O. K.i hagi First Investment Company OÜ vastu osanike 07.01.2022 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks ja vastu võtmata jäänud otsuste vastuvõtmise tuvastamiseks M. K. hagi First Investment Company OÜ vastu osanike 07.01.2022 üldkoosoleku otsuste kehtivuse tuvastamiseks ja tuvastamiseks, et vastu võtmata jäänud otsused ei ole vastu võetud O. K.i hagi 3 500 eurot
Tsiviilasja hind
M. K. hagi 3 500 eurot Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja I: O. K. (isikukood xxxx; aadress xxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Raul Markus (e-post [email protected]) Hageja II: M. K. (isikukood xxxx; aadress xxxx; e-post xxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaidi Reiljan-Sihvart (epost [email protected]; [email protected]) Kostja: First Investment Company OÜ (registrikood 14018707; aadress Pae tn 15-47 Lasnamäe linnaosa, Tallinn, Harju maakond 11414), lepingulised esindajad vandeadvokaat Leonid Tolstov ja vandeadvokaadi abi Eva Arumets (e-post [email protected])
Asja läbivaatamise viis
Kohtuistungil 24.03.2022, edasi kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata O. K.i hagi First Investment Company OÜ vastu.
2.Rahuldada M. K. hagi First Investment Company OÜ vastu.
3.Tuvastada, et First Investment Company OÜ 07.01.2022 osanike üldkoosolekul osanike poolt päevakorrapunktides 3-10 vastu võetud kõik otsused on kehtivad.
4.Tuvastada, et First Investment Company OÜ 07.01.2022 osanike üldkoosolekul osanike poolt päevakorrapunktides 11-14 vastu võtmata jäänud otsused ei ole vastu võetud.
2-22-814
5.Jätta kõik O. K.i hagi menetlusega seotud menetluskulud O. K.i kanda.
6.Määrata First Investment Company OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks seoses 5 068,20 eurot ning mõista välja O. K.ilt First Investment Company OÜ kasuks välja menetluskulud summas 5 068,20 eurot. M. K.l puuduvad menetluskulud seoses O. K.i hagiga.
7.Välja mõistetud menetluskulud tuleb O. K.il kanda Advokaadibüroo TGS Baltic AS arvelduskontole nr EE152200221025347530.
8.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb O. K.il tasuda kostjale alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teise lauses ettenähtud ulatuses.
9.Jätta kõik M. K. hagi menetlusega seotud menetluskulud M. K. kanda. First Investment Company OÜ-l ja O. K.il puuduvad menetluskulud seoses M. K. hagiga. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD
O. K.i hagiavaldus ja selle põhjendused
1.Hageja O. K. esitas 18.01.2022 Harju Maakohtule hagi First Investment Company OÜ ja M. K. vastu First Investment Company OÜ osanike 07.01.2022 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamise nõudes. Koos hagiga esitas hageja O. K. avalduse hagi tagamise korras õigussuhte esialgseks reguleerimiseks viisil, et keelata kostjatel vaidlustatud üldkoosolekul vastu võetud otsuste ja koosoleku protokolli avaldamine käesoleva tsiviilasja välistele isikutele.
2.Hageja O. K. on kostja 50% osanik ja juhatuse liige. M. K. on samuti kostja 50% osanik ja juhatuse liige. Kostja 07.01.2022 üldkoosoleku päevakorrapunktides 3-10 võeti vastu otsused, milliste osas hageja palub tuvastada otsuste tühisus või tunnistada otsused kehtetuks. Samuti palub hageja tuvastada, et päevakorrapunktides 11-14 otsuste vastu võtmata jätmine on tühine.
3.Otsused on vastu võetud koosolekul, kus rikuti oluliselt otsuste vastuvõtmise korda, sest koosolekul ei valitud juhatajat ega protokollijat ja koosolek toimus juhitamatult.
4.Päevakorrapunktides 3-10 vastu võetud otsused ei ole üldkoosoleku pädevuses, sest sisuliselt on teine osanik M. K. teostanud ÄS § 166 tulenevat õigust saada teavet ja tutvuda osaühingu dokumentidega. Sellise õiguse teostamise viis ei ole osanike üldkoosolekul otsuste vastu võtmine.
