Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

28.02.2006 edastati hagejale tema töökoha RH kaudu kullerteenuse vahendusel täitmisteade täiteasjas 024/2006/203. Hageja esitas hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks Harju Maakohtule 31.03.2006 (postitatud 30.03.2006). Hagiavalduse kohaselt palub hageja tunnistada lubamatuks tema suhtes AS Sampo Pank avalduse alusel algatatud sundtäitmine summa 1 000 000 krooni sisse nõudmiseks Harju tööpiirkonna kohtutäitur APink’i täiteasjas 024/2006/203 (nõue I) ja tunnistada lubamatuks S K suhtes AS Sampo Pank avalduse alusel 1(5)

Tsiviilasi nr 2-06-8696 algatatud sundtäitmine summa 2 020 280,89 krooni sisse nõudmiseks Harju tööpiirkonna kohtutäitur APink’i täiteasjas 024/2006/200 (nõue II). Maakohus keeldus 03.04.2006 määrusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 1 alusel hagi menetlusse võtmast, sest hagi esitamise tähtaeg oli möödunud. Hagi esitamise viimane tähtaeg oli 30.03.2006. 10.04.2006 esitas hageja maakohtule uuesti sama hagiavalduse koos taotlusega sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi tähtaja ennistamiseks. Hagejal polnud võimalik menetlustoimingut õigeaegselt teha, sest ajavahemikus 21.03.2006 kuni 30.03.2006 hooldas hageja 3 aastast haiget tütart ja kuna enne lapse haigestumist ei pöördunud hageja õigusabi saamiseks ja hagiavalduse koostamiseks esindaja poole, siis tekkis tal võimalus pöörduda esindaja poole alles 30.03.2006. Kuna tegemist oli mahuka õigusdokumendi koostamisega, siis ei olnud hagejal ega ka tema esindajal võimalik menetlustoimingut tähtaegselt teha. Harju Maakohus, juhindudes TsMS § 67 lg-st 1 ja §-st 422, ennistas 16.05.2006 määrusega hagi esitamise tähtaja. Kohus leidis, et tähtaeg oli mööda lastud mõjuval põhjusel. Kostja AS Sampo Pank palus 19.10.2006 esitatud määruskaebuses Harju Maakohtu 16.05.2006 määruse tühistada. Kaevatava kohtumääruse tegemisel on maakohus kohaldanud menetlusnorme ebaõigesti ning jätnud asjakohased menetlusnormid kohaldamata. Maakohus on rikkunud TsMS § 67 lg 1 ja § 422 lg 1 sätteid ning jätnud kohaldamata TsMS § 62 lg 2 ja TsMS § 335 sätted. Apellandi väitel ei olnud hagejal ega tema esindajal mõjuvat põhjust hagiavalduse esitamise tähtaja möödalaskmiseks. Hagejal oli piisavalt aega pöörduda esindaja poole õigusabi saamiseks ja hagiavalduse koostamiseks. Asja materjalist nähtuvalt oli hageja ise hooletu. Kohus on jätnud tähelepanuta, et vaatamata hageja pöördumisele oma esindaja poole alles hagi esitamise tähtaja viimasel päeval, s.o. 30.03.2006, on hagiavaldus samal päeval ka koostatud ja postitatud. Harju Maakohus on ebaõigesti jätnud kohaldamata TsMS § 62 lg 2 ja TsMS § 335 ning tähelepanuta, et hageja esindajaks on vandeadvokaat, s.o. professionaalne õigusnõustaja, kes tunneb menetlusnorme ning pidi teadma, et hagiavaldust on kohtule võimalik esitada ka faksi või elektronposti teel. Hagiavalduse postitamisele lisaks selle saatmise korral 30.03.2006 kuni kella 24.00-ni kas faksi või elektronposti teel oleks hagiavaldus olnud kohtusse toimetatud tähtaegselt. Pealegi ei takistanud lapse haigus hagejat viibimast 22.03.2006, seoses tema suhtes algatatud täiteasjaga, Tallinna linnas. Seda asjaolu kinnitab kohtutäitur APink ja AS-i Sampo Pank töötaja AJ. Nimetatud asjaolu on omaks võtnud ka hageja ise ja kinnitanud, et hoolimata lapse haigestumisest oli tal võimalik 22.03.2006 sõita Tallinna ja viibida seal seoses hagialuseks oleva täiteasjaga. Eeltoodust tulenevalt leiab kostja I, et lapse haigus ja sellest tulenev lapse eest hoolitsemise vajadus ei saanud olla vääramatuks jõuks, mis takistanuks hagejal kohtus oma õigusi kaitsta ning ei peatanud hagi aegumist. Harju Maakohus võttis 27.10.2006 määrusega AS-i Sampo Pank määruskaebuse menetlusse ning küsis hagejalt ja kostjalt S Klt vastust. Hageja ja kostja S K palusid kirjalikus vastuses jätta AS Sampo Pank kaebuse rahuldamata ja kohtumääruse muutmata. 25.04.2007 määrusega jättis maakohus määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. 13.06.2007 määrusega tühistas Tallinna Ringkonnakohus Harju Maakohtu 16.05.2006 määruse ning asi saadeti menetlemiseks Harju Maakohtule. Hageja esitas nimetatud 2(5)

