X hagi First Investment Company OÜ vastu osanike 07.01.2022 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks ja vastu võtmata jäänud otsuste vastuvõtmise tuvastamiseks Y hagi First Investment Company OÜ vastu osanike 07.01.2022 üldkoosoleku otsuste kehtivuse tuvastamiseks ja tuvastamiseks, et vastu võtmata jäänud otsused ei ole vastu võetud
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 01.07.2022 otsus
Kaebuse esitaja, liik ja hind
X apellatsioonkaebus, hind 3 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hagejad: X (isikukood
XXXXXXXXXXX),
vandeadvokaat Kaimo Räppo
esindaja
Y (sünniaeg XX.XX.XXXX, Gruusia isikukood XXXXXXXXXXX, esindajad vandeadvokaat Kaidi Reiljan-Sihvart ja advokaat Dina Tanaga Kostja First Investment Company OÜ (registrikood 14018707), esindajad vandeadvokaat Leonid Tolstov ja advokaat Eva Arumets Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 01.07.2022 otsus hageja Y hagi lahendamise osas ja jätta see hagi läbi vaatamata.
2.Ülejäänud osas jätta Harju Maakohtu 01.07.2022 otsus muutmata.
3.Jätta hageja X apellatsioonkaebus rahuldamata ning tema ja kostja First Investment Company OÜ menetluskulud apellatsioonimenetluses tema kanda. Määrata hüvitatava menetluskulu suuruseks 1 536 eurot.
4.1.Jätta rahuldamata hageja X hagi kostja First Investment Company OÜ vastu.
4.2.Jätta läbi vaatamata hageja Y hagi kostja First Investment Company OÜ vastu.
4.3.Jätta kõik hageja X hagi ja apellatsioonkaebusega seotud tema ja kostja First Investment Company OÜ menetluskulud hageja X kanda.
4.4.Määrata kostja First Investment Company OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 6 604,20 eurot ning mõista see summa kostja First Investment Company OÜ kasuks välja hagejalt X-lt.
4.5.Välja mõistetud menetluskulude summa tuleb hagejal X-l kanda Advokaadibüroo TGS Baltic AS arvelduskontole nr EE152200221025347530.
4.6.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal X-l tasuda kostjale First Investment Company OÜ-le alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teise lauses ettenähtud ulatuses.
4.7.Jätta kõik hageja Y hagi menetlusega seotud menetluskulud hageja Y kanda ja rahaliselt kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Hageja I nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja I) esitas 18.01.2022 Harju Maakohtule hagi First Investment Company OÜ (kostja/ühing) vastu. Hageja I täpsustas hagi 08.04.2022. Hageja nõudis järgmist: − tuvastada kostja 07.01.2022 osanike üldkoosoleku protokollis sisalduvate otsuste 3-10 tühisus äriseadustiku (ÄS) § 177 1 lg 1 alusel. Alternatiivselt palus hageja üldkoosoleku sisalduvad otsused 3-10 tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 1 ja ÄS § 178 lg 1 alusel kehtetuks tunnistada, − tuvastada, et kostja 07.01.2022 osanike üldkoosoleku protokollis sisalduvad otsused 1114, mida protokolli kohaselt ei loetud vastu võetuks, olid vastu võetud; − jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Asjaolude kohaselt oli hageja I kostja 50% osanik ja juhatuse liige. Y (hageja II) oli samuti kostja 50% osanik ja juhatuse liige. Kostja investeeris Gruusias asutatud äriühingutesse (RedCo LLC, Red-co Tsikhisdziri LTD, Red-co Krtsanisi LLC, LTD GSG, Mountain Bet LLC). Investeeringute väärtus oli 2019. aastal 5 539 226 eurot. Kostja tegi investeeringuid laenude arvelt, mida kostjale andsid hageja I ja temaga seotud isikud. Osanikel polnud adekvaatset ülevaadet, milline oli investeeringute väärtus 2020. aasta majandusaasta bilansi koostamise seisuga. Audiitor keeldus kostja 2017., 2018. ja 2019. aasta majandusaasta aruannete osas arvamuse avaldamisest, sest audiitoril polnud võimalik andmeid kontrollida.
2.1.07.01.2022 toimus osanike üldkoosolek, mille päevakorrapunktides 3-10 võeti vastu järgmised otsused (I kd, tl 104):
1) hageja I esitab kõik dokumendid/kokkulepped, mis kajastavad tema poolt ühingu nimel võetud finantskohustusi, ning edastab koopiad nendest dokumentidest ühingu teisele osanikule ja juhatuse liikmele hagejale II hiljemalt 17.01.2022 (p 3); 2) hageja I selgitab ja põhjendab ühingu teisele osanikule ja juhatuse liikmele hagejale II 16.09.2021 ühingu juhatuse poolt vastu võetud otsuse (mis puudutab Gruusia äriühingute aktsiate võõrandamist) vajadust ja sisu, millise otsuse tegemisel osales vaid üks ühingu juhatuse liige, hageja I. Hageja I esitab vastavas osas enda selgitused ja põhjendused hiljemalt 17.01.2022 (p 4); 3) ühingu juhatuse liikmel hagejal I ei ole ega ole olnud ühingu osanike nõusolekut ega esindusõigust ühingu nimel võõrandada Gruusia äriühingute aktsiaid (p 5); 4) hageja I on rikkunud enda juhatuse liikme kohustusi, jättes ühingu teise 50% osaniku ja juhatuse liikme hageja II informeerimata Gruusia äriühingute aktsiate võõrandamisest (p 5); 5) hageja I esitab selgituse, kas eksisteerib dokument, mis tõendas Gruusia äriühingute aktsiate väärtust nende võõrandamise hetkel ning kui selline dokument eksisteerib, siis esitab hageja I ka vastava dokumendi koos eelnimetatud selgitustega hiljemalt 