5.Hageja O. K.i hääleõigus on päevakorrapunktdes 3-10 vastu võetud otsuste osas ebaõigesti piiratud, mistõttu rikuti otsuste vastuvõtmise korda. Kui O. K.i hääleõigust ei oleks piiratud, ei oleks otsuseid vastu võetud, sest O. K. hääletas otsuste vastu.
6.Päevakorrapunktides 11-14 vastu võtmata jäänud otsuste osas ei olnud hageja hääleõiguse piiramine samuti õiguspärane, vaid piirata tuli hoopis M. K. hääleõigust, sest hinnati M. K. kui kostja juhatuse liikme tegevust tütarettevõtete juhtimisel. Kui O. K.i hääleõigust ei oleks piiratud ja M. K. hääleõigust oleks piiratud, oleksid päevakorrapunktides 11-14 nimetatud otsused vastu võetud 27.01.2022 kohtumäärus
7.Kohus jättis 27.01.2022 määrusega taotluse hagi tagamiseks rahuldamata.
2-22-814
8.Kohus võttis 27.01.2022 määrusega menetlusse O. K.i hagi First Investment Company OÜ vastu ja keeldus O. K.i hagi M. K. vastu menetlusse võtmisest, sest juriidilise isiku otsuse vaidlustamise hagi saab esitada vaid asjaomase juriidilise isiku vastu. Kostja vastus O. K.i hagile
9.Kostja vaidles O. K.i hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
10.Kostja on seisukohal, et 07.01.2022 üldkoosolekul vastu võetud otsused on kehtivad, O. K.i hääleõigust on õiguspäraselt piiratud. Koosolekul otsuste vastuvõtmise korda ei ole rikutud ning isegi kui oleks, siis koosolekul otsuste vastuvõtmisel on tühisuse aluseks kokkukutsumise korra rikkumine, mitte otsuste vastuvõtmise korra rikkumine.
11.Vastu võtmata jäänud päevakorrapunktides 11-14 nimetatud otsuste vastu võtmata jätmise ehk otsuste puudumise tühisust ei ole võimalik tuvastada, sest otsuste puudumine ei ole käsitletav osanike otsustena. M. K. vastassuunaline hagiavaldus ja selle põhjendused
12.Hageja M. K. esitas 21.02.2022 Harju Maakohtule hagi First Investment Company OÜ vastu osanike 07.01.2022 koosoleku otsuste kehtivuse tuvastamise nõudes. Samuti esitas M. K. taotluse hagi liitmiseks käesoleva tsiviilasja menetlusega.
13.Hageja M. K.l on põhjendatud huvi esitada positiivne vastassuunaline tuvastushagi, et vältida kostja poolt võimalikku O. K.i hagi õigeksvõtu mõju hagejale või välistada tagaseljaotsuse tegemist ja selle õigusmõju hagejale. M. K.l on õigustatud huvi kostja osanike 07.01.2022 koosolekul vastu võetud otsuste kehtima jäämise vastu.
14.Hageja M. K. palub tuvastada päevakorrapunktides 3-10 vastu võetud otsuste kehtivus. Hageja on seisukohal, et otsuste vastuvõtmisel ei ole rikutud otsuste vastuvõtmise korda, O. K.i hääleõiguse piiramine oli õiguspärane ja otsused ei ole vastuolus heade kommetega.
15.Kohus rahuldas hageja M. K. taotluse tsiviilasjade liitmiseks ja jätkas mõlema hagi menetlust käesolevas tsiviilasjas. Kostja 16.03.2022 täiendavad seisukohad
16.Kostja esitas täiendavad õiguslikud põhjendused, jäädes sisuliselt samade vastuväidete juurde, milliseid kostja käsitles esimeses kostja vastuses. 24.03.2022 kohtuistung
17.Kohtuistungil arutas kohus pooltega tõendamiskoormist ja esitatud tõendeid, samuti hageja O. K.i nõude täpsustamise vajadust. Kohus määras pooltele edasised tähtajad ning jätkas menetlust poolte nõusolekul kirjalikus menetluses. O. K.i 08.04.2022 täpsustatud hagi
18.08.04.2022 menetlusdokumendis on hageja täpsustanud hagi ja esitanud nõude tuvastada, et 07.01.2022 osanike üldkoosoleku protokollis sisalduvad otsused 11-14, mida protokolli kohaselt ei loetud vastu võetuks, on vastu võetud.