Tsiviilasi nr 2-06-8696 ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtusse määruskaebuse, mille menetlusse võtmisest Riigikohus keeldus vastavalt TsMS 68 lg-le 4. 28.03.2008 määrusega võttis Harju Maakohus hagi menetlusse. 07.04.2008 esitas kostja I taotluse aegumise kohaldamiseks ja vaheotsuse tegemiseks nõude I osas. Kostja I on seisukohal, et nõue I on hageja poolt kohtusse esitatud pärast selleks TMS § 221 lg-s 3 ette nähtud tähtaja möödumist, mistõttu on nõue I aegunud. 28.04.2008 esitatud vastuses kostja I eelpool nimetatud taotlusele leiab hageja, et aegumist ei ole võimalik kohaldada, mistõttu puudub alus vaheotsuse tegemiseks. Oma väiteid põhistab hageja järgnevalt. Vastavalt TsÜS § 160 lg 1 aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Järelikult peatus aegumine hageja arvates tema poolt hagi esitamisega Harju Maakohtule 30.03.2006 (postiasutusele vastavalt TsÜS § 135 lg 1 ja 136 lg 7). Hageja leiab, et antud juhul ei ole kohtutäitur kuni käesoleva ajani hagejale täitmisteadet nõuetekohaselt kätte toimetanud. Hageja selgitab, et 28.02.2006 edastati dokumendid tema töökohta, s.o. AS’le RH, mitte isiklikult temale allkirja vastu. AS RH töötaja edastas tema poolt vastuvõetud dokumendid hagejale alles märtsi alguses 2006 ja sellekohane seisukoht on väljendatud ka hageja taotluses tähtaja ennistamiseks. Hageja leiab, et hageja esindaja poolt hagiavalduses esitatud väidet saab tõlgendada üksnes selliselt, et dokumendid edastati tööandja esindajale (sekretärile) edasiandmiseks, kuid mitte otseselt hagejale. Hageja lepingulise esindaja poolt hagiavalduses esitatud väidet ei saa käsitleda hageja poolt asjaolu omaksvõtuna . Seega ei ole hageja ise omaks võtnud asjaolu, et ta sai täitedokumendid kätte 28.02.2006. Kostja II 29.04.2008 esitatud vastuses kostja I taotlusele aegumise kohaldamiseks leiab, et esitatud hagi ei ole aegunud. Kostja II on seisukohal, et haige lapse eest hoolitsemist saab käsitleda vääramatu jõuna TsÜS § 163 mõttes ja kohtutäitur ei ole kuni käesoleva ajani hagejale täitmisteadet nõuetekohaselt kätte toimetanud. Kostja II avaldab, et aegumine peatus hageja poolt hagi esitamisega Harju Maakohtule 30.03.2006 vastavalt TsÜS § 160 lg-le 1. Eeltoodust tulenevalt palub kostja II jätta aegumine kohaldamata.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus leiab, et hagi kostja I vastu nõude I osas tuleb jätta rahuldamata aegumise tõttu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 3 kohaselt võib kohus teha vaheotsuse taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. TsÜS § 143 järgi võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Käesoleval juhul on kostja I esitanud 07.04.2008 kohtule taotluse aegumise kohaldamiseks hageja nõude I osas. Poolte vahel on vaidlus täitmisteate täiteasjas nr 024/2006/203 hagejale kättetoimetamise kuupäeva suhtes. Vaidlust ei ole fakti osas, et hageja on nimetatud täitmisteate kätte saanud. Vaidlus puudub ka selles, et hageja töökohta toimetati täitmisteade 28.02.2006, mille võttis vastu hageja tööandja sekretär. Hageja väidab, et talle ei ole nõuetekohaselt ja isiklikult allkirja vastu täitmisteadet edastatud. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 10 lg 2 kohaselt kohaldatakse dokumentide, s. h. täitmisteate kättetoimetamisele tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut, kui täitemenetluse seadustik ei näe 3(5)

