2-08-13429
Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Hele Ilisson
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
23.juulil 2008 Valga kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-13429
Tsiviilasi
T. K. ́i hagi M. K. ́i vastu kaasomandi lõpetamise ja kaasomandi haldamisega seoses kantud kulutuste hüvitamise nõudes. Hageja: T. K. (ID xxxxxxxxxxx, elukoht: X, pensionär) Hageja volitatud esindaja: vandeadvokaadi vanemabi Kalju Kutsar (Advokaadibüroo Valge&Uiga Valga osakond; asuk. Riia 14, Valga linn) Kostja: M. K. (ID xxxxxxxxxxx, eluk.X)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
08.juulil 2008
Juhindudes AÕS §72 lg 1, §75 lg.1, §76 lg.1, §77 lg.2 ning TsMS §163, §173, §410, §413, §420, §§434-§436, §442, §630 ja §632, kohus otsustas: Rahuldada T. K. ́i hagi M. K. ́i vastu täielikult. Lõpetada T. K. ́i ja M. K. ́i kaasomand X asuvale korteriomandile (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Valga kinnistusjaoskonna kinnistusregistriosa nr xxxxxxx) ja jagada korteriomand järgmiselt: Jätta T. K. ́i omandusse korteriomand asukohaga X (kinnistusregistriosa nr xxxxxxx). Välja mõista T. K. ́ilt M. K. ́i kasuks omandi kaotuse eest hüvitis summas kuus tuhat kaheksasada seitsekümmend viis (6875) krooni.
Välja mõista M. K. ́ilt kaasomandi haldamisega seoses kantud kulutused summas seitsesada nelikümmend neli (744) krooni T. K. ́i kasuks. Asjas kujunevad menetluskulud jätta kostja kanda. TSMS § 174 lg 1 ja 2 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (23.07.2008.a.). Kostja võib tagaseljaotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule Valga kohtumajja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul, lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Hageja nõue Hagejale ja tema abikaasale E. K. kuulus aadressil X asuv korteriomand. 28.juulil 2006.a. E. K. suri. Avaldused tema pärandi vastuvõtmiseks esitasid lisaks hagejale veel pärandaja pojad V. K. , A. K. ja M. K. . Kuna tegemist oli abikaasade ühisvaraga, siis oli E. K. pärandvaraks 1⁄2 mõttelist osa eelnimetatud korteriomandist. 2008.a. veebruaris võõrandas V. K. talle kuuluva mõttelise osa korteriomandist hagejale. Pärast hagiavalduse esitamist kohtusse võõrandas A. K. talle kuuluva mõttelise osa korteriomandist hagejale. Käesoleval ajal kuulub hagejale korteriomandist 7/8 mõttelist osa. Sama korteriomandi 1/8 mõttelise osa kohta on avalduse pärandi vastuvõtmiseks esitanud M. K. . Samas ei ole kostja vormistanud pärimisõiguse tunnistust oma varale ning kinnistusregistris on 1/8 mõttelise osa omanikuna endiselt märgitud E. K. . Hageja avaldab, et X on 1-toaline ahjuküttega korter, mille kasutamine kõigi kaasomanike poolt ei ole mõeldav. Hageja on kõrges eas isik, kes on alates abikaasa surmast kandnud kõik korteriomandiga seotud kulutused. Kuna ta käesoleval ajal ise korterit elamiseks ei kasuta, ei ole ta huvitatud lisakulutuste kandmisest. Hageja seletab, et 2007.a. lõpus pöördus ta kaasomanike poole ettepanekuga kaasomand lõpetada, kuid ainsana reageeris siis sellele ettepanekule V. K. , kes võõrandas talle kuuluva mõttelise osas hagejale. Pärast hagiavalduse esitamist võõrandas oma mõttelise osa hagejale ka A. K. . M. K. ei ole ettepanekule reageerinud ega osalenud ka kaasomandi korrashoius ega kandnud ka sellega seotud kulutusi. Hageja palub kaasomandi lõpetamist viisil, et tema omandisse antakse korteriomand ning tema hüvitab kaasomanikule viimase mõttelise osa väärtuse rahas. Hageja volitatud esindaja lisab, et AÕS §72 lg 5 kohaselt on kaasomanikul õigus nõuda teiselt kaasomanikult, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Arvestades korteriomandi suurust ei ole selle ühine kasutamine mitme kaasomaniku poolt mõeldav. Samas toob korteri haldamine kaasa pidevaid ja vältimatuid kulutusi, mille kandmises kostja ei osale. AÕS §75 lg 1 sätestab, et 2 (4)
kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Kuna T.K. on kandnud alates abikaasa surmast kõik korteriomandiga seotud kulutused ning tasunud kommunaalmakseid, siis palub hageja esindaja välja mõista seisuga 01. jaanuar 2008.a. kostjalt hageja kasuks kaasomandi haldamisega seotud kulutuste katteks 744 krooni. Hageja esindaja avaldab, et kuna antud korteriomand ei ole reaalosadena jagatav, oleks otstarbekas anda kostjale kuuluv osa hagejale, kes hüvitab kostjale tema osa rahas. Seega palub hageja esindaja kaasomandi lõpetamist ning näeb lõpetamise viisiks anda korteriomand aadressil X kinnistusregistriosa nr xxxxxxx T. K. ́ile. Hageja kohustub maksma M. K. ́ile omandi kaotuse eest (kostjale kuuluva kaasomandi 1/8 mõttelise osa eest) hüvitist. AS Tõnisson Kinnisvara on korteriomandi aadressil X turuväärtuseks hinnanud 55 000 krooni. Seega kohustub hageja kostjale omandi kaotuse eest tasuma hüvitist summas 6875 krooni. Kostja kohtuistungile ei ilmunud, ega teavitanud kohut oma ilmumata jäämise põhjustest. Kohus toimetas kostjale kohtukutse kätte isiklikult allkirja vastu 06.06.2008.a. /tl.19/. Seega loeb kohus kohtukutse kostjale kättetoimetatuks. Kohtukutses oli kostjat hoiatatud, et tema mitteilmumisel kohtuistungile, võib kohus hageja taotluse korral lahendada asja tagaseljaotsusega. Vaatamata kätte saadud kohtukutsele ja –hoiatusele /tl.19/, ei ilmunud kostja kohtuistungile ega teatanud kohtule enda ilmumata jäämisest ja selle põhjustest. “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (TsMS) (RT 49/05-395) 410 sätestab, et kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. TsMS § 413 lg 1 kohaselt, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja esindaja on taotlenud asjas tagaseljaotsuse tegemist. Kohus leiab, et ei esine ka teisi TsMS §-s 413 lg 3 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Seega lahendab kohus asja tagaseljaotsusega.
Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue kuulub rahuldamisele täielikult. TsMS §444 lg.1 sätestatu kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Asjaõigusseaduse (AÕS) (RT 39/93-590) §70 lg 3 kohaselt on kaasomand kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand. Hageja seletustega on tõendatud, et T. K. ja tema abikaasale E. K. kuulus aadressil X asuv korteriomand. 28.juulil 2006.a. E. K. suri ning pärast seda esitasid avaldused tema pärandi vastuvõtmiseks lisaks hagejale ka pärandaja pojad V. K. , A. K. ja M. K. . Kuna tegemist oli abikaasade ühisvaraga, siis oli E. K. pärandvaraks 1⁄2 mõttelist osa eelnimetatud korteriomandist. Käesoleval ajal kuulub T. K. korteriomandist 7/8 mõttelist osa, kuna V. K. ja A. K. võõrandasid neile kuulunud mõttelised osad korteriomandist T. K. . Kuna M. K. ei ole vormistanud pärimisõiguse tunnistust nimetatud varale, kuigi on esitanud pärandi vastuvõtmise avalduse /tl.23/, siis on kinnistusregistris 1/8 mõttelise osa omanikuna endiselt märgitud E. K. /tl.24/. 3 (4)
AÕS § 75 lg 1 kohaselt kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Asja materjalidega on tõendatud, et T. K. on kandnud alates 2006.a. augustist kõik korteriomandiga seotud kulutused ja tasunud kommunaalmakseid /tl.5-6/. M. K. ei ole osalenud kaasomandiga seotud kulutuste kandmises. Seega tuleb M. K. välja mõista võrdeliselt tema kaasomandi mõttelise osa suurusele kaasomandi haldamisega seotud kulutused summas seitsesada nelikümmend neli krooni hageja kasuks. AÕS §76 lg 1 kohselt on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. AÕS §77 lg 2 kohaselt kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, andes asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikult või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Hageja on viidanud, et tegemist on 1-toalise ahiküttega korteriga, mille kasutamine mitme kaasomaniku poolt ei oleks mõeldav. 2007.a. lõpul pöördus hageja kaasomanike poole ettepanekuga kaasomand lõpetada. 2008.a. veebruaris võõrandas V. K. talle kuuluva mõttelise osa korteriomandist hagejale. Pärast hagiavalduse esitamist kohtusse võõrandas A. K. talle kuuluva mõttelise osa korteriomandist hagejale. Käesoleval ajal kuulub hagejale korteriomandist 7/8 mõttelist osa. Sama korteriomandi 1/8 mõttelise osa kohta on avalduse pärandi vastuvõtmiseks esitanud M. K. . Samas ei ole kostja vormistanud pärimisõiguse tunnistust oma varale ning kinnistusregistris on 1/8 mõttelise osa omanikuna endiselt märgitud E. K. . Hageja märgib, et M. K. on olemas alaline elamispind X vallas, millisest asjaolust tulenevalt ei nähtu kostja huvi kasutada vaidlusalust korteriomandit eluruumina. Hageja on esitanud nõude kaasomandi lõpetamiseks viisil, et anda korteriomand asukohaga X (kinnistusregistriosa nr xxxxxxx) hagejale koos kohustusega maksta kostjale välja temale kuuluv osa rahas 6875 krooni. Seega tuleb kaasomand lõpetada ja anda korteriomand asukohaga X (kinnistusregistriosa nr xxxxxxx) T. K. omandusse. T. K. kuulub väljamõistmisele omandi kaotuse eest hüvitis summas 6875 krooni M. K. kasuks. Vastavalt TsÜS § 68 lg 5, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, võib tahteavaldust asendada jõustunud kohtuotsus, millega tuvastatakse sellise kohustuse olemasolu. TsMS §162 lg.1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi täielikult, jäävad menetluskulud kostja kanda. Seega tuleb asja menetlemisel kujunenud kohtukulud jätta kostja kanda.
Hele Ilisson Kohtunik 23.07.2008.a.
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.