19.Päevakorrapunktide 3-10 osas täpsustas hageja O. K. oma õiguslikke seisukohti ning esitas käsitluse ka otsuse kehtetuks tunnistamise põhjendustest. M. K. 27.05.2022 muudetud hagi
19.1.27.05.2022 menetlusdokumendis palub hageja M. K. tuvastada, et First Investment Company OÜ osanike poolt 07.01.2022 päevakorrapunktides 11-14 vastu võtmata jäänud otsused ei ole vastu võetud.
20.Päevakorrapunktide 3-10 osas täpsustas ka hageja M. K. oma õiguslikke seisukohti otsuste kehtivuse osas.
2-22-814 Kostja 27.05.2022 täiendavad seisukohad
21.Kostja esitas oma kokkuvõtlikud seisukohad ja teesid seonduvalt nii päevakorrapunktides 3-10 vastuvõetud otsuste kehtivusega kui ka päevakorrapuntides 11-14 vastu võtmata jäänud otsusega.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
22.Kohus leiab, et O. K.i hagi tuleb jätta rahuldamata ja M. K. hagi tuleb rahuldada. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
23.Pooled vaidlevad selle üle, kas:
23.1.kostja osanike poolt 07.01.2022 koosoleku päevakorrapunktides 3-10 vastu võetud osanike otsused on tühised või esinevad alused nende kehtetuks tunnistamiseks (O. K.i hagi) või saab kohus tuvastada, et otsused on kehtivad (M. K. hagi) ja;
23.2.kostja osanike poolt 07.01.2022 koosoleku päevakorrapunktides 11-14 kajastatud otsuste osas saab kohus tuvastada, et need on vastu võetud (O. K.i hagi) või saab kohus tuvastada, et otsused ei ole vastu võetud (M. K. hagi).
24.Kohus märgib, et nii O. K.i kui ka M. K. hagid on suunatud sellele, et anda hinnang kostja osanike 07.01.2022 üldkoosoleku otsuste kehtivusele ning hagejate nõuded on omavahel seotud. Hagejate nõuded on olemuslikult teineteist välistavad, st ühe hageja nõude rahuldamisel tuleb vältimatult jätta teise hageja nõue rahuldamata. Seetõttu käsitleb kohus mõlema hageja väiteid seonduvalt kostja osanike 07.01.2022 osanike otsuste kehtivusega kogumis.
25.Riigikohus on tsiviilasjas 2-17-13391 selgitanud, et eraõigusliku juriidilise isiku organi otsuse tühisuse tuvastamise ja kehtetuks tunnistamise nõude õiguskaitse eesmärk on üks ja sama: vabaneda ebaseaduslikust otsusest. Olukorras, kus hageja on esitanud otsuse tühisuse tuvastamise nõude ja soovib hiljem samadele rikkumistele tuginedes esitada ka otsuse kehtetuks tunnistamise nõude (või ka vastupidi), tuleb tema haginõuet käsitada ühtse, puudustega otsusest vabanemisele suunatud nõudena ja selliselt ka menetleda.
