Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Piret Rõuk Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 20.detsembril 2022 tsiviilkantseleis Lubja 4 Tallinnas ja avalikus e-toimikus
Tsiviilasja number
2-21-2080
Kohtuasi
TWIN TIMBER OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Andres Tootsmani hagi Osaühing Oikumena vastu võla ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
298 345,53 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: TWIN TIMBER OÜ (pankrotis, registrikood 14607958) pankrotihaldur Andres Tootsman, aadress Roseni 7, Tallinn 10111, e-post [email protected], lepingulised esindajad vandeadvokaat Denis Piskunov ja advokaat Marek Keiman Kostja: Osaühing Oikumena, registrikood 10459107, aadress Raua tn 16a, 10120 Tallinn, e-post xxxx, lepingulised esindajad Tatjana Kostrõkina ja Jelena Aru
Kohtuistungi aeg
14.november 2022
Resolutsioon
1.TWIN TIMBER OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Andres Tootsmani hagi Osaühing Oikumena vastu võla ja viivise väljamõistmiseks rahuldada
2.Välja mõista Osaühingult Oikumena põhivõlgnevus 269 311,86 eurot, hagi esitamiseni sissenõutavaks muutunud viivis 7482,43 eurot ja viivis põhivõlgnevuselt (269 311,86 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni TWIN TIMBER OÜ (pankrotis) kasuks Hagimenetluse kulud jätta Osaühing Oikumena kanda ja määrata kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist
Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest
1.TWIN TIMBER OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Andres Tootsman (edaspidi pankrotihaldur või hageja) palus Osaühingu Oikumena (edaspidi kostja) vastu kohtule esitatud hagis välja mõista kostjalt põhivõlgnevus 269 311,86 eurot, hagi esitamiseni sissenõutavaks muutunud viivis 7482,43 eurot ja viivis põhivõlgnevuselt (269 311,86 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni TWIN TIMBER OÜ (pankrotis) kasuks. Hagiavalduse asjaolude kokkuvõte
2.Harju Maakohus kuulutas 24.08.2020 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-20-4010 välja TWIN TIMBER OÜ (edaspidi pankrotivõlgnik) pankroti ja nimetas pankrotihalduriks hageja, kes osaleb oma ülesannetest tulenevalt poolena pankrotivõlgniku asemel kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes. Pankrotivõlgniku Swedbank AS-is avatud arvelduskonto xxxx väljavõttelt nähtuvad rahaülekanded perioodil 08.02.2019 -24.07.2019 kostjale kokku 293 901,86 eurot. Kostjale tehtud tehingute kohta puuduvad igasugused kuludokumendid ning tõendid, millest nähtuks õigussuhte olemasolu poolte vahel ning rahaülekannetele vastusoorituse saamine. Kostja on pankrotivõlgnikule tagasi kandnud 24 590 eurot. Hageja esitas 25.09.2020 kostjale nõudekirja, milles palus pankrotivõlgnikult alusetult saadud 269 311,86 tagastamist 10 kalendripäeva jooksul hiljemalt 05.10.2020. Kostja keeldus antud summa tagastamisest väites, et on ajanud pankrotivõlgnikuga puiduäri, tarnides pankrotivõlgnikule puitu, olenemata sellest, et kostja on 22 aastat tegutsenud hoopis reisibüroona. Hagiavalduse esitamise seisuga ei ole pankrotivõlgnik ega kostja esitanud hagejale vaatamata järelepärimistele tõendeid asjaolu kohta, et pankrotivõlgniku ja kostja vahel eksisteeriks rahaülekannete tegemise aluseks olevaid müügilepinguid. Samuti ei ole hagejale esitatud tõendeid, millest nähtuks mõne muu õigussuhte olemasolu, mis lubaks vastavaid rahaülekandeid teha. Pankrotivõlgniku pangakonto väljavõtetest nähtub, et raha, mis pankrotivõlausaldajad laenuna või