2-06-27083/11 - Pankrotiõigus - Muud hagimenetluse pankrotiasjad - Tallinna Ringkonnakohus - lahend.ee

2.veebruaril 2006. a. kuulutati välja AS-i Salmikivi pankrot ja määrati halduriks Ly Müürsoo. 14. veebruaril 2006. a. esitas hageja pankrotihaldurile nõudeavalduse summas 456.832, 60 krooni, mis tulenes Harju Maakohtu 2. novembri 2005. a. kohtumäärusega kinnitatud kohtulikust kokkuleppest, mis sõlmiti hageja ja AS-i Salmikivi vahel. 30. mail 2006. a. toimunud nõuete kaitsmise koosolekul vaidlustas OÜ Interesting hageja nõude täies ulatuses. Hageja esindaja sellel koosolekul ei osalenud ning ta sai selle koosoleku protokolli elektronposti teel haldurilt 13. juunil 2006. a. 11. juulil 2006. a. esitas hageja pankrotihaldurile nõude uue koosoleku kokkukutsumiseks, kuna leidis, et haldur on koosoleku läbiviimisel oluliselt rikkunud seadust. 28. juulil 2006. a. saatis haldur hagejale järelpärimise, et selgitada välja hageja poolt haldurile etteheidetavad seadusrikkumised ning teatas 29. augustil 2006. a. hagejale, et ta uut koosolekut kokku ei kutsu. Hageja palub lugeda nõue 456.832, 60 krooni tunnustatuks ilma kaitsmiseta. Kuna tema nõue tulenes kohtumäärusega kinnitatud kohtulikust kokkuleppest, siis vastavalt PankrS § 103 lõikele 4 ei kuulunud see nõue kaitsmisele üldkoosolekul. Pankrotihaldur rikkus oluliselt seadust, pannes hageja nõude kaitsmisele. Sellele juhtis hageja pankrotihalduri tähelepanu oma taotluses kokku kutsuda uus nõuete kaitsmise koosolek ning vaadata ta nõue uuesti läbi. Kuna haldur keeldus uue koosoleku kokkukutsumisest, siis esitas hageja oma nõude vastavuses PankrS § 106 lõikega 3 kohtule seaduses ettenähtud ühekuulise tähtaja jooksul. PankrS § 103 lõiget 4 tuleb tõlgendada laiendavalt ning jõustunud kohtuotsuse all tuleb mõista ka kohtumäärust, millega lõpetati kohtumenetlus seoses poolte vahel sõlmitud kokkuleppe (kompromissi) kinnitamisega. Seda hageja veendumust on kinnitatud ka Pankrotihaldurite Koja ning pankrotiseaduse väljatöötanud juristidega konsulteerides. Kostjate vastuväited Kostjad hagi ei tunnistanud. OÜ Interesting leidis, et halduri poolt hageja nõude kaitsmisele panemine oli põhjendatud. PankrS § 103 lg. 4 kohaselt on kaitsmiseta tunnustatud jõustunud kohtuotsusega rahuldatud nõuded. Hageja nõue põhineb kohtumäärusega kinnitatud kohtulikul kokkuleppel. PankrS § 103 lg. 4 mõte on selles, et kaitsta ei ole vajalik nõudeid, mis on kohtuliku kontrolli läbinud. Selliseks lahendiks on vaid kohtuotsus. Vaidlustatud nõude kinnitamise ajal kehtinud ja ka praegu kehtiva menetlusseadustiku kohaselt ei kontrolli kohus nõude sisulist kehtivust, kui määrusega kompromissi kinnitab. Seega pidi hageja nõue olema esitatud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul. Hageja nõue esitatud kujul on ka aegunud, kuna PankrS § 106 lg. 3 kohaselt tuleb hagi kohtule esitada, kui nõuet ei vaadata läbi ühe kuu jooksul nõude ülevaatamise avalduse esitamisest. Hageja esitas oma taotluse haldurile 11. juulil 2006. a. ja see jõudis haldurini 14. juulil 2006. a. Seega oleks pidanud hagi esitatama hiljemalt

26.septembri 2007. a. otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata seoses nõude aegumisega. PankrS § 106 lg. 1 kohaselt, kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks võlgnik, keda esindab haldur. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. PankrS § 106 lg. 3 järgi, kui nõuete kaitsmise koosolek ei ole nõude või pandiõiguse tunnustamist uuesti läbi vaadanud ühe kuu jooksul, arvates läbivaatamise nõude esitamisest, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja, võlgniku või halduri hagi alusel kohus. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul uue koosoleku kokkukutsumise nõude esitamisest arvates. Selles asjas on kostjaks võlausaldaja, kelle nõude või pandiõiguse tunnustamist on vaidlustatud. TsÜS § 142 alusel aegub õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 143 kohaselt võtab kohus või muu vaidlust lahendav organ nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Hageja poolt esitatud nõue on aegunud sõltumata sellest kummal alusel ta selle oleks esitatud. Hageja esitas hagi nõudes PankrS § 106 lg. 3 alusel, tuginedes PankrS § 106 lõikele 2. Samas on hageja mööda lasknud PankrS § 106 lg. 3 lauses 2 määratud tähtaja. Vastavalt sellele on õigus pöörduda kohtusse 1 kuu jooksul uue koosoleku kokkukutsumise nõude esitamisest arvates. Hageja esitas vastava taotluse 11. juulil 2006. a. ja haldur sai selle kätte

Apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuses palub hageja maakohtu otsuse tühistada ja saata tsiviilasja uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. PankrS § 106 lg. 2 sätestab, et kui ilmneb, et nõude või pandiõiguse tunnustamine põhineb võltsitud andmetel või kui nõude kaitsmise koosoleku kokkukutsumisel või selle pidamisel on oluliselt rikutud seadust, vaatab nõuete kaitsmise koosolek nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja, võlgniku või halduri nõudel uuesti läbi. PankrS § 106 lg. 3 sätestab, et kui nõuete kaitsmise koosolek ei ole nõude või pandiõiguse tunnustamist uuesti läbi vaadanud ühe kuu jooksul, arvates läbivaatamise nõude esitamisest, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja, võlgniku või halduri hagi alusel kohus. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul uue koosoleku kokkukutsumise nõude esitamisest arvates. Apellant esitas 11. juulil 2006. a. AS-i Salmikivi (pankrotis) pankrotihaldurile nõude uue nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumiseks. AS Salmikivi (pankrotis) pankrotihaldur sai nimetatud nõude kätte 14. juulil 2006. a. 28. juulil 2006. a. saatis pankrotihaldur apellandile järelepärimise, milles palus enne uue nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumist selgitada, milles seisnes halduripoolne oluline seaduserikkumine 30. mai 2006. a. toimunud nõuete kaitsmise koosoleku läbiviimisel. 17. augustil 2006. a. saatis apellant haldurile vastuse ja selgitas halduripoolset seaduserikkumist. 29. augustil 2006. a. teatas haldur, et ei kutsu uut nõuete kaitsmise koosolekut kokku. Hagi kohtusse esitas apellant 29. septembril 2006. a. Apellant ei nõustu kohtu seisukohaga, et hagi tulnuks esitada hiljemalt 14. augustil 2006. a. PankrS § 106 lg. 3 on vastuoluline ja raskesti tõlgendatav. Võlausaldajal tekib õigus pöörduda hagiga kohtusse alles juhul, kui nõuete kaitsmise koosolek ei ole nõude või pandiõiguse tunnustamist uuesti läbi vaadanud ühe kuu jooksul, arvates läbivaatamise nõude esitamisest. Pankrotihaldur teatas apellandi esindajale nõuete kaitsmise koosoleku kokku kutsumata jätmisest 29. augustil 2006. a. Kuni pankrotihaldurilt teate saamiseni ei võinud võlausaldaja teada, kas nõuete kaitsmise koosolek kutsutakse kokku või mitte. Kui pankrotihaldur palus oma kirjaga täiendavaid selgitusi, eeldas apellant, et pankrotihaldur kutsub pärast vastuse saamist koosoleku kokku, kuid 29. augustil 2006. a. haldur teatas, et saadud vastuses toodud selgitused ei anna alust uue nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumiseks. Seega on haldur võlausaldajat eksitanud, paludes uue koosoleku kokkukutsumiseks täiendavaid selgitusi, kuid seejärel pärast 30 päeva möödumist teatades, et ei kavatsegi koosolekut kokku kutsuda. Pankrotihaldur on keeldunud nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumisest ja võlausaldajatele ei ole antudki võimalust nõuet uuesti läbi vaadata. PankrS § 106 lg. 2 ja 3 mõte ja eesmärk on anda võlausaldajatele (nõuete kaitsmise koosolek) õigus ja võimalus esitatud nõue uuesti läbi vaadata ja alles juhul, kui võlausaldajad seda ei tee (s. t. ei otsusta teisiti), tekib nõude esitajal õigus ja võimalus kohtusse pöörduda. Kohtu tõlgendus, et võlausaldajal tuleks paralleelselt esitada kaks avaldust, nii pankrotihaldurile kui ka kohtule, ei ole mõistlik ja ei vasta pankrotiseaduse mõttele. Võlausaldajal on alati õigus pöörduda kohtusse siis, kui pankrotimenetluse muud organid (pankrotitoimkond ja võlausaldajate üldkoosolek) ei ole asja lahendanud. Apellant vaidleb vastu ka maakohtu seisukohale, et hagi oleks tulnud esitada 30. juunil 2006. a. Apellant on esitanud hagi PankrS § 106 lg. 2 ja 3 alusel, mitte PankrS § 106 lg. 1 alusel. Seega ei ole PankrS § 106 lg. 1 sätestatud aegumistähtaeg käesoleval juhul kohaldatav. Vastustaja AS-i Salmikivi (pankrotis) seisukoht Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastustaja OÜ Interesting seisukoht Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.