26.Kohus lahendab esmalt hagejate nõuded seoses päevakorrapunktides 3-10 toodud otsustega (I) ning seejärel seoses päevakorrapunktides 11-14 toodud otsustega (II). Viimasena jaotab kohus menetluskulud ning määrab kindlaks menetluskulude rahalise suuruse (III). (I)
27.Kohus hindab esmalt hageja O. K.i väiteid, et otsused on tühised (vt p 30 kuni 43). Seejärel hindab kohus kostja osanike 07.01.2022 koosoleku päevakorrapunktides 3-10 vastu võetud otsuste kehtivust. Selleks on vaja anda hinnang järgmistele asjaoludele: kas vastavad küsimused on üldkoosoleku pädevuses (vt p 44 kuni 55) ja kas O. K.u hääleõigus on õiguspäraselt piiratud (vt p 56 kuni 69). Päevakorrapunktides 3-10 vastu võetud otsustega seotud asjaolud
28.Vaidlustatud üldkoosoleku päevakorrapunktides 3-10 võeti vastu järgmised otsused (I kd, tl 104):
28.1.O. K. esitab kõik dokumendid/kokkulepped, mis kajastavad O. K.'i poolt Ühingu nimel võetud finantskohustusi, ning edastab koopiad nendest dokumentidest Ühingu teisele osanikule ja juhatuse liikmele M. K.le hiljemalt 17. jaanuariks 2022 (päevakorrapunkt 3);
28.2.O. K. selgitab ja põhjendab Ühingu teisele osanikule ja juhatuse liikmele M. K.'le 16. septembril 2021 Ühingu juhatuse poolt vastu võetud otsuse (mis puudutab Gruusia äriühingute aktsiate võõrandamist) vajadust ja sisu, millise otsuse tegemisel osales vaid üks Ühingu juhatuse
2-22-814 liige, O. K.. O. K. esitab vastavas osas enda selgitused ja põhjendused hiljemalt 17. jaanuariks 2022 (päevakorrapunkt 4);
28.3.Ühingu juhatuse liikmel O. K.'il ei ole ega ole olnud Ühingu osanike nõusolekut ega esindusõigust Ühingu nimel võõrandada Gruusia äriühingute aktsiaid (päevakorrapunkt 5);
28.4.O. K. on rikkunud enda juhatuse liikme kohustusi, jättes Ühingu teise 50% osaniku ja juhatuse liikme M. K. informeerimata Gruusia äriühingute aktsiate võõrandamisest (päevakorrapunkt 5);
28.5.O. K. esitab selgituse, kas eksisteerib dokument, mis tõendas Gruusia äriühingute aktsiate väärtust nende võõrandamise hetkel ning kui selline dokument eksisteerib, siis esitab O. K. ka vastava dokumendi koos eelnimetatud selgitustega hiljemalt 17. jaanuariks 2022 (päevakorrapunkt 6);
28.6.Ühingu osanikud hindavad, kui suur kahju kaasnes Ühingule Gruusia äriühingute aktsiate võõrandamisest, peale seda, kui on saanud O. K.'ilt dokumendid ja informatsiooni (päevakorrapunkt 7);
28.7.Ühingu osanikud arutavad kahju ulatust Ühingu osanike osalusele, mille tõi kaasa Gruusia äriühingute aktsiate võõrandamine, peale seda, kui on saanud O. K.'ilt dokumendid ja informatsiooni (päevakorrapunkt 8);
28.8.Ühingu osanikud hindavad kriminaal-, tsiviil- ja haldusmenetluste, mis on algatatud tulenevalt Gruusias Ühingule kuulunud ja tema poolt asutatud äriühingute aktsiate võõrandamisest, mõju Ühingule, peale seda, kui on saanud O. K.'ilt dokumendid ja informatsiooni (päevakorrapunkt 9);
28.9.Ühingu osanikud selgitavad välja isiku, kes kannab õiguslikku ja finantsvastutust Gruusia äriühingute aktsiate võõrandamise tagajärgede eest, peale seda, kui on saanud O. K.'ilt dokumendid ja informatsiooni (päevakorrapunkt 10).
29.Päevakorrapunktides 3-10 toodud otsuste üle arutati ja hääletati ühiselt kogumis (I kd, tl 103). Osaniku O. K.i hääleõigust piirati ÄS § 177 lg 1 alusel, mistõttu arvestati ainult M. K. hääli (125 000 häält), mis moodustasid 100% hääleõiguslikest häältest. Seega loeti päevakorrapunktides 3-10 toodud otsused vastu võetuks. Tühisuse aluseid ei esine
30.ÄS § 1771 lg 1 kohaselt osanike otsus on tühine, kui see rikub osaühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele, samuti kui rikuti oluliselt otsuse teinud osanike koosoleku kokkukutsumise või otsuse tegemise korda. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul.