ettemaksuna pankrotivõlgnikule maksid kanditi kohe kostja arvele. Kostja väited pankrotivõlgnikule puidu müügi kohta on paljasõnalised ning kostja poolt täielikult tõendamata. Pankrotivõlgniku esindaja suunas kolmandate isikutega sõlmitud puidumüügi tehingutest tuleneva tulu kostjale, ilma et kostja oleks kolmandate isikutega lepingutingimusi läbirääkinud, korraldanud lepingute täitmist või üleüldse õigussuhtes osalenud, kostjat kasutati pankrotivõlgniku poolt üksnes raha vastuvõtmiseks. Pankrotivõlgniku esindaja eelneval korraldamisel tarnitud puidu eest tasuti pankrotivõlgniku asemel kostjale, et suunata kaubandustehingutest saadav raha kostja arvele ja jätta pankrotivõlgniku arvele üksnes kohustused pankrotivõlausaldajate ees. Seega kasutas pankrotivõlgniku esindaja kostjat raha vastuvõtmiseks ja tulu teenimiseks tehingutega, mille osapooleks oli näilikult kostja. Puuduvad tõendid pankrotivõlgniku ja kostja sisesuhtest, millest tuleneks pankrotivõlgniku kohustus kostjale rahaülekandeid teostada või nähtuks panrotivõlgnikule vastusooritus. Eelnevaga on pankrotivõlgnik tehtud varatuks ning pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamine algusest peale võimatuks. Pankrotivõlgniku ja sellega seotud isikute suhtes on alustatud kriminaalmenetlus nr xxxx suures ulatuses kelmuse, rahapesu ja dokumendi võltsimise tunnustel (KarS 209 lg 2, § 344 lg 1 ja § 394 lg 2), et ebaõige ja võltsitud teabega kallutati pankrotivõlausaldajaid finantseerima pankrotivõlgniku näilikke puidutarne tehinguid. Hagejale teadaolevalt on pankrotivõlgniku ja kostja seaduslikud esindajad lähikondsed, mistõttu on alust uskuda, et kostjat kasutati
pankrotivõlgniku kuritegelikul teel saadud raha päritolu näiliselt legaalseks muutmiseks. Pankrotivõlgniku esindajad on kriminaalmenetluse eest põgenenud Ukrainasse ning nende asukoht on teadmata. Eelneva valguses on eluliselt ebausutav, et pankrotivõlgniku ja kostja vahel eksisteerinuks ausad õigussuhted. Kostja 2019.a majandusaasta aruandest saab järeldada, et pankrotivõlgnikult saadud raha ei ole selles üldse arvestatud või et suurem osa kostja käibest oligi pankrotivõlgniku raha pesemine. Hageja on seisukohal, et kostjale on pankrotivõlgniku arvelduskontolt tehtud ülekandeid ilma õigusliku aluseta, millest tulenevalt on kostja osundatud raha 269 311,86 eurot saanud alusetult. Hagis esitatud põhinõudelt arvestatud hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisenõue määraga 8% aastas on 7482,43 eurot ja hageja palub välja mõista ka edasiulatuva viivise. Kostja vastuväidete kokkuvõte
3.Kostja vaidles hagile vastu ja palus selle rahuldamata jätta. Pankrotivõlgnik ei teinud kostjale alusetuid sooritusi, vaid poolte vahel oli võlasuhe, millest tulenevalt kostjal oli õigus raha saada ja ta ei pea seda tagasi maksma. Kostja põhitegevusalaks on reiside korraldamine, kuid lisaks reisibüroo tegevusele tegeles kostja ka puitmaterjalide ostu ja müügiga. Puitmaterjalide müügitegevus seisnes selles, et kostja ostis puitmaterjale Valgevene ettevõtjatelt või FIE-delt ja müüs edasi EL-is registreeritud ettevõtjatele. Kostja hakkas tegelema puitmaterjalide ostumüügiga 2018.a. Kostja pangakontolt nähtub, et vaidlusalusel perioodil tasus kostja erinevatele tarnijatele ning transpordiettevõtetele ja kostja kontole laekusid ülekanded erinevatelt saepuru ostjatelt. Pankrotivõlgnik oli üks kostja ostjatest, kelle jaoks ostis kostja kaupa Valgevene algmüüjatelt FCA tingimustel (kauba üleandmine müüja loast) ning tarnis kauba DAP (Riga) tingimustel. Vaidlusalusel perioodil väljastati pankrotivõlgnikule ka arved. Kostja andmetel müüs pankrotivõlgnik saadud kauba koheselt edasi, mille eest sai raha enda pangakontole. Puitmaterjalide müügiga kaasnesid kostjale vaidlusalusel perioodil saepuru ostukulud enam kui 260 000 eurot ja transpordikulud enam kui 85 000 eurot. Kõik kulud on kajastatud raamatupidamises, seega on asjakohatud väited, et pankrotivõlgnikule jäeti üksnes kohustused ja puidumüügi tehingutest tuleneva tulu suunati kostjale. Pankrotivõlgnikule müüdud saepuru liikus peamiselt suunas Valgevene – Läti (Riia) ja kauba liikumist tõendavad CMR-id. Arvestades kostja pangakonto väljavõtet, pearaamatu väljavõtteid, arveid, CMRe jne on ilmne, et hageja süüdistused ja etteheited on alusetud. Kostja leiab, et sellises olukorras ja sellises menetlusstaadiumis ei pea tema täiendavalt selgitama kolmandatele isikutele oma äripõhimõtteid. Kostja kinnitab, et müüs pankrotivõlgnikule saepuru, mille eest väljastas arved ja sai raha. Hageja väide, et kostja on reisibüroo, kes sai pankrotivõlgnikult alusetult 269 311,86 eurot on asjakohatu. Kostja ja pankrotivõlgniku vahel eksisteerisid võlaõiguslikud suhted, mille raames kostja müüs ja tarnis pankrotivõlgnikule saepuru ning pankrotivõlgnik tasus tarnitud saepuru eest. Kohtuotsuse põhjendused
4.Pooltel ei ole vaidlust, et Harju Maakohus kuulutas 24.08.2020 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-20-4010 välja pankrotivõlgniku pankroti ja nimetas pankrotihalduriks hageja; et pankrotivõlgnik on teinud kostjale Swedbank AS-is avatud arvelduskontolt xxxx ülekandeid 269 311,86 euro ulatuses; et hageja esitas 25.09.2020 kostjale nõudekirja, milles palus pankrotivõlgnikult 269 311,86 euro tagastamist 10 kalendripäeva jooksul hiljemalt
05.10.2020, et hagi esitamise seisuga ei ole kostja pankrotivõlgnikule nõutud summat tagastanud.
5.Pooltel on vaidlus selle üle, kas pankrotivõlgniku ja kostja vahel oli võlasuhe, millest tulenevalt oli kostjal õigus raha saada, et pankrotivõlgnik ei teinud kostjale alusetuid sooritusi ning kostja ei pea 269 311,86 eurot tagasi maksma.
6.PankrS § 35 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt moodustub pankroti väljakuulutamisega pankrotivõlgniku varast pankrotivara ja haldurile läheb üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohus langeb hiljem ära.
7.Kohus on seisukohal, et kostja esitatud tõenditega kogumis ei saa lugeda tõendatuks kostja vastuväiteid, et pankrotivõlgniku ja kostja vahel olid õigussuhted ja kostja ei ole rahaülekandeid saanud alusetult, alljärgnevatel põhjendustel. Kostja pangakonto väljavõte, arved, saatelehed (CMR-id) ega kirjavahetus ei tõenda õigussuhet pankrotivõlgniku ja kostja vahel, tingimusi millistel pankrotivõlgnik väidetavalt kostjalt puitu tellis ega väidetud puidumüügitehingutest vastusoorituste saamist. Tehingute alusdokumente või tõendeid näiteks lepinguid, pankrotivõlgniku poolt kauba tellimist, tellitud kauba üleandmist pankrotivõlgnikule, pooltevahelise õigussuhte kohta kostja esitanud ei ole. Kostja pangakonto väljavõttest nähtub, et pankrotivõlgnik on teinud kostjale ülekandeid ning, et kostja on kasutanud saadud raha erinevateks makseteks, sh kostja enda ärikulude katteks. Pangakonto väljavõttest nähtuvalt on kostja teinud ülekandeid Valgevene ettevõtjatele, kuid need ei tõenda, et Valgevenest tarniti puitu pankrotivõlgniku korraldustel või tema tellimuste täitmiseks. Ka kostja esitatud arved ei tõenda õigussuhet pankrotivõlgnikuga.
