolitust sõlmida. Pole ju ka teada, kas ta läbib selle koolituse. Hageja arvates pole õige, et kostja ei pea kulutusi maksma. Kostja pole eitanud, et koolitus on tema suhtes läbi viidi, kuid kostja siiski ei töötanud hageja juure 2 aastat, vaid kostja soovil juba enne ühe aasta möödumist koolitamisest tööleping temaga lõpetati. Töölepingu lõpetamisel oli kostja nõus, et tema lõpparvest peetakse kinni koolituseks

kulunud summa 20 000 krooni. Hiljem kostja terve summa kinnipidamisega nõus ei olnud, mistõttu lõpuks peeti kinni summa, millega kostja oli nõus. Lepingut tuleb täita VÕS § 76 alusel. Hageja nõuab kostjalt 11 592 krooni ja hagi ajaks tekkinud viivist 413 krooni. Kogu võlg on 13 049 krooni, millest 1 457 krooni on hageja kätte saanud. Hagi eesmärk on saada kohtus lahendus probleemile, mida hageja loodab tulevikus vältida. Kostja esindaja selgitab, et kostja hagi ei tunnista, sest hageja ei ole tõendanud tegelikult koolituskulude kandmist. Kostja asus hageja juurde tööle ja leping sõlmiti 27.02.2006.a. Kostja võeti tööle ekskavaatorijuhi kohale. Kostja ei eita, et vahetult peale tööle asumist hageja asus teda koolitama. Selle kohta on olemas ja kostja poolt allkirjastatud koolituse neli protokolli. Kui kolme protokolli osas on kõik selge, koolituse viis läbi A P, on koolituse kellaaeg ja kuupäev, siis neljanda protokolli osas on märgitud koolituse toimumise ajaks 01.03 ja 01.07. Pole arusaadav, kas koolitus oli kaks päeva või kuni juulikuuni. Mis kuupäeval keegi koolitust läbi viis ja mitme tunni osas, seda protokollist välja ei loe. Protokoll kannab 22.09.2006.a. kuupäeva. Hageja esitatud arvestus on arusaamatu. Töötajad, keda koolitati, moodustasid koos ühe grupi. Kui koolitaja kulutas viie inimese koolitamiseks ühe tunni ja kõik viis inimest osalesid, siis eraldi kedagi ei koolitatud. Järelikult sellises esitatud mahus koolitus reaalselt polnud võimalik. Ei saa ka täpsustada, kes mis päeval, mitu tundi, koolitust läbi viis. Koolitajate osas ühtegi käskkirja ei ole, et nad oleksid oma tööülesannetes vabastatud ja et oleks määratud lisatasu. Kõik on saanud lihtsalt lisatasu vastavalt summale, mis töölepingus sisaldub. Hageja on küll esitanud koolitajate kinnitused selle kohta, et koolitajad said lisatasu kunagi kaks aastat tagasi koolitamise eest, kuid need kinnitused on võetud 28.05.2008.a. ega tõenda koolituskulude kandmist. Koolitusleping sõlmiti 25.09.2006.a. Ühtegi koolitust pärast seda ei ole toimunud. Need varasemad koolitused, mis toimusid, lepinguga hõlmatud pole. Koolitus märtsist kuni juulikuuni 2006.a. toimus tegelikult töö ajal tööandja ruumides. Koolitajad said töölepingus ettenähtud lisatasusid ja pole tõendatud, et koolitamisega seoses oleks hageja kandnud mingeid täiendavaid kulusid. Seega puudub alus lisatasude kostjalt sissenõudmiseks ja kostja hagi ei tunnista. IV. Maakohtu otsuse põhjendused. TsMS § 438 lg. 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Vastavalt TsMS § 439 ei või kohus ületada nõude piire, ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. TsMS § 442 lg. 5 näeb ette, et kohus lahendab selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded. Sama paragrahvi lg. 8 kohaselt peavad kohtu järeldused põhinema tuvastatud asjaoludel, samuti peab kohus kohaldama vastavat seadust. Kohus tuvastas, et pooled vaidlevad selle üle, kas 25.09.2006.a. hageja kui tööandja ja kostja kui töötaja vahel sõlmitud koolitusleping hõlmab kostja kohustust hüvitada hagejale enne koolituslepingu sõlmimist hageja poolt kostjale võimaldatud koolituse kulud. Kohus, kuulanud ära poolte selgitused, hinnanud toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagi on tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata tervikuna järgmistel asjaoludel.

töötas ja võis töötada. Asjaolu, et töötaja kutsealane väljaõpe toimub edaspidi raudtee ekskavaatorijuhi erialale, selgub alles poolte vahel 25.09.2006.a. sõlmitud koolituslepingust, mis aga sõlmiti alles pärast koolitust. Kostja eksamit ei sooritanud. Hageja esindaja kinnitas samuti, et kostja millegipärast ei esitanud avaldust ega osalenud ka eksamil, kuigi hageja oli talle seda korduvalt meelde tuletanud. Seega järeldub tuvastatust, et hageja on tagantjärele püüdnud seadustada toiminguid selleks, et katta mingeid oma kulutusi või siis piirata töötajate töölt lahkumist sel teel, et luua rahaline kohustus läbi täiendava tsiviilõigusliku lepingu. Võib õige olla hageja väide, et kuigi hageja põhikirjaliseks tegevusalaks ei ole koolitustegevus, ei välista see hageja õigust osutada väljaõpet oma töötajatele ega ka vastava lepingu sõlmimist oma töötajaga, kuid sellisel juhul peab sõlmitav leping olema kooskõlas poolte tahtega ja eeldusega, et leping sõlmitakse selleks, et sellest lähtuvalt edaspidi tegutseda. Hageja esindaja sõnum, et kusagil pole öeldud, et lepingut ei või sõlmida pärast koolitust, ei ole asjakohane. Kui hagejal sellise koolituslepingu sõlmimise tahtmine ja õigus on, siis ilmselt ei olnud ega saanudki olla takistusi sõlmida kõigi koolitusel osalenutega koolitusleping juba enne koolituse läbiviimist.

kalkulatsioonis nimetatud summad koolitajatele välja makstud on, sest pole kostja asi, millised suulised või kirjalikud kokkulepped olid või on hageja kui tööandja ja tema teiste töötajate vahel. Seega ei puutu kostjasse ka see, kas koolitajad olid vabastatud oma põhitööst või et kutsealase väljaõppe teostamine ehk koolitamine ei kuulu mitte ühegi kalkulatsioonis nimetatud koolitaja töölepingujärgsete tööülesannete hulka. Küll aga sätestab TLS § 49 p. 51 , et tööandja on kohustatud korraldama oma kulul tööalast koolitust, kui ta ise muudab tööks vajalike kutseoskuste nõudeid. Seega, kui tööandja pärast töötaja tööle võtmist oli huvitatud töötaja rakendamisest mingeid täiendavaid kutseoskusi nõudval tööl, oli tal kohustus anda vastavat kutseõpet kostjale omal kulul.

/allkiri/

Sirja Tooming

Lea Herne

Kohtuotsus jõustus 28. veebruaril 2009. a. a Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega, kusjuures ringkonnakohus 23. jaanuaril 2009 o t s u s t a s:

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.