31.Järgnevalt hindab kohus, kas hageja O. K.i etteheited seoses otsuste tühisusega on põhjendatud.
32.Hageja O. K. väidab, et 07.01.2022 osanike otsuse päevakorrapunktides 3 – 10 vastu võetud otsused on tühised ÄS § 1771 lg 1 alusel. Hageja leiab, et koosolekul on oluliselt rikutud otsuse vastuvõtmise korda. Otsuste vastuvõtmise korra rikkumine seisneb hageja hinnangul selles, et koosolekul osalenud teise osaniku esindajad lõid olukorra, kus koosoleku juhatajat ei määratud ja koosolek toimus juhitamatult. Samuti märgib hageja O. K., et protokolli kohaselt pandi ühiselt hääletusele 8 M. K. poolt esitatud päevakorrapunkti (3-10), kuid hääletustulemus (otsus) on protokolli kantud üheksa punki kohta. Protokolli kantud otsustest otsuse 3) eelnõu O. K.i hinnangul aga osanikele edastatud ei olnud.
33.Kostja vaidleb vastu, märkides, et esiteks nähtub 30.12.2021 esitatud otsuse eelnõust (I kd, tl 156), et päevakorrapunkt 3 on identses sõnastuses selles kajastatud.
34.Teiseks märgib kostja, et kui otsus võetakse vastu koosolekul, siis saab tühisuse aluseks olla koosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine ja mitte otsuse tegemise korra rikkumine, mis
2-22-814 kujutavad endast erinormi TsÜS § 38 lõike 2 suhtes. Kokkukutsumise korra rikkumist ei ole hageja põhistanud ja vastavaid asjaolusid ka ei esine. Täiendavalt isegi kui kokkukutsumise korda oleks rikutud, oli osanike koosolek siiski pädev otsuseid vastu võtma ÄS § 1721 lause 1 alusel, sest koosolekul osalesid kõik kostja osanikud.
35.Kostja viitab ühtlasi, et faktiliselt toimus koosolek kahe isiku (K. S. ja hageja O. K.i) juhtimisel, mida hageja O. K. ka ise aktsepteeris, kutsudes mh koosoleku käigus läbivalt S.’it juhatajaks. Oma väite kinnituseks on kostja esitanud koosoleku videosalvestise koos stenogrammiga (III kd, tl 1314). Kostja on seisukohal, et viidatud olukord ei ole alus otsuste tühisuse tuvastamiseks, sest tegemist ei ole raskema sisu- ja protseduuriveaga, sh sellise veaga, mis rikuks õigust saada teada koosoleku toimumisest või mis takistaks oluliselt osalemisõiguse teostamist ning rikuks õigust olla koosolekul kohal ja hääletada.
36.Kohus nõustub kostjaga, et 30.12.2021 otsuse eelnõus on vastav päevakorrapunkt toodud (I kd, tl 156). Seega ei vasta tegelikkusele hageja O. K.i etteheide, et osanike koosolekul on otsustatud küsimust, mida otsuse eelnõus ei olnud osanikele esitatud.
37.Kohus nõustub kostjaga ka selles, et kui otsus võetakse vastu koosolekul, siis saab tühisuse aluseks olla koosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine, kui aga otsus võetakse vastu koosolekut kokku kutsumata, siis saab tühisuse aluseks olla otsuse tegemise korra oluline rikkumine. Otsuse tegemise korra oluline rikkumine kui tühisuse alus on mõeldud täiendama koosolekul vastu võetud otsuse tühisuse aluseid nendeks juhtudeks, kui osanike otsus vastu ÄS § 173 alusel koosolekut kokku kutsumata.
