Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtukoosseis
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Lukiina Vismann
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-08-22414
Tsiviilasi
OÜ E. L (likvideerimisel) pankrotiavaldus pankroti väljakuulutamiseks. Võlausaldaja: OÜ E. L (likvideerimisel, reg kood xxx, aadress xxx); Likvideerija: KM(isikukood xxx, aadress xxx).
Menetlusosalised ja nende esindajad
26.06.2008 Istungi toimumise aeg Istungil osalejad
Likvideerija: KM Ajutine pankrotihaldur: Rein Vaiksaar
Rahuldada OÜ E. L (likvideerimisel) pankrotiavaldus. Kuulutada OÜ E. L (likvideerimisel) pankrot 03.07.2008 kell 16.00.
Nimetada pankrotihalduriks kirjaliku nõusoleku alusel Rein Vaiksaar .
Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 06. august 2008.a algusega kell 13.30 Tallinnas Kentmanni 13 asuvas Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja saalis nr 311. Pankrotiotsus kuulub viivitamatult täitmisele. Võlausaldajad on kohustatud kahe kuu jooksul, arvates pankrotiteate Ametlikes Teadaannetes ilmumise päevast teatama haldurile kõigist oma nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest pankrotihaldurile. Avaldada teade pankrotiotsusest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Saata kohtuotsus Harju Maakohtu registriosakonnale kande tegemiseks äriregistris.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Pankrotiavalduses sisalduvad asjaolud 04.06.2008.a. esitas OÜ E. L (likvideerimisel) pankrotiavalduse pankroti väljakuulutamiseks. 18.12.2007 osanike otsusega on vastu võetud otsus osaühingu majandustegevuse lõpetamise kohta ja algatatud likvideerimismenetlus. Likvideerijaks nimetati KM. Osaühingu peamine tegevusala oli puhastusteenuse osutamine. Ettevõtte majandustegevus on lõppenud. Osaühingul on kokku kohustusi 1 172 219 krooni. Võlausaldajaks on Maksu- ja Tolliamet. Maksu- ja Tolliamet alustas 17.12.2007 revisjoni, mille lõppedes määrati täiendavaid makse 825 783 krooni. Maksuotsus jõustus 30.05.2008. Osaühing on täielikult maksejõuetu, osaühingu majandustegevus on lõppenud, osaühingu osanike püüdlused leida täiendavaid vahendeid võlgnevuste tasumiseks on ebaõnnestunud. Võlgnik taotleb eeltoodust lähtuvalt pankrotimenetluse algatamist ja pankroti väljakuulutamist. Ajutise halduri aruanne Aruande kohaselt järelpärimiste tulemusena Eesti Vabariigi krediidiasutustes on selgunud, et OÜ E.L (likvideerimisel) ei oma pankades arvelduskontosid. Kinnistusraamatu andmetel ei oma nimetatud ettevõtte kinnistuid. ARK andmetel ei ole liiklusregistris ettevõtte nimele registreeritud sõidukeid ega sõidukite kehtivatele registreerimistunnistustele äriühing vastutavaks kasutajaks märgitud ei ole. Pankrotiavaldusele lisatud võlanimekirjast nähtub, et varaks on märgitud inventar väärtusega 6478 krooni. Likvideerija selgitusest ilmneb, et tegemist on väheväärtusliku ja amortiseerunud kontorisisustusega (12 kontoritooli, kirjutuslaud ning riidenagi), mis tegelikku müügiväärtust ei oma. Ajutine haldur tutvus nimetatud varaga ning tema hinnangul ei kata selle vara müügist saadav võimalik tulu selle müügiks tehtavaid kulutusi. Seega moodustab võlgniku käibevara 0,00 krooni. Võlgniku poolt esitatud andmetest lähtuvalt võlgnikul põhivara puudub. Kogu võlgniku vara moodustab seega 0,00 krooni. Võlgnikul on halduri kogutud andmete põhjal järgmised kohustused (seisuga 17.06..2008) Maksu- ja Tolliamet
