Asjaõigus › Omandiasjad

mõttelise osa eest rahalist hüvitist 50 000 krooni. Hageja maksis kaasomandi arvel kostjale nimetatud hüvitise, kuid teadmatusest jäeti kaasomandi lõpetamine vormistamata. Kostja ei ole nõus vabatahtlikult kaasomandi lõpetamist vormistama, mistõttu esitas hageja kohtusse hagi, milles palus lõpetada kaasomand Harjumaal, XXX vallas, XXX külas XXX talu hoonetele: elamu, laut, küün, kaev ja jätta nimetatud hooned AH ainuomandisse ning kaasomandi lõpetamisel hüvitada kostjale tema osa rahas, kusjuures väljamaksmisele kuuluks 230 000 krooni, millest tuleks maha arvestada tulenevalt VÕS § 1028 lg-st 1 alusetult saadud 50 000 krooni ning vastavalt AÕS § 75 lg.1 hageja poolt aastatel 1999-2007 taluhoonete alahoidmiseks ning korrashoiuks tehtud vajalikest kulutustest ja koormatistest (125 425,26 EEK) pool, s.o. 62 712,63 krooni. Hageja hüvitab kostjale tema osas rahas 117 287,37 krooni. Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja nõustus kaasomandit lõpetama selliselt, et ehitised jäävad hageja ainuomandisse ning hageja hüvitab kostjale tema osa rahas vastavalt kostja kaasomandi tegelikule väärtusele kaasomandi lõpetamise hetkel. Kostja ei nõustunud hagiavalduses märgitud hüvitisega. Kohtuotsuse põhjendused AÕS § 77 lg 2 sätestab, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus vastavalt asjaoludele, kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosadeks, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohuste maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Vaidlus puudub selles, et poolte ühisvaraks olnud Harjumaal, XXX vallas, XXX külas asuvad XXX talu hooned: elamu, laut, küün, kaev, jäid 02.11.1993 Harju Maakohtu määrusega tsiviilasjas nr. 2-622/93 poolte kokkuleppel nende kaasomandisse 1⁄2 mõttelises osas; et hageja AH maksis 1998. aastal toimunud täitemenetluse käigus kostjale M H kaasomandi arvel 50 000 krooni, kuid kaasomandit notariaalselt vormistatud kokkuleppega ei lõpetatud; et kaasomandi lõpetamisel jääksid ehitised hageja ainuomandisse ja hageja maksaks kostjale rahalist hüvitist 1⁄2 ulatuses kaasomandi turuväärtusest; et hageja on teinud vallasasjaks olevate XXX talu elamu ja kõrvalhoonete korrashoiuks kulutusi ja kandnud koormatisi 125 425,26 krooni ulatuses, millest pool so 62 712,63 krooni tuleks väljamakstavast hüvitisest maha arvestada. Pooled vaidlevad elamu ja kõrvalhoonete turuväärtuse üle. Kohus jättes kaasomandis oleva asja ühe kaasomaniku ainuomandisse otsustab teise kaasomaniku omandist ilmajätmise sellele asjale. Omandi kaotavale kaasomanikule tema osa rahas väljamaksmine kujutab endast hüvitist kaotatud omandi eest. Kohus leiab, et õiglase ja kohese hüvitise maksmise tagamiseks tuleb võimalikult täpselt määrata omandi väärtus omandi kaotamise aja seisuga ja kaasomanik peab saama rahalise hüvitise võimalikult samaaegselt omandi kaotusega. Seega tuleb rahalise hüvitise määramiseks hinnata kaasomandis oleva asja väärtust tervikuna ja arvestada selle alusel välja kaasomaniku osa rahas tema mõttelise osa suuruse alusel lähtudes seejuures kaasomandis oleva asja kui terviku harilikust väärtusest. Harjumaal, XXX vallas, XXX külas asuvate XXX talu hoonete: elamu, laut, küün, kaev, turuväärtuse tõendamiseks esitas hageja kohtule Domus Kinnisvara Vahenduse OÜ eksperthinnangu nr. 0157-07, 21.juunist 2007, koos 10.juuni 2008 selgitusega hindamise metoodika ja maksumuse kohta seisuga 10.juuni 2008, millega on tõendatud, et vallasasjaks olevate elamu ja kõrvalhoonete jääkasendusmaksumus võttes arvesse 65 %-st kulumit on 460 000 krooni ning ehitiste väärtus ei ole 10.juuni 2008 seisuga muutunud, kuna ehitisi ei ole vahepealsel ajal remonditud, samuti on maa endiselt erastamata ja kinnistusse kandmata. Eksperthinnangu punktist 6 nähtuvalt oleks sarnase 110 m2 suuruse hoone ehitusmaksumus ca 12 000 eek/m2, seega oleks uue hoone ehitusmaksumus 1 320 000,00 krooni. Hindamisakti punktis 2 kajastatud elumaja põhikonstruktsioonide kirjelduse kohaselt on maja põhikonstruktsioonid visuaalsel vaatlusel keskmisest halvemas seisukorras, hoone vajab kapitaalremonti - vundament tugevdamist, alumised palgid vahetamist, küttesüsteem uuendamist, torustikud ja elektrijuhtmed vahetamist, uksed-aknad vahetamist, sanitaarruumid kaasajastamist,