38.Käesoleval juhul puudub vaidlus, et otsused on vastu võetud koosolekul, mitte ÄS § 173 alusel koosolekut kokku kutsumata. Vaidlus puudub ka selles, et hageja O. K. ei ole tühisuse alusena tuginenud koosoleku kokkukutsumise korra rikkumisele. Kohus samuti ei tuvastanud, et 07.01.2022 koosoleku kokkukutsumise korda oleks rikutud.
39.Täiendavalt märgib kohus, et isegi kui koosolekul vastuvõetava otsuse tühisuse aluseks saaks olla otsuse vastuvõtmise korra oluline rikkumine, ei ole juhataja ja protokollija valimata jätmine olemuslikult oluline rikkumine. Kohtule esitatud koosoleku videosalvestise ja stenogrammi kohaselt ei toimunud koosolek juhtimatult, vaid koosolekut juhtisid nii K. S. kui ka hageja O. K.. Nimetatut kajastab ka protokoll, kus on märgitud, et K. S. on koosoleku faktiline juhataja 1 ja O. K. koosoleku faktiline juhataja 2 (I kd, tl 106). Seega ei tuvasta kohus otsuse vastuvõtmise ega koosoleku toimumise korra olulist rikkumist.
40.Lisaks märgib hageja, et otsused on tühised nende vastuolu tõttu heade kommetega. Hageja käsitluses ei vasta headele kommetele päevakorrapunktides 7 kuni 10 vastu võetud otsused. Hageja hinnangul on otsused vastuolulised, kuid heade kommetega kooskõlas olevad otsused vastuolulised olla ei tohi.
41.Kostja on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, milles seisneb otsuse heade kommete vastasus.
42.Kohus asub seisukohale, et päevakorrapunktides 7 kuni 10 vastu võetud otsused, mille kohaselt osanikud otsustavad pärast O. K.'ilt dokumentide ja informatsiooni saamist edasise tegevuse ehk hindavad osaniku tegevust juhatuse liikmena, ei ole vastuolus heade kommetega. Asjaolu, et hagejale O. K.ile vastavad otsused ei meeldi ning nende alusel läbiviidavad toiminguid võivad kaasa tuua ebasoovitavaid tagajärgi, ei muuda otsuseid heade kommetega vastuolus olevaks.
43.Eeltoodust tulenevalt kohus tuvastab, et ÄS § 1771 lg-s 1 sätestatud osanike otsuse tühisuse aluseid ei esine. Seega jätab kohus rahuldamata O. K.i hagi tuvastada viidatud otsuste tühisus. Otsused on kehtivad Päevakorrapunktides 3-10 nimetatud küsimused on üldkoosoleku pädevuses
44.Hageja O. K. on seisukohal, et viidatud küsimused ei ole osanike üldkoosoleku pädevuses.
2-22-814
45.Hageja leiab, et päevakorrapunktides 3-10 otsustatud küsimused on oma olemuselt teabenõue ning osanik ei saa teabenõudena taotleda, et kohus kohustaks osaühingu juhatust vastama küsimustele, millele vastamine kujutab endast üksnes juhatuse hinnangu andmist mingile olukorrale. Seetõttu on hageja O. K. seisukohal, et ka osanikel ei saa olla üldkoosoleku otsuse kaudu pädevust hinnata seda, kas mingi tehing oli seaduslik või ebaseaduslik.
46.Hageja O. K. leiab, et teise osaniku M. K. poolt kohane viis saada ülevaade tehingute seaduslikkusest on taotleda erikontrolli.
47.Kostja on seisukohal, et erikontrolli määramine on eelkõige vähemuse kaitseabinõu, st tegemist on olulise instrumendiga juhul, kui osanikel ei ole võimalik muul viisil oma õigusi kaitsta. Kuna käesoleval juhul on O. K.i hääleõigus päevakorrapunktide 3-10 osas piiratud ning M. K.l on võimalik vastavad otsused vastu võtta osanike koosolekul, ei ole käesoleval juhul vajalik kasutada vastavat kaitseabinõu. Erikontrolli määramine ja läbiviimine ei ole eelduseks osanike otsustele, millega hinnatakse vaidlusaluste tehingute sisu, õigsust ja otsustatakse edasiste sammude võtmine.