847 050 krooni (põhivõlg) 332 283 krooni (intressid)
Seega moodustavad võlgniku teadaolevad kohustused kokku vähemalt 1 179 333 krooni. Halduri arvates antud asjas esinevad vara tagasinõudmise võimalused. Tulenevalt viidatud maksuhalduri 30.04.2008.a. otsuses toodud järeldustest on võimalik, et juhatuse liikme tegevuses esineb raske juhtimisvea tunnused. Kooskõlas PanS § 28 lg 2 kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Seega on käesolevas menetluses võimalik esitada nõue juhatuse liikme vastu ja selle arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid. Juhatuse liikme M L omandis on kaks kinnistut – xxx (xxx) ja elamumaa xxx.(xxx). Mõlemad kinnistud on koormatud ühishüpoteegiga SEB Panga kasuks kokku 1 524 000 krooni. Halduri hinnangul on nimetatud kinnistute reaalne väärtus kõrgem kui hüpoteegiga tagatud rahaline
kohustus. Võlgniku kohustused moodustavad vähemalt 1 179 333 krooni ja võlgniku vara moodustab 0,00 krooni. Seega puudub vajadus ka pikema majandusanalüüsi järele. Hinnang OÜ E.L (likvideerimisel) majanduslikule olukorrale on kokkuvõttes mitterahuldav. Lähtudes ülaltoodust ning ajutise pankrotimenetluse käigus kättesaadavatest andmetest, on ajutise halduri arvamus, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Suurte kohustuste ja kulude katmiseks piisava vara puudumise tõttu puuduvad võimalused äriühingu maksevõime taastamiseks. Halduri hinnangul võib esineda võlgniku ega temaga seotud isikute tegudes, tuginedes olemasolevatele andmetele, pankrotiga seotud kuriteo tunnuseid KarS §-de 384 ja 385 mõttes, ja on alust arvata, et juhatuse liikme tegevuses esineb raske juhtimisvea tunnuseid. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes Pankrotiseaduse § 31 lg 1 ajutine pankrotihaldur taotleb kuulutada välja Osaühing E.L (likvideerimisel) registrikood xxx asukoht xxx, pankrot ja pankrotihalduriks nimetada Rein Vaiksaar (ik xxx, tegutsemiskoht Causa Õigusbüroo OÜ. ). Kohtuistung 26.06.2008 kohtuistungil võlgniku esindaja nõus ajutise halduri aruandega. Ajutine pankrotihaldur selgitavalt kinnitab, et maksuameti andmetest nähtub, et firma juhatuse liige ML on teinud raskeid juhtimisvigu. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 436 lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. Vastavalt PankrS § 1 lg 2 on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et võlgnik on selgelt väljendanud oma nõude, on esitanud tõendid nõude aluse, suuruse ja täitmise tähtaja kohta. Võlgnik ei ole võlausaldaja nõudeid täitnud. PankrS § 27 lg 5 kohaselt kohus vaadanud pankrotiavalduse läbi, kuulutab kohus pankroti välja, jätab avalduse rahuldamata või lõpetab pankrotimenetluse raugemise tõttu käesoleva seaduse §-s 29 nimetatud alusel. Asjas kogutud tõenditega - ajutise pankrotihalduri aruanne, vastused ajutise halduri järelepärimistele, vastused registritest järelepärimistele, vastused pankadest järelepärimistele – on tuvastatud, et võlgnik on alaliselt maksejõuetu. Ajutise halduri 25.06.2008.a. aruande kohaselt võlgnik esialgsetel andmetel võlgneb pankrotimenetluse algatamise seisuga kokku 1 179 333 krooni. Nimetatud nõuetele võivad lisanduda viivised ja intressid. Võlgniku teadaolev vara moodustab 0,00 krooni. Kohtuistungil võlgnik ei esita vastuväiteid ajutise halduri aruandele. Vastavalt PankrS § 1 lg 2 on võlgnik maksejõutu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Selle