17.01.2022 (p 6); 6) ühingu osanikud hindavad, kui suur kahju kaasnes ühingule Gruusia äriühingute aktsiate võõrandamisest, peale seda, kui on saanud hagejalt I dokumendid ja informatsiooni (p 7); 7) ühingu osanikud arutavad kahju ulatust ühingu osanike osalusele, mille tõi kaasa Gruusia äriühingute aktsiate võõrandamine, peale seda, kui on saanud hagejalt I dokumendid ja informatsiooni (p 8); 8) ühingu osanikud hindavad kriminaal-, tsiviil- ja haldusmenetluste, mis on algatatud tulenevalt Gruusias ühingule kuulunud ja tema poolt asutatud äriühingute aktsiate võõrandamisest, mõju ühingule, peale seda, kui on saanud hagejalt I dokumendid ja informatsiooni (p 9); 9) ühingu osanikud selgitavad välja isiku, kes kannab õiguslikku ja finantsvastutust Gruusia äriühingute aktsiate võõrandamise tagajärgede eest, peale seda, kui on saanud hagejalt I dokumendid ja informatsiooni (p 10). Päevakorrapunktides 3 – 10 vastu võetud otsused olid tühised. Koosolekul rikuti oluliselt otsuse vastuvõtmise korda. Koosolekul osalenud teise osaniku esindajad lõid olukorra, kus koosoleku juhatajat ei määratud ja koosolek toimus juhtimatult. Protokolli kohaselt pandi ühiselt hääletusele kaheksa hageja II poolt esitatud päevakorrapunkti (3-10), kuid hääletustulemus (otsus) kanti protokolli üheksa punki kohta. Protokolli kantud otsustest otsuse 3) eelnõu osanikele ei edastatud. Otsused olid vastuolulised. Heade kommetega kooskõlas olevad otsused vastuolulised olla ei tohtinud. Otsused (7-10) olid tühised vastuolu tõttu heade kommetega. Viidatud küsimused polnud osanike üldkoosoleku pädevuses. Päevakorrapunktides 3-10 otsustatud küsimused olid oma olemuselt teabenõue ning osanik ei saanud teabenõudena taotleda, et kohus kohustaks osaühingu juhatust vastama küsimustele, millele vastamine kujutas endast üksnes juhatuse hinnangu andmist mingile olukorrale. Seetõttu ka osanikel ei saanud olla üldkoosoleku otsuse kaudu pädevust hinnata seda, kas mingi tehing oli seaduslik või ebaseaduslik. Teise osaniku (hageja II) poolt kohane viis saada ülevaade tehingute seaduslikkusest oli taotleda erikontrolli. Hageja I hääleõiguse piiramine polnud õiguspärane, sest kõnealused päevakorrapunktid ei puudutanud ühtegi ÄS § 168 lg 1 p-s 10 loetletud küsimust ega olnud üldkoosoleku pädevuses. Mitte ühegi eelnimetatud otsusega ei otsustatud nõukogu liikmega (juhatuse liikmega) tehingu tegemist, tehingu tingimuste määramist, õigusvaidluse pidamist ega selles tehingus või vaidluses osaühingu esindaja määramist. Kõik nimetatud eelnõud puudutasid ühingu
majandusseisu välja selgitamist, mis oli võimalik hagejalt II saadava teabe alusel. Seetõttu oli hageja I seisukohal, et kõikide päevakorrapunktides 3-10 nimetatud otsuste vastuvõtmisel tuli hääletustulemsute väljaselgitamisel tema hääli arvestada. Kuna ta hääletas otsuste vastuvõtmise vastu, siis polnud otsuseid vastu võetud.
2.2.Protokolli kohaselt vaidlustatud üldkoosoleku otsuse päevakorrapunktides 11-14 ei võetud vastu järgmisi otsuseid (I kd, tl 105 ja 105p):
1.viia läbi erikontroll järgmistes ettevõtetes: Red-Co LLC (405148415), Red-co Tsikhisdziri LTD (405388076), Red-co Krtsanisi LLC 8405388058), LTD GSG (405310426) ja Mountain Bet LLC (405213095);
2.määrata erikontrolli läbiviijaks rahvusvaheliselt tunnustatud audiitorbüroo ja võtta selleks pakkumised järgmistelt audiitorbüroodelt: EY, KPMG, Deloitte. Sõlmida madalama hinnaga hinnapakkumise teinud audiitorbürooga leping eelnimetatud Gruusia ettevõtetes erikontrolli läbiviimiseks;
3.osanikud tasuvad erikontrolli läbiviimise kulud isiklikult võrdsetes osades;
4.hageja II, juriidiliste isikute, mille suhtes viiakse läbi erikontroll, juhatuse liige ja/või tegevjuht tagab erikontrolli läbiviijatele ja kosyja osanikele kogu erikontrolli läbiviimiseks vajaliku teabe avaldamise. Viidatud küsimustes ei olnud hageja I hääleõiguse piiramine õiguspärane, sest päevakorrapunktides 11-14 otsuste vastuvõtmise eesmärk polnud hageja I tegevuse kontrollimine. Otsuse eesmärk oli hageja II poolt juhitavate Gruusia äriühingute tegeliku majandusseisu välja selgitamine, mis omakorda võimaldas koostada kostja 2020 majandusaasta aastaaruande kui vastata küsimustele, millele soovis vastust hageja II. Hoopis hageja II hääleõigus oli päevakorrapunktide 11-14 küsimuste otsustamisel ÄS § 177 lg 1 järgi piiratud, kuna tütarettevõtete tegeliku majandusseisu välja selgitamiseks erikontrolli käigus hinnatakse ka tema kui kostja juhatuse liikme tegevust tütarettevõtete majandustegevuse korraldamisel. Hageja II nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
3.Hageja II esitas 21.02.2022 Harju Maakohtule vastassuunalise hagiavalduse. Hageja II muutis hagi 27.05.2022 (maakohus andis selleks 01.06.2022 nõusoleku). Menetluskulud tuli jätta kostja kanda. Hageja II palus: − tuvastada, et kostja osanike poolt 07.01.2022 päevakorrapunktides 3-10 vastu võetud kõik otsused olid kehtivad; − tuvastada, et kostja osanike poolt 07.01.2022 päevakorrapunktides 11-14 vastu võtmata jäänud otsused vastu ei võetud.
