Muud › Muud hagiasjad

vastu töövõtulepingu järgse võlgnevuse

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 25.07.2005 alltöövõtulepingu, mille kohaselt kohustus hageja valmistama kostja ehitusobjektil, asukohaga X, monoliitsed kannvundamendid. Lepingu punkt 4.4. kohaselt pidi hageja tööd kostjale üle andma 15.08.2005. Samal päeval vormistasid pooled teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti, millele allakirjutamisega võttis kostja hageja poolt teostatud tööd vastu. Hageja väidete kohaselt ei ole kostja hagejale tasunud alltöövõtulepingu järgselt teostatud tööde eest ega reageerinud ka hageja sellekohastele suulistele ja kirjalikele pöördumistele. Hageja palus kostjalt välja mõista töövõtulepingujärgse tasu summas 36 631 krooni ja viivise maksekohustuste täitmata jätmise eest summas 111 724.55 krooni. OÜ X vaidles hagiavaldusele vastu. Vastuväidete kohaselt on kostja hagejale perioodil 25.07.2005-23.09.2005 maksnud vaidlusaluse töövõtulepingu täitmise raames 42 363 krooni. Kostja on töövõtulepingust tulenevad maksekohustused täitnud nõuetekohaselt, mistõttu on hageja nõue alusetu. Hageja on oma allkirjaga kinnitanud 25.07.2005 sõlmitud alltöövõtulepingu täitmisel kostja poolt tasutud rahasummade kättesaamist. Kostjale ei ole laekunud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti ega ka sellekohast arvet, mistõttu kostja ei olnud viivituses arve tasumisega.

MAAKOHTU LAHEND

Tartu Maakohus jättis 14. detsembri 2007 otsusega hagi rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt on kostja kohtule esitanud dokumentaalse tõendi selle kohta, et perioodil 25.07.2005-23.09.2005 on kostja poolt 25.07.2005 alltöövõtulepingu raames tasutud sularahas hagejale 42 363 krooni. Hageja on nimetatud summa kostjalt kättesaamist kinnitanud oma allkirjaga. Hageja on ka kohtuistungil kinnitanud tõendis märgitud summade kättesaamist kostjalt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 186 p 1 sätestab, et võlasuhe lõpeb kohase täitmisega. Kostja poolt hagejale vaidlusaluse töövõtulepingu täitmise katteks tasutud summade maksmist kinnitab ka tasumisdokumendist nähtuv, kus on selgelt fikseeritud makse eesmärk, makse saaja (E. S. ), kui ka objekti nimetus (monoliitsed kannvundamendid, asukohaga x) ja viide kohustuse tekkealusele (alltöövõtuleping 25.07.2005). Seega on kostja tõendanud tema poolt hagejale tasutud summade arvestamist vaidlusaluse töövõtulepingu