30.juunil 2006. a. Seda hageja ei teinud, esitades hagi kohtusse seaduses sätestatud ühekuulist tähtaega rikkudes ning sellest tulenevalt on tema hagi jäetud õigesti rahuldamata. PankrS § 106 lõikes 2 on sätestatud võimalus tunnustatud nõude uueks läbivaatamiseks juhul, kui nõude tunnustamine põhineb võltsitud andmetel või kui nõude tunnustamine leidis aset nõuete kaitsmise koosolekul, mille kokkukutsumisel või pidamisel oluliselt rikuti seadust. Sama paragrahvi lõikes 3 sätestatud kord nõude uueks läbivaatamiseks on kohaldatav üksnes lõikes 2 sätestatud olukorra kohta, mil nõuet nõuete kaitsmise koosolekul tunnustati, kuid ilmnenud on, et selle aluseks olid võltsitud andmed või toimus see koosolekul, kus menetlusreegleid oluliselt rikuti. Niisugune tõlgendus on kooskõlas nii osundatud sätete sõnastuse ja mõtte kui PankrS mõtte ja eesmärgiga. Nii viidatakse PankrS § 106 lõikes 2 sõnaselgelt nõude tunnustamisele ega osundata sellele, nagu võidaks ka tunnustamata nõue (nõude tunnustamata jätmine) uuesti läbi vaadata. Lõikes 3 on sätestatud, et vaidluses on kostjaks võlausaldaja, kelle nõude või pandiõiguse tunnustamist on vaidlustatud, ja ka see osundab otsesõnu sellele, et vaidlus saab käia üksnes varasemal koosolekul tunnustatud nõude üle, sest vaidluses tunnustamata jäetud nõuete üle oleksid kostjateks isikud, kes võlausaldaja nõudele on vastu vaielnud. Lisaks sellele, kui eeldada, et § 106 lõigete 2 ja 3 kohaselt saaks vaidlustada ka kord tunnustamata jäetud nõudeid, muutuks kogu paragrahvi ülesehitus ja sisu ebaloogiliseks, sest see võimaldaks koosoleku kokkukutsumise või pidamise korra rikkumisele tuginedes nõuete kaitsmise koosoleku tulemust alati vaidlustada ja paragrahvi lõikes 1 sätestatud kord nõude tunnustamata jätmise vaidlustamiseks kaotaks mõtte. PankrS mõtte kohaselt otsustavad nõuete tunnustamise üle eelkõige võlausaldajad, kusjuures nõuet, mida on nõuete kaitsmise koosolekul tunnustatud, ei saa reeglina uuesti läbi vaadata: kord aset leidnud tunnustamine on edasises pankrotimenetluses siduv (PankrS § 103 lg. 5 ja § 105). Just see siduvus on põhjus, miks PankrS § 106 lõikes 2 sätestatud erandlikel asjaoludel siiski võimaldatakse tunnustatud nõude uut läbivaatamist, sest juhul, kui nõude tunnustamine oleks võltsimise või jämedate menetluslike rikkumiste tulemus, oleks tunnustamise siduvus äärmiselt ebaõiglane. Võlausaldajal, kelle nõuet ei tunnustatud, on õigus vaidluse lahendamiseks esitada hagi kohtusse (§ 106 lg. 1), seega lahendab niisugusel juhul vaidluse igal juhul kohus, olenemata sellest, kas kohtusse pöördumise põhjuseks on vaidlus materiaalõiguse kohaldamise või selle üle, kas on rikutud koosoleku kokkukutsumise või pidamise korda. Nii ei ole vajalik luua võlausaldajale nõude tunnustamata jätmise korral erandlikku alust selleks, et vaidluse lahendamiseks kohtusse pöörduda, isegi kui kohtuvaidluse tingiks kellegi poolt mingite andmete võltsimine või mingid menetluslikud rikkumised nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumisel või pidamisel. Et hageja nõuet