4.Hageja II põhjendas, et tal oli põhjendatud huvi esitada positiivne vastassuunaline tuvastushagi, et vältida kostja poolt võimalikku hageja I hagi õigeksvõtu mõju hagejale II või välistada tagaseljaotsuse tegemist ja selle õigusmõju hagejale II. Hagejal II oli õigustatud huvi otsuste kehtima jäämise vastu. Päevakorrapunktides 3-10 toodud otsuste vastuvõtmine oli osanike koosoleku pädevuses. Otsuste sisuks ei olnud hageja II kui osaniku ÄS §-st 166 lg-s 1 tuleneva õiguse teostamine. Kõnealuste otsuste sisuks oli kontrollida ja hinnata hageja I tegevust juhatuse liikmena tema tehtud ebaseaduslike võõrandamistehingute valguses, sh hinnata hageja I sõlmitud tehingute tagajärgi, tehingutega põhjustatud kahju suurust jm. ÄS § 168 lg 1 p 10 kohaselt oli osanike pädevuses juhatuse liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine või vaidluses osaühingu esindaja määramine. Kuna hageja I võõrandas kostja tütarühingute osalused ilma kostja osanike nõusolekuta ning tehingu tegemiseks vajaliku esindusõiguseta, oli nii selliste tehingute heakskiitmise võimalikkuse hindamine ja otsustamine kui ka sellega seoses õigusvaidluse pidamise otsustamine tulenevalt
juhatuse liikme kohustuste rikkumisest osanike pädevuses. Seega kui tehingu tegemiseks nõusoleku andmine oli osanike pädevuses, siis oli osanike pädevuses ka vastava tehingu heakskiitmine. Kõik vaidlusalused punktides 3-10 tehtud otsused kandsid seda eesmärki. Osanike pädevus tulenes ka ÄS § 168 lg-st 2, mille kohaselt võisid osanikud võtta vastu otsuseid ka juhatuse ja nõukogu pädevusse kuuluvates küsimustes. Sellisel juhul vastutasid osanikud nagu juhatuse või nõukogu liikmed. Seega oli osanikel ka juhul, kui vastavad küsimused oleks kuulunud juhatuse pädevusse, õigus vastavates küsimustes otsuseid vastu võtta. Hageja I hääleõiguse piiramine viidatud otsuste vastu võtmisel tulenes selgelt seadusest (ÄS § 177 lg-st 1) ning hageja I ei lükanud menetluses ümber nimetatud aluse esinemist. Päevakorrapunktide 11-14 sisu ja eesmärgi hindamisel tuli lähtuda koosoleku kokkukutsumise teates osanikele enne avaldatud selgitustest. Küsimuste päevakorda lisamisel avaldas hageja I sõnaselgelt erikontrolli läbiviimise järgmise eesmärgi (põhjenduse): „Arvestades asjaolu, et osanik ja juhatuse liige hageja II on esitanud rea küsimusi, millele vastamiseks tuleb välja selgitada kostja endiste tütarettevõtete osade tegelik väärtus seisuga 31.12.2020 ja 16.09.2021“. Seega oli vastava erikontrolli läbiviimise eesmärgiks vastavalt hageja I poolt enne koosolekut väljendatule selgitada lähtuvalt hageja II soovist välja kostja endiste tütarettevõtete osade tegelik väärtus seisuga 31.12.2020 ja nende võõrandamise hetkel 16.09.2021. Kostja tütarettevõtete tegeliku väärtuse väljaselgitamine oli päevakorrapunktide 3-10 kohaselt vajalik selleks, et hinnata hageja I tegevust juhatuse liikmena, sh hageja I poolt omavoliliselt tehtud tehingute õiguspärasust ja majanduslikku otstarbekust ning tehingutega tekitatud kahju. Sellisel eesmärgil erikontrolli läbiviimine oli sisuliselt osa hageja I kui kostja juhatuse liikme tegevuse kontrollimisest ja hindamisest. Sellest tulenevalt oli hageja I hääleõigus erikontrolli puudutavate otsuste vastuvõtmisel ÄS § 177 lg 1 kohaselt õiguspäraselt piiratud samadel alustel nagu päevakorrapunktide 3-10 osas. Kostja vastuväited
5.Kostja palus jätta hageja I hagi rahuldamata ja rahuldada hageja II hagi ning jätta menetluskulud hageja I kanda. Otsuse eelnõust nähtus, et päevakorrapunkt 3) oli identses sõnastuses selles kajastatud (I kd, tl 156). Kui otsus võetakse vastu koosolekul, siis saab tühisuse aluseks olla koosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine ja mitte otsuse tegemise korra rikkumine, mis kujutas endast erinormi TsÜS § 38 lõike 2 suhtes. Kokkukutsumise korra rikkumist hageja ei põhistanud ja vastavaid asjaolusid ei esinenud. Isegi kui kokkukutsumise korda oleks rikutud, siis oli osanike koosolek siiski pädev otsuseid vastu võtma ÄS § 1721 lause 1 alusel, sest koosolekul osalesid kõik kostja osanikud. Faktiliselt toimus koosolek kahe isiku (Hi ja hageja I) juhtimisel, mida hageja I ise aktsepteeris, kutsudes mh koosoleku käigus läbivalt Hit juhatajaks. Selline olukord polnud alus otsuste tühisuse tuvastamiseks, sest tegemist polnud raskema sisu- ja protseduuriveaga, sh sellise veaga, mis rikuks õigust saada teada koosoleku toimumisest või mis takistaks oluliselt osalemisõiguse teostamist ning rikuks õigust olla koosolekul kohal ja hääletada. Lisaks ei tõendanud hageja I, milles seisnes otsuse heade kommete vastasus. Erikontrolli määramine oli eelkõige vähemuse kaitseabinõu, st tegemist oli olulise instrumendiga juhul, kui osanikel polnud võimalik muul viisil oma õigusi kaitsta. Kuna hageja I hääleõigus oli päevakorrapunktide 3-10 osas piiratud ning hagejal II oli võimalik vastavad otsused vastu võtta osanike koosolekul, ei olnud vajalik kasutada vastavat kaitseabinõud. Erikontrolli määramine ja läbiviimine polnud eelduseks osanike otsustele, millega hinnatakse vaidlusaluste tehingute sisu, õigsust ja otsustatakse edasiste sammude võtmine. Juhatuse liikme vastu nõuete esitamine oli ÄS § 168 lg 1 p 10 alusel osanike pädevuses. Päevakorrapunktides 3-10 sätestatud otsuste elluviimiseks polnud vajalik eelneva erikontrolli läbiviimine, kuna hagejal I oli tehingute teostajana olemas kogu vajalik informatsioon.