8.Kostja esitatud saatelehed (CMR-id) ei ole osaliselt vastavuses kostja esitatud arvetega ja paljudelt CMR-idelt nähtub, et kauba saajaks on kostja või muu isik. Nii nähtub kostja menetlusdokumendi lisadena 2-4, 10-11, 13-19, 29-30, 32, 39, 41-43, 45, 53-54 esitatud CMR-idest nähtub, et kauba saajaks on kostja pankrotivõlgniku nimel; lisadena 6-9, 12, 2027, 31, 33-34, 36-38, 40, 44, 49-50 esitatud CMR-idest nähtub, et kauba saajaks on kostja; lisadena 35 ja 55 esitatud CMR-idest nähtub, et kauba saajaks on Hiina ühing nimega Xiamen CCRE Logistics CO., LTD ning lisadena 46, 48 ja 51 esitatud CMR-idest nähtub, et kauba saajaks on Hiina ühing nimega Xiamen ITG Paper CORP., LTD. Järelikult ei ole tõendatud kauba üleandmine pankrotivõlgnikule või tema korraldusel kolmandale isikule. Kostja viidatud kolmandad isikud, kellele kostja väitel pankrotivõlgnik kauba edasi müüs, ei ole pankrotivõlgnikule raha maksnud. Kostja esitatud CMR-id ja arved ei ole omavahel seostatavad, sest CMR-idel märgitud kauba sortiment ja kogus ei lange kokku arvetel kajastatuga. Nii nähtub, et arve TW2019/1 järgi pidi kauba maht olema 78.35 m3, kuid CMRide (lisad 2 ja 3) järgi tarniti 62.63 m3, arve TW2019/02 järgi pidi kauba maht olema 97.05 m3, kuid CMR-ide (lisad 4, 20 ja 11) järgi tarniti 88.98 m3; arve TW2019/03 järgi pidi kauba maht olema 85.75 m3, kuid kostja väljatoodud CMR-ide (lisad 10 ja 6) järgi tarniti 64.07 m3, arve TW2019/04 järgi pidi kauba maht olema 226.99 m3, kuid kostja väljatoodud CMR-ide (lisad 7, 5 ja 17) järgi tarniti 100m3, arve TW2019/05 järgi pidi kauba maht olema 378.31
m3, kuid kostja väljatoodud CMR-ide (lisad 9, 16, 21, 12, 13, 14, 15, 18, 19, 8 ja 20) järgi tarniti 373.59 m3, arve TW2019/06 järgi pidi kauba maht olema 450.68 m3, kuid kostja väljatoodud CMR-ide (lisad 22, 28, 29, 30, 23, 25, 26, 27, 31 ja 24) järgi tarniti 302.22 m3, arve TW2019/07 järgi pidi kauba maht olema 349.32 m3, kuid kostja väljatoodud CMR-i (lisa 24) järgi tarniti 34.46 m3, arve TW2019/08 järgi pidi kauba maht olema 424.66 m3, kuid kostja väljatoodud CMR-ide (lisad 42, 43, 33, 37, 44 ja 36) järgi tarniti 197.93 m3, arve TW2019/09 järgi pidi kauba maht olema 226.03 m3, kuid kostja väljatoodud CMR-i (lisa 41) järgi tarniti 31.16 m3, arve TW2019/10 järgi pidi kauba maht olema 273.97 m3, kuid kostja väljatoodud CMR-i (lisa 39) järgi tarniti 31.6 m3, arve TW2019/11 järgi pidi kauba maht olema 434.25 m3, kuid kostja väljatoodud CMR-ide (lisad 32, 53, 40, 50, 45, 35, 54, 55, 34 ja 51) järgi tarniti 287.46 m3. Osa kostja esitatud CMR-idest on osaliselt loetamatud kauba üleandmise kinnituste vm andmete osas ning osadelt ei ole võimalik tuvastada isikut, kellele kaup üle anti ega seost pankrotivõlgnikuga.