Tsiviilasi nr 2-06-8696 ette teisiti. Antud juhul TsMS §-s 309, § 323 lg-s 1 ja §-s 313 sätestatut. TMS § 24 lg-s 2 sätestatakse täitmisteates märgitavad kohustuslikud andmed. TMS ega TsMS ei reguleeri eraldi täitmisteate kättetoimetamise akti vormistamist. Täitmisteate kättetoimetamise akti vorm on kehtestatud justiitsministri 22. detsembri 2005 määruse nr 58 "Kohtutäiturimäärustik" lisana 7. Selle vormi kohaselt tuleb võlgnikul või võlgniku esindajal oma allkirjaga kinnitada täitmisteate ja täitedokumendi ärakirja kättesaamist. Seega ei tulene seadusest normi, et võlgnik peaks ise täitma täitmisteate kättetoimetamise akti. Kohus, lähtudes eelnevast ning hinnates kohtule esitatud dokumente ja võttes arvesse mõlema poole seisukohti, leiab, et hageja täitmisteate täiteasjas nr 024/2006/203 kättetoimetamise kuupäevaks tuleb antud juhul lugeda 28.02.2006. TMS § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud. Sama paragrahvi lg 3 sätestab, et hagi võib esitada täitemenetluse lõpuni, kuid mitte hiljem kui 30 päeva pärast täitmisteate kättetoimetamist. TsÜS §-s 135 on sätestatud tähtaja algus ja lõpp, mille lg-te 1 ja 2 kohaselt algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti ja tähtaeg lõpeb tähtpäeva saabumisel. TsMS § 62 lg 2 järgi võib menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Kui menetlustoiming tuleb teha kohtus, loetakse tähtaja lõpuks kohtu tööpäeva lõpp. Seega algas 30-päevane sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise tähtaeg kulgema 01.03.2006 ja sellest tulenevalt oli kohtusse hagi esitamise tähtpäevaks 30.03.2006. Hagi korras õiguste kaitsmisel sätestab seadus tähtajad, mille jooksul õiguse kasutamata jätmine võib sõltuvalt asjaoludest kaasa tuua selle teostamise lubamatuse. TMS § 221 lg-s 3 sätestatud tähtaeg ei ole menetlustähtaeg, mille kohus saab ennistada. Riigikohus oma otsuses nr 3-2-1-101-07 on asunud seisukohale, et TMS § 221 lg-s 3 sätestatud tähtaeg on hagi aegumistähtaeg. Riigikohus on 22. veebruaril 2007 tehtud määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-8-07 muu hulgas leidnud, et alates 1. jaanuarist 2006 kehtiv TMS § 223 lg 1 sätestab enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi aegumistähtaja. TMS § 221 lõige 3 sõnastus ("Hagi võib esitada täitemenetluse lõpuni, kuid mitte hiljem kui 30 päeva pärast täitmisteate kättetoimetamist") on sarnane TMS § 223 lg 1 sõnastusega ("Enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul võib täitemenetluse osaline esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, ..."). Ei ole mõistlikku põhjendust käsitada TMS § 221 lg-s 3 sätestatud tähtaega erinevalt TMS § 223 lg-s 1 sätestatud tähtajast. Kuigi seadusandja ei ole olnud mõistekasutusel päris järjekindel, kasutades nt TMS § 220 lg-s 2 selgesõnaliselt terminit hagi aegumistähtaeg, ei võimalda see teha järeldust, et TMS § 221 lgs 3 sätestatud tähtaeg on menetlustähtaeg (RKTKo 3-2-1-101-07). Seega lähtudes eeltoodust leiab kohus, et hageja kohtule esitatud sundtäitmise täiteasjas nr 024/2006/203 lubamatuks tunnistamise nõue (nõue I) on aegunud ning kostja I taotlus aegumise kohaldamiseks nõude I osas kuulub rahuldamisele. Arvestades kostja I poolt esitatud aegumise vastuväidet ning aegumise kohaldamise taotluse rahuldamist kohtu poolt, jätab kohus hagi nõude I osas rahuldamata. Tulenevalt TsÜS § 142 lg-st 1 on nõude maksmapanek aegumise tagajärjel välistatud. Seetõttu jätab kohus käesoleva vaidluse lahendamisel tähelepanuta hageja poolt esitatud väited ja tõendid nõudeõiguse olemasolu ning võimaliku nõude suuruse kohta, samuti ei analüüsi kohus kostja poolt lisaks aegumise vastuväitele hagile esitatud muid vastuväiteid (Riigikohtu 11.12.2002. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-02).

4(5)

Tsiviilasi nr 2-06-8696 TsMS § 386 lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata. Kuna hagi jääb rahuldamata aegumise tõttu hageja nõude I osas, siis käesoleva kohtuotsuse jõustumisel tuleb tühistada antud asjas tehtud 16.05.2006 määrus hagi tagamise kohta osas, mis puudutab täitemenetluse täiteasjas nr 024/2006/203 peatamist. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja I võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.

Hannes Olev kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.