Hageja I hääleõigus oli õiguspäraselt piiratud ÄS § 177 lg 1 alusel. See oli piiratud põhjusel, et päevakorrapunktides 3-10 toodud otsused puudutasid hageja I kui juhatuse liikme tegevuse kontrollimist ja hindamist. Päevakorrapunktid 3-10 hõlmasid endas küsimusi, mis puudutasid osanikust ja juhatuse liikmest hageja I sooritatud tehingute kontrollimist, sh selle tuvastamist, milline oli hageja I kui osaniku tegevus juhatuse liikmena. Päevakorrapunktides 11-14 soovitud erikontrolli eesmärk oli hageja I kui kostja juhatuse liikme tegevuse kontrollimine ja hindamine ja sellest tulenevalt oli hääleõigus piiratud. Hageja II juhatuse liikme tegevuse kontrollimine ei olnud kõnealuse erikontrolli läbiviimise otsustamise eesmärgiks ja hageja I ei olnud sellisele eesmärgile ka viidanud. Kostja esitas hageja I nõudele tuvastada, et osanike üldkoosoleku protokollis sisalduvad otsused 11-14, mida protokolli kohaselt ei loetud vastu võetuks, olid vastu võetud, aegumise vastuväite. Hageja I ei järginud ÄS § 178 lg-s 1 sätestatud 3-kuulist aegumistähtaega, sest nõue oli esimest korda esitatud 08.04.2022, kuid koosolek toimus 07.01.2022. Maakohtu otsus
6.Maakohus jättis hageja I hagi rahuldamata ja rahuldas hageja II hagi. Hageja I hagiga seotud menetluskulud jäid hageja I kanda ning kohus mõistis hagejalt I kostja kasuks menetluskulude hüvitise 5 068,20 eurot ning kohustas tasuma sellelt summalt viivist seadusjärgses määras ja ulatuses. Hagejal II menetluskulud puudusid seoses hageja I hagi menetlemisega. Hageja II hagiga seotud menetluskulud jäid hageja II kanda. Kohus määras kindlaks, et kostjal ja hagejal I puudusid menetluskulud seoses hageja II hagiga.
6.1.Hageja väitis, et 07.01.2022 osanike otsuse päevakorrapunktides 3–10 vastu võetud otsused olid tühised ÄS § 1771 lg 1 alusel. Kohus nõustus kostjaga, et 30.12.2021 otsuse eelnõus oli vastav päevakorrapunkt toodud (I kd, tl 156). Seega ei vastanud tegelikkusele hageja I etteheide, et osanike koosolekul otsustati küsimust, mida otsuse eelnõus ei olnud osanikele esitatud. Kui otsus võetakse vastu koosolekul, siis saab tühisuse aluseks olla koosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine, kui aga otsus võetakse vastu koosolekut kokku kutsumata, siis saab tühisuse aluseks olla otsuse tegemise korra oluline rikkumine. Otsuse tegemise korra oluline rikkumine kui tühisuse alus oli mõeldud täiendama koosolekul vastu võetud otsuse tühisuse aluseid nendeks juhtudeks, kui osanike otsus võeti vastu ÄS § 173 alusel koosolekut kokku kutsumata. Puudus vaidlus, et otsused olid vastu võetud koosolekul, mitte ÄS § 173 alusel koosolekut kokku kutsumata ning hageja I ei tuginenud tühisuse alusena koosoleku kokkukutsumise korra rikkumisele. Kohus samuti ei tuvastanud, et 07.01.2022 koosoleku kokkukutsumise korda oleks rikutud. Isegi kui koosolekul vastuvõetava otsuse tühisuse aluseks saaks olla otsuse vastuvõtmise korra oluline rikkumine, polnud juhataja ja protokollija valimata jätmine olemuslikult oluline rikkumine. Kohtule esitatud koosoleku videosalvestise ja stenogrammi kohaselt ei toimunud koosolek juhtimatult, vaid koosolekut juhtisid nii H kui ka hageja I. Nimetatut kajastas ka protokoll, kus oli märgitud, et H oli koosoleku faktiline juhataja nr 1 ja hageja I koosoleku faktiline juhataja nr 2 (I kd, tl 106). Seega ei tuvastanud kohus otsuse vastuvõtmise ega koosoleku toimumise korra olulist rikkumist. Kohtu hinnangul polnud päevakorrapunktides 7-10 vastu võetud otsused vastuolus heade kommetega. Asjaolu, et hagejale I vastavad otsused ei meeldinud ning nende alusel läbiviidavad toiminguid võisid kaasa tuua ebasoovitavaid tagajärgi, ei muutnud otsuseid heade kommetega vastuolus olevaks.