katusekate vahetamist, millele peaksid lisanduma sise- ja välistööd. Kõrvalhoonete kohta on hindaja märkinud, et hoonete põhikonstruktsioonid on visuaalsel vaatlusel halvas seisukorras: lauda vundament vajunud, välisseinad välja kaardunud, katusekate auklik ning küüni vundament vajunud ja katusekate auklik. Järelikult on hoone põhikonstruktsioonide halba seisukorda arvestades jääkasendusmaksumuse hindamisel 65%-se kulumi arvesse võtmine põhjendatud, mistõttu kujuneb ehitiste maksumuseks 460 000 krooni. Kohtule esitatud Harju Maavanema korraldusega nr. 1414-k 06.06.2008 on tõendatud, et hagejale on antud kaheks aastaks ajutiseks kasutamiseks riigi omandis olev katastriüksus 29701:001:0303. Hageja väitel ei kasuta ta katastriüksust 29701:001:0304, mis on hoonestamata ja antud ajutiseks kasutamiseks teisele isikule, mitte hagejale. Kostja ei ole seda asjaolu vaidlustanud. Kohus nõustub atesteeritud hindaja L Kulli selgitustega selle kohta, et alates 01.03.2006 ei ole ehitisi kui vallasasju võimalik iseseisvalt realiseerida, mistõttu ei ole võimalik määrata ka ehitiste turuväärtust, sest see eeldaks objekti realiseerimise võimalust. Seega on igati põhjendatud, et eksperthinnangus on hindaja hinnanud XXX talu hoonete jääkasendusmaksumust, mis ongi vallasasja kehtiv väärtus ja mitte turuväärtust. Kuna hageja on õigustatud, mitte aga kohustatud hooneid erastama ja kinnistusse kandma, siis ei saa kohus kaasomandi jagamisel vallasasjaks olevate hoonete väärtuse hindamisel arvestada tulevase kinnistu turuväärtust. Kaasomandi lõpetamise ajal ei ole teada, kas hageja kavatseb tulevikus erastada hoonete aluse maaüksuse osaliselt või tervikuna või kas lisaks hoonetealusele maaüksusele kavatseb ta erastada osaliselt või täielikult selle maaüksuse, mida ta käesoleval ajal ei kasuta. Eeltoodu tõttu ei saa kohus hüvitise määramisel arvesse võtta kostja esitatud tõendit – 1Partner Kinnisvara OÜ eksperthinnangut 1061/068H, sest hindaja on määranud vallasasjade turuväärtuse arvestades kahe, nii hageja kasutuses oleva kui ka kasutuses mitteoleva katastriüksuse lähitulevikus kinnistamisega ega ole hindamisel arvestanud hoonete kulumit, kuigi on märkinud, et hoone sise- ja välisviimistlus vajab põhjalikku remonti, tehnovõrgud, sanitaartehnika ja katusekate vahetamist. Seega ei ole 1Partner Kinnisvara eksperthinnang kaasomandi väärtuse kindlaksmääramisel objektiivne tõend. Kostja ei tuginenud asja arutamisel kohtule esitatud Uus Maa Kinnisvarakonsultantide OÜ hinnangule. Kaasomandi lõpetamisel viisil, kus ühele poolele jääb kaasomandi ainuomand koos kohustusega hüvitada teisele poolele tema osa väärtus, tekib vastastikune kohustus. Seega tuleb hagejale panna rahaline kohustus kostjale hüvitada tema osa omandist. Kuna pooltel puudub vaidlus hüvitisest maha arvestatud kulutuste ja kostjale väljamakstud hüvitise osas, siis on hagi põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Poolte kaasomand kuulub lõpetamisele selliselt, et Harjumaal XXX vallas XXX külas XXX talu hooned: elamu, laut, küün ja kaev tuleb jätta hageja ainuomandisse ning hagejal tuleb tasuda kaasomandi osade eest kostjale rahaline hüvitis 117 287,37 krooni. Menetluskulude jaotus Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 tuleb hagimenetluse kulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 2 sätestavad, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kohtunik: /allkiri/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.