9.Kostja esitatud arvetest on osadel väljastamise kuupäevaks märgitud 2018. aasta, arve maksmise tähtajaks aga aasta võrra hilisem kuupäev 2019. aastal. Kostja esitatud arved on kuupäevade järgi väljastatud perioodil 20.11.2018-28.02.2019, kui pankrotivõlgnik ei olnud käibemaksukohustuslane, kuid arved viitavad pankrotivõlgniku käibemaksukohustuslase numbrile, mida arvete väljastamise hetkel kas ei olnud veel väljastatud või oli juba tühistatud. Hageja esitas esitatud arvete kohta dokumentide võltsituse vastuväite ja taotledes nende tõendina arvestamata jätmist. Kohus nõustub hagejaga, et ulatuslike puuduste tõttu esitatud arvetes ja nende vastuolu tõttu CMR-idega ei saa kostja poolt pankrotivõlgnikule esitatud arveid pidada ehtsateks ja tuleb jätta tõenditena arvestamata. Kostja pearaamatu väljavõtted ei tõenda kostja ja pankrotivõlgniku vahel õigussuhte olemasolu, vaid kajastavad kostja puiduäriga kaasnenud kulusid puidutoodete ostule ja transpordile. Kostja puiduäri tegevuskulud ei oma antud asjas tähtsust ja tuleb jätta tähelepanuta. Puuduvad tõendid selle kohta, et kaup oleks üle antud pankrotivõlgniku seaduslikule või volitatud esindajale. Ekirjavahetus pankrotivõlgniku esindaja ja Lumbester OÜ vahel tõendab, et kostjat kasutati pankrotivõlgniku poolt üksnes raha vastuvõtmiseks. Järelikult ei saa eeltoodud tõenditu alusel lugeda puidutoodete müügisuhet kostja ja pankrotivõlgniku vahel tõendatuks ja ülekantud raha eest vastusooritust saaduks.
10.Lähtudes eeltoodust asub kohus seisukohale, et kostjale on pankrotivõlgniku arvelduskontolt tehtud ülekandeid 269 311,86 euro ulatuses ilma õigusliku aluseta, mistõttu on hagejal VÕS § 1028 lg 1 kohaselt õigus neid summasid kostjalt tagasi nõuda. VÕS § 82 lg-st 7 tuleneb, et kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuna kostja ei ole hagejale alusetult saadud summat tagastanud, siis kuulub hagi täies ulatuses rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 269 311,86 eurot.
11.VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel võib võlausaldaja võlgnikult nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks
muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt loetakse viivise määraks VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. 25.09.2020 nõudekirjaga on tõendatud, et hageja andis kostjale 25.09.2020 nõudekirjaga maksetähtaja pankrotivõlgnikult alusetult saadu tagastamiseks hiljemalt 05.10.2020. Järelikult võis hageja vastavalt TsÜS §-le 135 lg 1 arvestada põhinõudelt viivist alates 06.10.2020 ning perioodil 06.10.2020 kuni hagi esitamiseni 9.02.2021 on sissenõutavaks muutunud viivise summa 7482,43 eurot. TsMS § 367 lg 1 alusel on hagejal õigus nõuda ka viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud kostjalt välja mõistmist põhivõlalt 269 311,86 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras hagi esitamisest kuni võlgnevuse tasumiseni. Menetluskulude jaotus
12.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi, siis tuleb jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
13.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus määrab menetluskulud kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.