6.2.Hageja I oli seisukohal, et päevakorrapunktides 3-10 nimetatud küsimused ei olnud osanike üldkoosoleku pädevuses. Kohus tuvastas, et kõik kostja 07.01.2022 osanike otsuse päevakorrapunktides 3-10 vastu võetud otsused puudutasid nende asjaolude kontrollimist, mis olid seotud osaniku hageja I tegevusega juhatuse liikmena, sh Gruusia äriühingute ehk kostja tütarühingute osaluste võõrandamisel. Päevakorrapunktides 3-10 vastu võetud otsused olid
osanike pädevuses. Kuigi küsimused ei mahtunud kitsalt ÄS § 168 lg 1 p-s 10 toodud loetelusse, ei välistanud seadus osanike koosolekul muude otsuste vastuvõtmist. Osanike pädevuses oli vältimatult otsustada küsimusi seoses nõusolekut vajavate, kuid ilma osanike nõusolekuta juhatuse poolt tehtud tehingute tagajärgedega ning osanike ja ühingu poolt kasutusele võetavate meetmetega, nagu näiteks tehingu heakskiit või hoopis tulevikus õigusvaidluse pidamise otsustamiseks teabe kogumine. Vastupidine tõlgendus oleks otseses vastuolus põhimõttega, et osanike üldkoosolek oli osaühingu kõrgeim juhtimisorgan, kellel oli pädevus kontrollida kogu osaühingu tegevust, sh juhatuse tegevust ka juhul, kui juhatuse liige oli samal ajal osanik. Esiteks sätestas ÄS § 168 lg 1 p 12, et osanike pädevusse kuulub muude seaduse või põhikirjaga osanike pädevusse antud küsimuste otsustamine. ÄS § 177 lg-st 1 tulenes ühemõtteliselt, et osanike pädevuses oli otsustada ka küsimusi, mis puudutasid selle kontrollimist või hindamist, mis oli osaniku või tema esindaja tegevus juhatuse või nõukogu liikmena.
6.3.Hageja I oli seisukohal, et päevakorrapunktides 3-10 ei olnud tema hääleõiguse piiramine õiguspärane. Kohus leidis, et hääleõiguse piirangu sätestas üheselt ÄS § 177 lg 1 ning hääleõiguse piirangu rakendumise olukorrad ei olnud piiratud ÄS § 168 lg 1 p-s 10 loetletuga. ÄS § 177 lg 1 regulatsioon oli põhjendatult laiem kui ÄS § 168 lg 1 p 10. Teisisõnu sätestas ÄS § 177 lg 1 sõnaselgelt, et osaniku hääli piiratakse ka siis, kui otsustatakse küsimusi, mis puudutavad selle kontrollimist või hindamist, mis oli osaniku või tema esindaja tegevus juhatuse või nõukogu liikmena. ÄS § 168 lg 1 p 10 sätestatud loetelu ei tähendanud, et osanikud ei võinud vastu võtta otsuseid küsimustes, mida ÄS § 168 lg p-s 10 ei ole nimetatud. ÄS § 177 lg-st 1 tulenes ühemõtteliselt, et osaniku kui juhatuse liikme tegevusele hinnangu andmine oli osanike pädevuses, vastasel juhul puuduks vajadus piirata kontrollitava osanikust juhatuse liikme hääleõigust. ÄS § 177 lg 1 sätestatud hääletamispiirangu eesmärk oli vältida osaniku ja osaühingu huvide konflikti olukorras, kus osanikul võib tehingut tehes tekkida soov eelistada oma majanduslikke huve ühingu omadele (Riigikohtu 11.06.2021 otsus kriminaalasjas nr 1-185732 ja 23.05.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-9415). Poolte vahel puudus vaidlus selles, et kostjal olid Gruusias tütarühingud (LTD-s GSG, Red-co Tsikhisdziri LTD, Red-co Krtsanisi LLC, Mountain BetLLC ja RED-CO LLC). Tütarettevõtetele kuulusid Gruusias erinevad hinnalised kinnistud ja osalused arendusprojektides. Hageja I võttis ainuisikuliselt kostja eest ja nimel ning hagejat II teavitamata 16.09.2021 vastu otsused võõrandada kostja kõigi tütarühingute osalused Resort Technologies OÜ-le, mis olid hagejaga I seotud. Alates 13.10.2021 kanti Resort Technologies OÜ Gruusia äriregistrisse kostja tütarühingute omanikuna. Kõik kostja 07.01.2022 osanike otsuse päevakorrapunktides 3-10 vastu võetud otsused puudutasid nende asjaolude kontrollimist, mis oli seotud osaniku hageja I tegevusega juhatuse liikmena Gruusia äriühingute ehk kostja tütarühingute osaluste võõrandamisel. Seega otsustati küsimust, mille puhul ÄS § 177 lg 1 nägi ette imperatiivse hääleõiguse piirangu. Hageja I ei võinud päevakorrapunktides 3-10 nimetatud otsuste vastuvõtmisel hääletada ning tema hääleõiguse piirang oli kooskõlas seadusega. Järelikult kooskõlas ÄS § 177 lg-ga 1 ei arvestata hageja I hääli 07.01.2022 otsuse päevakorrapunktides 3-10 toodud otsuse üle hääletamises ka esindatuse määramisel. Seega kui kostjal oli kaks osanikku, kellest kummalgi oli 50% häältest ehk kummalgi 125 000 häält ning päevakorrapunktide 3-10 osas sai hääletada ja esindatuse määramisel tuli arvestada üksnes hageja II 125 000 häälega, mis moodustasid 100% hääleõiguslikest häältest, oli päevakorrapunktides 3-10 nimetatud otsused vastu võetud 100% kvoorumis osalevate häältega.
6.4.Hageja I oli seisukohal, et päevakorrapunktide 11-14 küsimustes ei olnud tema hääleõiguse piiramine õiguspärane. Kohus tuvastas, et hageja I poolt päevakorrapunktides 11-14 käsitletud küsimuste lisamine üldkoosoleku päevakorda oli tehtud vastusena hageja II poolt lisatud päevakorrapunktidele, mille eesmärk oli hinnata osaniku ja juhatuse liikme hageja I tegevust.