48.Kostja selgitab, et juhatuse liikme vastu nõuete esitamine on ÄS § 168 lg 1 p 10 alusel osanike pädevuses. Päevakorrapunktides 3-10 sätestatud otsuste elluviimiseks ei ole vajalik eelneva erikontrolli läbiviimine, kuna hagejal O. K.il on tehingute teostajana olemas kogu vajalik informatsioon.
49.Hageja M. K. on seisukohal, et päevakorrapunktides 3-10 toodud otsuste vastuvõtmine oli osanike koosoleku pädevuses. Otsuste sisuks ei olnud M. K. kui osaniku ÄS §-st 166 lg-s 1 tuleneva õiguse teostamine.
50.Hageja M. K. selgitab, et kõnealuste otsuste sisuks on kontrollida ja hinnata O. K.’i tegevust juhatuse liikmena tema tehtud ebaseaduslike võõrandamistehingute valguses, sh hinnata O. K.i sõlmitud tehingute tagajärgi, tehingutega põhjustatud kahju suurust jm. ÄS § 168 lg 1 p 10 kohaselt on osanike pädevuses juhatuse liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine või vaidluses osaühingu esindaja määramine. Kuna O. K. võõrandas kostja tütarühingute osalused ilma kostja osanike nõusolekuta ning tehingu tegemiseks vajaliku esindusõiguseta, oli nii selliste tehingute heakskiitmise võimalikkuse hindamine ja otsustamine kui ka sellega seoses õigusvaidluse pidamise otsustamine tulenevalt juhatuse liikme kohustuste rikkumisest osanike pädevuses. Seega kui tehingu tegemiseks nõusoleku andmine on osanike pädevuses, on osanike pädevuses ka vastava tehingu heakskiitmine. Kõik vaidlusalused päevakorrapunktides 3-10 tehtud otsused kannavad seda eesmärki.
51.Hageja M. K. on ühtlasi seisukohal, et isegi kui vastavad küsimused oleks juhatuse pädevuses, tuleneb osanike pädevus ka ÄS § 168 lg-st 2. ÄS § 168 lg 2 kohaselt võivad osanikud võtta vastu otsuseid ka juhatuse ja nõukogu pädevusse kuuluvates küsimustes. Sellisel juhul vastutavad osanikud nagu juhatuse või nõukogu liikmed. Seega oli osanikel ka juhul, kui vastavad küsimused oleks kuulunud juhatuse pädevusse, õigus ÄS § 168 lg 2 kohaselt vastavates küsimustes otsuseid vastu võtta.
52.Kohus tuvastab, et kõik kostja 07.01.2022 osanike otsuse päevakorrapunktides 3-10 vastu võetud otsused puudutavad nende asjaolude kontrollimist, mis on seotud osaniku O. K.i tegevusena juhatuse liikmena, sh Gruusia äriühingute ehk kostja tütarühingute osaluste võõrandamisel:
52.1.päevakorrapunktis 3 on otsustatud, et O. K. esitab kõik dokumendid/kokkulepped, mis kajastavad O. K.'i poolt Ühingu nimel võetud finantskohustusi. Tegemist on ühemõtteliselt küsimusega, mis kontrollib O. K.i tegevust kostja juhatuse liikmena seoses kostjale finantskohustuste võtmisega;
52.2.päevakorrapunktis 4 on otsustatud, et O. K. selgitab ja põhjendab 16. septembril 2021 Ühingu juhatuse poolt ainult O. K.i isikus vastu võetud Gruusia äriühingute aktsiate võõrandamise
2-22-814 otsuse vajadust ja sisu. Tegemist on samuti küsimusega, mis on suunatud sellele, et kontrollida O. K.i tegevust kostja juhatuse liikmena seoses juhatuse poolt (ainuisikuliselt O. K.i isikus) otsuse vastuvõtmisega;