täitmise katteks. Seega tuleb jätta rahuldamata hageja nõue 25.07.2005 sõlmitud alltöövõtulepingu järgse tasu, summas 36 631 krooni saamiseks. Hageja väited kostja poolt teostatud maksete arvestamise muude töövõtulepingute järgsete kohustuste katteks on tõendamata. TsMS § 230 lg 1 sätestab poole kohustuse tõendada neid asjaolusid, millel põhinevad tema nõuded või vastuväited. Kuigi hageja on väitnud, et vaidlusaluse töövõtulepingu täitmisel kinnitas A. K. kostja poolt makstavate rahasummade tasumist muude töövõtulepingute täitmise katteks, pole hageja esitanud selle kohta ühtegi tõendit. VÕS § 113 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase täitmiseni nõuda viivitusintressi (viivist). Antud juhul ei olnud kostja viivituses lepingujärgsete maksete tasumisega. Kostja on maksnud hagejale töövõtulepingu järgi tasumisele kuuluvad summad mõistliku aja jooksul (viimane makse 23.09.2005) ning enne hageja poolt nõude sissenõutavaks muutumist (arve esitamist). ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED APELLATSIOONIKOHTUS E. S esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu 14. detsembri 2007 otsuse ning teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja mõista OÜ-lt X välja töövõtulepingujärgne tasu summas 36 631 krooni ja viivis summas 111 724.55 krooni. Apellatsioonkaebuse kohaselt oli A. K 25.07.2005 alltöövõtulepingu järgselt OÜ X volitatud esindaja. A. K allkirjastas hinnapakkumise, alltöövõtulepingu ja teostatud tööde aktid. Samaaegselt esindas A. K OÜ-d X ka teistes töövõtulepingulistes suhetes, kus samuti A. K allkirjastas koostatud dokumendid. A. K tasus OÜ X nimel hagejale ka teostatud tööde eest, kusjuures avaldas, et tasu makstakse mitte 25.07.2005 lepingu alusel, vaid 09.09.2005 teostatud tööde akti nr 1 summas 27 939 krooni, 23.09.2005 teostatud tööde akti nr 1 summas 8055 krooni ja 15.08.2005 koostatud teostatud tööde akti nr 2 summas 7269 krooni alusel. Seejuures võttis A. K hagejalt allkirjad 25.07.2005 alltöövõtulepingu objekti ettemaksu lehele. VÕS § 88 lg 1 sätestab, et kui võlgnik peab võlausaldajale üle andma raha või liigitunnustega esemeid või osutama samaliigilisi teenuseid mitme erineva kohustuse täitmiseks ja üleantud rahast, esemetest või osutatud teenustest ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks, võib võlgnik määrata, missuguse kohustuse täitmiseks on raha või esemed üle antud või teenus osutatud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 116 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et esindaja võib tehingu teha otseselt esindatava nimel, samuti võib tehingu tegemine esindatava nimel tuleneda tehingu tegemisega seotud asjaoludest, kui tehingu on teinud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik vastutab ja tehing on seotud sellise majandus- või kutsetegevusega, siis eeldatakse, et tehing on tehtud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel. Eeltoodust tulenevalt oli hagejal alus VÕS § 88 lg 1 ja TsÜS § 116 lg-d 1 ja 2 järgi eeldada, et A. K esindab OÜ-d X kõigis lepingulistes suhetes hagejaga. Seejuures oli hagejal alust ka eeldada, et A. K esindab OÜ-d X raha maksmisel ja A. K avaldusega raha tasumisel realiseerib OÜ X oma õigust määrata, missuguse kohustuse katteks raha üle antakse. A. K OÜ X esindajana määras, et raha anti üle teiste töövõtulepingute järgsete kohustuste katteks. Võlgnik tasus täpselt selle summa, mis oli vaja tema ülejäänud rahaliste kohustuste täitmiseks. VÕS § 88 lg 1 mõtte kohaselt ei saa võlgnik hiljem muuta oma seisukohta ja avaldada, et tegelikult on ta raha maksnud teise kohustuse katteks. Käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus võlgnik on esialgu määranud, et raha on ühe kohustuse katteks, hiljem aga avaldanud, et raha on hoopis teise kohustuse katteks. Taoline kostja avaldus on

pahatahtlik. Objekti ettemaksude dokument ei tõenda raha tasumist OÜ X poolt 25.07.2007 alltöövõtu lepingu eest. Maakohus ei rahuldanud hageja taotlust A. K tunnistajana ülekuulamiseks. TsMS § 251 lg 1 sätestab, et tunnistajana võib üle kuulata iga inimese, kellele võivad olla teada asjas tähtsust omavad asjaolud. Tunnistaja A. K ülekuulamine oleks olnud asjakohane tõend, millega hageja oleks saanud tõendada tema poolt väidetut. Kuna maakohus on ebaõigesti tuvastanud, et kostja on kohustuse täitnud, siis sellest tulenevalt on ebaõige ka järeldus viivisenõude rahuldamata jätmise osas. OÜ X vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on OÜ X kõik 25.07.2005 töövõtulepingust tulenevad maksekohustused E. S ees täitnud, tasudes E. S 42 363 krooni. Nimetatud summa hõlmab ka objektil teostatud lisatöid. A. K ei ole omanud volitusi OÜ X nimel x ja y osas töövõtulepingute sõlmimiseks ja nimetatud volitused ei tulenenud ka 25.07.2005 sõlmitud alltöövõtulepingust. Nimetatud nõude võimalikul menetlemisel tuleb esmalt tuvastada lepingusuhte olemasolu, õigussuhte iseloom ja normatiivne regulatsioon. See kõik ei oma aga puutumust 25.07.2005 sõlmitud töövõtulepinguga.

RINGKONNAKOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud osaliselt. Vaidlustatud maakohtu otsus tuleb tühistada menetlusnormi rikkumise tõttu, mis viis tõendite ebaõigele hindamisele ja ebaõige kohtulahendi tegemisele. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja 36 631 krooni põhivõla katteks ning viivist 758.25 krooni. VÕS § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Vastavalt VÕS § 186 p 1 lõpeb võlasuhe kohase täitmisega. Pooled ei vaidle asjaolude üle, et 25.07.2005 olid nad sõlminud alltöövõtulepingu, mille kohaselt kohustus kostja valmistama hageja ehitusobjektil, asukohaga x, monoliitsed kannvundamendid, et hageja pidi lepingujärgsed tööd kostjale üle andma 15.08.2005 ning et 15.08.2005 olid pooled vormistanud teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti nr 1, millele allakirjutamisega võttis kostja hageja poolt teostatud tööd vastu. Seega ei ole vaidluse all see, et hageja tasunõue kostja vastu 36 631 krooni ulatuses on muutunud VÕS § 637 lg 3 kohaselt sissenõutavaks alates 15.08.2005. Pooltel on vaidlus selle üle, kas kostja on oma lepingujärgse kohustuse 15.08.2005 akteeritud tööde eest summas 36 631 krooni tasumiseks täitnud või mitte. Hageja väidete kohaselt ei ole kostja nimetatud tööde eest tasunud, kostja on perioodil 25.07. - 23.09.2005 tasunud talle 42 363 krooni teiste altööettevõtu korras teostatud tööde eest. Kostja vastuväidete kohaselt on kõnesolev summa tasutud vaidlusaluse töövõtu raames teostatud ja 15.08.2005 akteeritud tööde eest, mille kättesaamist on hageja oma allkirjaga ka kinnitanud tl 37-38 oleval objekti ettemaksulehel. VÕS § 88 lg 1 kohaselt kui võlgnik peab võlausaldajale üle andma raha või liigitunnustega esemeid või osutama samaliigilisi teenuseid mitme erineva kohustuse täitmiseks ja üleantud rahast, esemetest või osutatud teenustest ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks, võib võlgnik määrata, missuguse kohustuse täitmiseks on raha või esemed üle antud või teenus osutatud.

Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et maakohus rikkus TsMS § 238 sätteid, jättes rahuldamata hageja taotluse tunnistaja ülekuulamiseks ja selle tulemusena jättes ebaõigesti hagi rahuldamata. Kuna hageja taotletud tunnistaja A. K. teadis anda tulenevalt tema töökohustustest kostja juures ütlusi selle kohta, kas ja millistel objektidel tehtud tööde eest hagejale ajavahemikul 25.07. - 23.09.2005 tasuti, siis pidanuks maakohus hageja taotluse tunnistaja ülekuulamiseks rahuldama. Ringkonnakohus leiab, et apellant on apellatsioonimenetluses tõendanud, et kostja täitis ajavahemikul 25.07. - 23.09.2005 hagejale 42 363 krooni tasudes raha maksmise kohustust poolte vahel olevate teiste töövõtusuhete, mitte nende vahel 25.07.2005 sõlmitud alltöövõtulepingu täitmise raames. Apellant on esitanud kohtule 09.09.2005 teostatud tööde akti nr 1 summas 27 939 krooni, 23.09.2005 teostatud tööde akti nr 1 summas 8055 krooni, 15.08.2005 koostatud teostatud tööde akti nr 2 summas 7269 krooni, millistest nähtub, et hageja teostas kostjale töid ka Valga maakonnas x elamu juures, Valgas x asuval objektil ning täiendavalt varasemale veel x objektil (tl 46-48). Tunnistaja A. K, kes töötas hageja juures töödejuhatajana ja suhtles vaidlusalusel perioodil hagejaga alltöövõtulepingute sõlmimisel ja täitmisel, on andnud ütlusi selles, et hageja teostas OÜ X le alltöövõtte x, x ja x objektidel, et OÜ-l X oli sõlmitud tellijatega lepingud nende objektide suhtes ning et objektide ettemaksulehel olevad rahasummad maksis hagejale välja tema, saades selleks vastavad juhised osaühingu seaduslikult esindajalt J. L. Tunnistaja ütluste kohaselt tasuti hagejale x ja x objektidel ja x objektil akti nr 2 järgi teostatud tööde eest, kuid mitte x objektil akti nr 1 järgi teostatud tööde eest, kuigi hageja allkirjad võeti ettemaksulehele, kus tööde objektina oli märgitud üksnes x. Ringkonnakohus leiab nimetatud tõendite alusel, et A. K tegutses x, x ja x objektidel hagejaga töövõtusuhete korraldamisel ja hageja poolt tehtud tööde eest raha maksmisel kostja esindajana ning et A. K kostja esindajana määras hagejale väljamakseid tehes ka VÕS § 88 lg 1 kohaselt ära, et väljamaksed tehakse x ja x objektidel ja x objektil akti nr 2 järgi teostatud tööde eest, mitte vaidlusaluse 15.08.2005 teostatud tööde akti alusel. Kostja ei ole tõendanud oma väiteid, et A. K ei olnud kostja teistel objektidel hageja poolt teostatud tööde tellimiseks ja nende tööde eest hagejale tasumiseks volitusi. Kuna A. K on kinnitanud oma ütlustes hagejale tasumist üksnes teiste alltöövõttude, mitte x objektil akti nr 1 järgi teostatud tööde eest, siis sellega on ümber lükatud tl-l 37-38 oleval objekti ettemaksulehel toodud asjaolu, et ettemaksud hagejale on tehtud 25.07.2005 alltöövõtulepingu raames teostatavate tööde eest. Eeltoodust järeldub, et kostjal on täielikult täitmata oma lepingujärgne kohustus tasuda x objektil teostatud tööde akti nr 1 järgi hagejale 36 631 krooni, mistõttu nimetatud summa tuleb kostjalt VÕS §-de 635 lg 1 ja 637 lg 3 alusel hageja kasuks välja mõista. Hageja on lisaks põhivõlgnevusele esitanud nõude ka kostjalt VÕS § 113 lg 1 alusel viivise väljamõistmiseks summas 111 274.55 krooni maksekohustuse täitmisega viivitamise eest ajavahemikul 25.08.2005 - 26.04.2007 (s.o hagi esitamiseni). VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd pooltevahelises alltöövõtulepingus ei olnud kokku lepitud vastuvõetud tööde maksetähtaega ning hageja väidete kohaselt esitas ta 15.08.2005 kostjale arve 36 631 krooni tasumiseks (vt tl 11), siis saab konkludentselt järeldada, et kostja maksekohustus tekkis hageja poolt kostjale vastava maksetähtaja andmisest. Hageja ei ole aga

samas tõendanud, et ta oleks kostjale 15.08.2005 arve nr 1 kätte toimetanud enne 06.02.2006 tema poolt kostjale esitatud kirjalikku pretensiooni (tl 12). Seega leiab ringkonnakohus, et kostja jäi makseviivitusse arvates hageja kirjalikus pretensioonis antud maksetähtaja möödumist, s.o arvates 17.02.2007, mistõttu kostjalt tuleb viivist välja mõista kohustuse täitmisega viivitamise eest ajavahemikul 17.02. – 26.04.2007, s.o 69 päeva eest kokku 758.25 (69 x 36631 x 0,03%) krooni suuruses summas. Kuna ringkonnakohtu poolt tehtava uue otsusega rahuldatakse hagi ja hageja apellatsioonkaebus osaliselt, siis jätab ringkonnakohus TsMS § 163 lg 1 kohaselt poolte endi kanda.

Üllar Roostoja

Andra Pärsimägi

Egon Konsand

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.