Nimetatule viitas üheselt hageja I poolt kasutatud sõnastus „Arvestades asjaolu, et osanik ja juhatuse liige hageja II on esitanud rea küsimusi, millele vastamiseks tuleb välja selgitada ühingu endiste tütarettevõtete osade tegelik väärtus seisuga 31.12.2020 ja 16.09.2021, lisada päevakorda järgmine punkt.“(I kd, tl 157p-158). Eeltooduga sai lugeda tõendatuks, et hageja I eesmärk Gruusia tütarühingute erikontrolli läbiviimisel polnud kontrollida osaniku ja juhatuse liikme hageja II tegevust. Hageja I väited erikontrolli eesmärgist olid esmakordselt nimetatud 18.01.2022 hagiavalduses. Erikontrolli eesmärgile hilisemalt omistatud tõlgendus oli otseses vastuolus hageja I 03.01.2022 e-kirjas avaldatuga. Kõik päevakorrapunktides 11-14 vastu võtmata jäänud otsused seoses Gruusia tütarühingute erikontrolliga puudutasid samade asjaolude kontrollimist nagu päevakorrapunktides 3-10 vastu võetud otsused. Seega puudutasid päevakorrapunktides 11-14 vastu võtmata jäänud otsused nende asjaolude kontrollimist, mis oli seotud osaniku hageja I tegevusega juhatuse liikmena Gruusia äriühingute ehk kostja tütarühingute osaluste võõrandamisel. Otsustati küsimust, mille puhul ÄS § 177 lg 1 nägi ette imperatiivse hääleõiguse piirangu. Järelikult ei võinud hageja I päevakorrapunktides 11- 14 nimetatud otsuste vastuvõtmisel hääletada ning tema hääleõiguse piirang oli kooskõlas seadusega. Kõik päevakorrapunktides vastu võtmata jäänud otsused seoses Gruusia tütarühingute erikontrolliga ei puudutanud nende asjaolude kontrollimist, mis olid seotud osaniku hageja II tegevusega juhatuse liikmena. Kuivõrd otsustati küsimust, mis hageja II tegevust ei käsitlenud, ei kohaldunud hagejale II ÄS § 177 lg 1 sätestatud hääletamispiirang. Järelikult kooskõlas ÄS § 177 lg-ga 1 ei arvestata hageja I hääli 07.01.2022 otsuse päevakorrapunktides 11-14 toodud otsuse üle hääletamises ka esindatuse määramisel. Seega kui kostjal oli kaks osanikku, kellest kummalgi oli 50% häältest ehk kummalgi 125 000 häält ning päevakorrapunktide 11-14 osas sai hääletada ja esindatuse määramisel tuli arvestada üksnes hageja II 125 000 häälega, mis moodustasid 100% hääleõiguslikest häältest, ja hageja II hääletas otsuse vastu, siis ei olnud päevakorrapunktides 11-14 nimetatud otsused vastu võetud, sest otsuse poolt anti 0% kvoorumis osalevatest häältest. ÄS § 174 lg 1 kohaselt osanike otsus oli vastu võetud, kui selle poolt antakse üle poole osanike koosolekul esindatud häältest, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Vastav tingimus polnud täidetud ja päevakorrapunktides 11-14 toodud otsuseid vastu ei võetud.
6.5.Kostja esitas hageja I nõudele aegumise vastuväite. Kohus leidis, et hageja I täpsustas 08.04.2022 menetlusdokumendis oma algses hagis esitatud nõuet ning tegemist ei olnud hagi muutmisega. Seega polnud nõue aegunud. Kohus jättis aegumise vastuväite rahuldamata. Hageja I apellatsioonkaebus
7.Hageja I palus tühistada maakohtu otsuse ja teha uue, millega hageja I hagi rahuldada ja jätta hageja II hagi rahuldamata. Menetluskulud tuli jätta kostja kanda. Otsus ei olnud seaduslik ega põhjendatud. Maakohus hindas ebaõigesti tõendeid ja jättis tähtsust omavad asjaolud tuvastamata ning tähelepanuta. Kohus kohaldas ebaõigesti ka materiaalõigust. Protokolli kohaselt pandi ühiselt hääletusele kaheksa hageja II poolt esitatud päevakorrapunkti (3-10), kuid hääletustulemus (otsus) oli protokolli kantud üheksa punki kohta. Protokolli kantud eelnõudest/otsustest otsuse 3) eelnõu päevakorras ei olnud. Kõnealune otsus oli tühine, kuna protokolli oli kantud otsused, mille hääletamine ei olnud päevakorras. Apellant möönis, et õiguskirjanduses oli asutud seisukohale, et otsuste vastuvõtmise korra rikkumisele saab tugineda ainult juhul, kui otsus võeti vastu koosolekut kokku kutsumata, kuid seaduse tekstist sellist tõlgendust otseselt ei tulenenud ja kohtul oli kohustus seadust tõlgendada lähtudes selle mõttest ja eesmärgist. Käesoleval juhul tekkis olukord, kus protokolli kohaselt oli 14 päevakorrapunkti hääletamisel vastu võetud 15 otsust. See, et otsuse eelnõu oli hageja II poolt päevakorda võtmiseks esitatud, ei olnud alus lugeda otsus koosolekul vastu võetuks. Koosolekul sai hääletada 14 otsuse eelnõu osas. Iga päevakorrapunkti kohta sai vastu võtta ühe