sättega on seadusandja öelnud, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Riigikohtu tsiviilkolleegium on seejuures 11.12.2002.a. lahendis nr. 3-2-1-120-02 märkinud, et ainuüksi võlgniku täitmata kohustused ei näita veel võlgniku püsivat maksejõuetust. Seega on pankroti väljakuulutamise aluseks võlgniku suutmatus majanduslike vahendite puudumise tõttu võlausaldaja nõudeid rahuldada. Võlgniku enda poolt pankrotiavalduses esitatud võlgniku vara loetelust, kui ka ajutise pankrotihalduri järeldustest, saab kohus üheselt järeldada, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Kohus
leiab, et võlgniku vara ja võlgade hindamisel tuleb lähtuda lisaks eelpool märgitud asjaoludele ka ajutise pankrotihalduri, kui sõltumatu ja erialaseid teadmisi ning kogemusi omava isiku esitatud arvestusest ja antud hinnangust ja halduri arvamust kinnitavatest tõenditest. Kuna võlgniku vara ei ületa kulusid, on kohtul alus pankroti väljakuulutamiseks. Võlgnikul puuduvad majanduslikud vahendid võlausaldaja nõuete rahuldamiseks. Seega võlgnik on maksejõuetu ja pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele. Ajutise pankrotihalduri nõusolekul kohus nimetab ajutise pankrotihalduri Rein Vaiksaare pankrotihalduriks. PankrS § 28 lg 2 teine lause sätestab, et raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kohus on seisukohal, et kohustuste rikkumise ja raske juhtimisvea mõiste sisustamise korral, kohus lähtub eelnimetatud seaduse sättest ja mõttest, kuid raske juhtimisvea korral tuleb tuvastada: millist kohustust on rikutud, milline on süü vorm ning võimalik seos maksejõuetuse tekkimisega. Riigikohus lahendis nr 3-2-1-137-04 kolleegium on seisukohal, et ÄS § 171 lõikes 2 ja § 180 lõikes 5 sätestatud kohustuse tahtliku või raske hooletuse tõttu rikkumist tuleb käsitada raske juhtimisveana. Sellise järelduse tegemisel arvestab kolleegium seda, et nende kohustuste täitmata jätmise eest on seadusandja ette näinud kriminaalvastutuse. Samas lahendis on Riigikohus märkinud, et PankS § 28 lg 1 kohaselt peab kohus juhul, kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatama sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Aruandes ajutise pankrotihalduri hinnangul võib esineda võlgniku ega temaga seotud isikute tegudes, tuginedes olemasolevatele andmetele, pankrotiga seotud kuriteo tunnuseid KarS §-de 384 ja 385 mõttes, ja on alust arvata, et juhatuse liikme tegevuses esineb raske juhtimisvea tunnuseid. Ajutisel pankrotihalduril ei õnnestunud oma tööperioodil täpsustatult välja selgitada, kas esineb juhtimisviga ning kas võlgniku juhtorganite käitumises esinevad kuriteo tunnused. Eeltoodust tulenevalt kohustab kohus pankrotihaldurit Rein Vaiksaart pankrotimenetluse käigus välja selgitama, kas esineb juhtimisviga ning kas võlgniku juhtorganite käitumises esinevad kuriteo tunnused. Kohus kohustab pankrotihaldurit eelnimetatus kindlatele järeldustele jõudmisel kohut koheselt teavitama PankS § 28 esinevatest asjaoludest. Ajutine pankrotihaldur tasu ja tehtud kuluste hüvitamiseks lähtuvalt PankrS § 23 lg-test 1 ja 2, taotlust, mille kohaselt on ajutisel halduril õigus saada justiitsministri poolt kehtestatud piirmäärades tasu tehtud töö eest ja hüvitust ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste katteks, esitanud ei ole.
Lukiina Vismann kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.