otsuse. Tegemist oli otsuse vastuvõtmise korra rikkumisega. Otsust 3) ja 4) osanike üldkoosoleku päevakorras ei olnud, neid polnud võimalik seostada ühegi päevakorrapunktiga ja nende vastuvõtmise kohta tehtud otsus oli tühine. Sellisel viisil vastuvõetud otsused ei vastanud headele kommetele, kuid ka otsuse vastuvõtmise korda rikuti sellega, et päevakorras sellise küsimuse otsustamine ei olnud. Hageja II esitatud päevakorrapunktid ja eelnõud ning tema ainuisikuliselt vastuvõetud otsused polnud omavahel kooskõlas (vt otsused 3), 4) ja 5)). Vastuvõetud otsused tuli ÄS § 178 lg 1 alusel kehtetuks tunnistada, kuna nad olid vastuolus seaduse ja põhikirjaga. Nende otsustamine polnud üldkoosoleku pädevuses. Osanike kui osaühingu kõrgeima otsustuskogu pädevus tulenes esmalt seadusest ja seaduse järgi kuulus osanike pädevusse ÄS § 168 lg 1 p. 1-10 loetletud küsimuste otsustamine. Lisaks seaduses sätestatule oli osanike pädevust võimalik täiendavalt kujundada ka põhikirjaga. Üldkoosolek ei saanud endale suvaliselt pädevusi juurde luua, need said tuleneda ainult seadusest või olid osanikud otsustanud seda laiendada ja need olid kantud ühingu põhikirja. Menetluses pooled ei tuginenud, et kostja põhikirjaga oli üldkoosoleku pädevust seaduses sätestatuga võrreldes laiendatud. Otsused mis olid vastu võetud küsimustes, mis ei olnud seaduse ja põhikirja kohaselt üldkoosoleku pädevuses, olid seaduse ja põhikirjaga vastuolus. Maakohtu seisukohad ei põhinenud seadusel. Ka maakohus möönis, et tegu oli teabe kogumise eesmärgil vastuvõetud osanike otsustega. Osanikel olid erinevad seisukohad selles, kas apellandi poolt kostja nimel tehtud tehingud olid kehtivad ja kas nende tegemiseks oli vaja osanike nõusolekut või mitte. See oli sisuline õiguslik vaidlus, mille lahendab kohus müügilepingute tühisuse tuvastamise vaidluses. Käesoleva vaidluse esemeks olevate üldkoosoleku otsustega ei saanud juhatuse liikme volituste olemasolu või puudumise osas seisukohta võtta. Osanikel ei saanud olla üldkoosoleku otsuse kaudu pädevust hinnata seda, kas mingi juhatuse poolt tehtud tehing oli seaduslik või ebaseaduslik. Osaniku kohane viis saada ülevaade tehingute seaduslikkusest oli taotleda erikontrolli. Seadus ega põhikiri ei näinud ette osaniku õigust anda juhatuse tegevusele osaühingu juhtimisel ja esindamisel siduvat õiguslikku hinnangut. Hindamaks vastuvõetud otsuste kehtivust, tuli välja selgitada, millise õigusliku tagajärje saavutamisele need olid suunatud. Otsuste sõnastusest oli selge, et osanike üldkoosoleku otsusega kohustatakse hagejat I esitama hagejale II dokumente ja teavet. Osanike otsusega ei saanud hagejale I luua kohustust hageja II ees. Hageja I ei nõustunud kohtu seisukohaga, et päevakorrapunktides 11-14 vastu võtmata jäänud otsused puudutasid nende asjaolude kontrollimist, mis olid seotud hageja I tegevusega kostja tütarühingute osaluste võõrandamisel ja otsustati küsimust, mille puhul ÄS § 177 lg 1 nägi ette imperatiivse hääleõiguse piirangu ning järelikult ei võinud hageja päevakorrapunktides 11-14 nimetatud otsuste vastuvõtmisel hääletada ja tema hääleõiguse piirang on kooskõlas seadusega. Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust. Tütarettevõtete tegeliku väärtuse väljaselgitamine polnud seotud hageja I tegevusega nende võõrandamisel. Hageja II käitumine kõnealustes päevakorrapunktide hääletamisel oli vastuoluline ega polnud heauskne. Hageja II väitis paljasõnaliselt, et osaluste väärtus oli oluliselt kõrgem, esitamata selle kohta ühtegi asjakohast tõendit. Hageja II soovis tütarettevõtete tegelikku majandusseisu varjata. Selline käitumine oli vastuoluline ja vastuolus heade kommetega. Teiste menetlusosaliste seisukohad
8.Kostja ja hageja II vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu, palusid jätta selle rahuldamata. Menetluskulud tuli jätta hageja I kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
9.Ringkonnakohus, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada hageja II hagi lahendamise osas ja jätta see hagi läbi vaatamata. Ülejäänud osas
on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks (TsMS § 657 lg 1 p 1). Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
10.Vaidlust ei ole selles, et hagejad on mõlemad võrdses osas kostja osanikud ja juhatuse liikmed. Hageja I palus tuvastada kostja 07.01.2022 osanike üldkoosoleku otsuste tühisus või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks ja vastu võtmata jäänud otsuste vastuvõetuks tunnistamiseks, millise hagi jättis maakohus rahuldamata. Hageja II esitas positiivse vastassuunalise tuvastushagi, milles palus tuvastada 07.01.2022 osanike üldkoosolekul vastuvõetud otsuste kehtivus ja tuvastada, et vastu võtmata jäänud otsused ei ole vastu võetud. Maakohus jättis hageja I hagi rahuldamata.
11.Ringkonnakohus leiab, et hageja II nõuet polnud vaja menetleda. Osanikul saab olla osanike otsuse kehtivuse tuvastamiseks õiguslik huvi TsMS § 368 lg 1 tähenduses vaid erandjuhul. Riigikohus on jaatanud niisugust huvi näiteks olukorras, kus osanik soovib vältida hagi õigeksvõtmist (Riigikohtu 12.1.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-135-10, p 22). Käesoleval juhul sellist huvi siiski ei esine, sest hageja II oli kostja juhatuse liige ja sai menetluses teha kostja nimel avaldusi, mh vältida õigeksvõttu. Neil kaalutlustel puudus hagejal II piisav tuvastushuvi ja ringkonnakohus jätab tema hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, sest hagi ei ole esitatud hageja II seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks ega eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset. Maakohus jättis hageja II nõudega seotud kulud tema kanda, see on kooskõlas TsMS § 168 lg-ga 2, mistõttu pole alust otsust selles osas muuta.
12.Hageja I hagi osas jääb maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus hageja I nõuete kohta otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Samuti ei ole maakohus hinnanud tõendeid ebaõigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Ringkonnakohus nõustub hageja I hagi osas maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6). Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
12.1.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning sama paragrahvi teise lõike järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
12.2.Kuivõrd apellatsioonkaebuses on korratud maakohtu menetluses esitatud väiteid, millele otsuses on äärmise põhjalikkusega vastatud, ei pea ringkonnakohus vajalikuks korrata maakohtu otsuse põhjendusi, vaid nõustub nendega. Kaebuses ei vaidlustata, et üldkoosolekul vastuvõetud otsused ei ole heade kommete vastased (päevakorrap-d 7-10) ja et hageja I hääleõiguse piiramine päevakorrap-de 3-10 alusel vastu võetud otsuste osas oli õiguspärane. Samuti ei ole etteheiteid koosoleku korra rikkumise osas. Etteheited protokolli ebaülevaatlikkuse ja puuduste kohta jätab ringkonnakohus TsMS § 652 lg 4 alusel kui uued väited tähelepanuta (maakohtu menetluses hageja I neid väiteid ei esitanud ja kaebuses puuduvad põhjendused, miks seda õigeaegselt teha ei saadud). Ringkonnakohtul ei ole etteheiteid maakohtule menetluse läbiviimise osas.
12.3.Ringkonnakohus nõustub maakohtu tuvastatuga, et vastuvõetud otsuste tühisuse ega kehtetuks tunnistamise aluseid ei esinenud, st koosoleku kokkukutsumise korda ei olnud rikutud, otsused võeti vastu koosolekul ning päevakorrap-des 3-10 vastu võetud otsused olid
osanike pädevuses ja hageja I hääleõiguse piiramine nende vastuvõtmisel oli õiguspärane. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtu otsusega osas, milles kohus tuvastas, et päevakorrap-des 11-14 otsuste vastu võtmata jätmine oli hageja I hääleõiguse õiguspärase piiramise tõttu põhjendatud. Nende osanike poolt otsustena vastuvõtmata päevakorrapunktid puudutasid erikontrolli läbiviimise küsimust. Hageja I poolt vastavate küsimuste päevakorda lisamise eesmärk oli selgitada välja kostja endiste tütarettevõtete osade tegelik väärtus seisuga 31.12.2020 ja nende võõrandamise ajal 16.09.2021. Kuna sellise erikontrolli läbiviimise eesmärk oli osa hageja I kui juhatuse liikme, kes sõlmis tehingud tütarühingute võõrandamiseks, tegevuse kontrollimisest ja hindamisest seoses sõlmitud võõrandamislepingutega puudutavate otsuste vastuvõtmisel, oli hääleõiguse piiramine põhjendatud. Kuna erikontrolli eesmärgiks ei olnud teise juhatuse liikme tegevuse kontrollimine, siis ainuüksi hageja I häältest eelnimetatud otsuste vastuvõtmisest poleks niigi piisanud.
13.Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus, et maakohtu otsus on hageja I hagi osas põhjendatud ja seaduslik. Kohtu seisukoha kujunemine on jälgitav ja otsus on kooskõlas TsMS § 442 lg 8 nõuetega. Kaebuse väited ei anna alust hinnata tõendeid maakohtust erinevalt ega jõuda apellatsioonkaebuses soovitud tulemuseni. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu otsus kõnealuses osas muutmata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
14.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel kõik apellatsioonimenetluse kulud hageja I kanda. See puudutab siiski kulusid seoses hageja I hagiga, st tema ja kostja kulusid. Maakohus määras hüvitatava kulu kindlaks rahaliselt, mistõttu teeb seda TsMS § 174 lg 3 järgides ka ringkonnakohus. Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need rahaliselt kindlaks määrata kostja kulunimekirja põhjal. Kostja kulud olid õigusabikulud 4 573,20 eurot (käibemaksuga) 21,5 töötunni eest. Kostja esindajate töötunni hind oli 230 eurot ja 160 eurot (summad käibemaksuta). Arvestades apellatsioonmenetluses esitatud dokumentide sisu ja menetluse käiku saab põhjendatuks ajakuluks lugeda apellatsioonimenetluses kokku 8 tundi. Ringkonnakohus arvestab, et sisuliselt kordasid pooled juba maakohtus esitatud seisukohti. Ringkonnakohus lähtub sellest, et kostjal oli võimalik saada kvaliteetset õigusteenust tunnihinnaga 160 eurot. Seega puudub vajadus arvestada kõrgema tunnitasu määraga. Kuigi tegemist oli ühinguõiguse valdkonna vaidlusega, polnud selles sisuliselt arutatud küsimused keerukad ja ringkonnakohtu menetluses pooled kordasid juba varasemat. Märgitud tunnitasu vastab kohtupraktikas tunnustatud mõistlikule tasemele ja asja raskusastmele. Kuna kostja pole käibemaksukohustuslane, siis tuleb kostja kuludele arvestada juurde 20% käibemaks (esindaja tunnihind oli kajastatud käibemaksuta). Seega on kostja põhjendatud õigusabikulu 1 536 eurot (8 x 160 + 20%). See summa ja kostja taotlusel ka viivis tuleb hagejalt I välja mõista. Koos maakohtu määratud summaga tuleb kokku hüvitada 6 604,20 eurot (1 536+5 068,20). Maakohus määras kindlaks kulude hüvitamise korra, mida hageja I ei vaidlustanud. Hageja II hagi menetlusega seotud menetluskulud jätta kõik hageja II kanda ja rahaliselt kindlaks määramata. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.