52.3.päevakorrapunktis 5 otsustati, et ühingu juhatuse liikmel O. K.'il ei ole ega ole olnud kostja osanike nõusolekut ega esindusõigust kostja nimel võõrandada Gruusia äriühingute aktsiaid. Tegemist on küsimusega, millega hinnati, milline oli O. K.i tegevus juhatuse liikmena. Anti hinnang, et juhatuse liige tegutses ilma osanike nõusolekuta ja ilma vastava volituseta;
52.4.päevakorrapunktis 5 otsustati samuti, et O. K. on rikkunud enda juhatuse liikme kohustusi, jättes kostja teise 50% osaniku ja juhatuse liikme M. K. informeerimata Gruusia äriühingute aktsiate võõrandamisest. Tegemist on küsimusega, millega hinnati, milline oli O. K.i tegevus juhatuse liikmena. Anti hinnang, et juhatuse liige rikkus oma kohustusi;
52.5.päevakorrapunktis 6 otsustati, et O. K. esitab selgituse, kas eksisteerib dokument, mis tõendas Gruusia äriühingute aktsiate väärtust nende võõrandamise hetkel ning kui selline dokument eksisteerib, siis esitab O. K. ka vastava dokumendi koos eelnimetatud selgitustega. Tegemist on samuti küsimusega, mis on suunatud sellele, et kontrollida O. K.i tegevust Gruusia äriühingute osaluse võõrandamisel, et hinnata, kas juhatuse liige oli tuvastanud Gruusia äriühingute aktsiate väärtuse enne nende võõrandamist;
52.6.päevakorrapunktis 7 otsustati, et osanikud hindavad, kui suur kahju kaasnes kostjale Gruusia äriühingute aktsiate võõrandamisest, peale seda, kui on saanud O. K.'ilt dokumendid ja informatsiooni. Tegemist on küsimusega, mis on seotud O. K.i tegevuse hindamisega, st on otsustatud jätkata O. K.i kui juhatuse liikme tegevuse hindamist pärast lisainformatsiooni saamist;
52.7.päevakorrapunktis 8 otsustati, et osanikud arutavad kahju ulatust kostja osanike osalusele, mille tõi kaasa Gruusia äriühingute aktsiate võõrandamine, peale seda, kui on saanud O. K.'ilt dokumendid ja informatsiooni. Tegemist on küsimusega, mis on seotud O. K.i tegevuse hindamisega, st on otsustatud jätkata O. K.i kui juhatuse liikme tegevuse hindamist pärast lisainformatsiooni saamist;
52.8.päevakorrapunktis 9 otsustati, et osanikud hindavad kriminaal-, tsiviil- ja haldusmenetluste, mis on algatatud tulenevalt Gruusias Ühingule kuulunud ja tema poolt asutatud äriühingute aktsiate võõrandamisest, mõju Ühingule, peale seda, kui on saanud O. K.'ilt dokumendid ja informatsiooni. Tegemist on küsimusega, mis on seotud O. K.i tegevuse hindamisega, st on otsustatud jätkata O. K.i kui juhatuse liikme tegevuse hindamist pärast lisainformatsiooni saamist;
52.9.päevakorrapunktis 10 otsustati, et osanikud selgitavad välja isiku, kes kannab õiguslikku ja finantsvastutust Gruusia äriühingute aktsiate võõrandamise tagajärgede eest, peale seda, kui on saanud O. K.'ilt dokumendid ja informatsiooni. Tegemist on küsimusega, mis on seotud O. K.i tegevuse hindamisega, st on otsustatud jätkata O. K.i kui juhatuse liikme tegevuse hindamist pärast lisainformatsiooni saamist.
53.Kohus nõustub kostjaga ja hageja M. K.ga, et päevakorrapunktides 3-10 vastu võetud otsused on osanike pädevuses. Kuigi küsimused ei mahu kitsalt ÄS § 168 lg 1 p-s 10 toodud loetelusse, ei välista seadus osanike koosolekul muude otsuste vastuvõtmist. Kohus nõustub hageja M. K. käsitlusega, et osanike pädevuses on vältimatult otsustada küsimusi seoses nõusolekut vajavate, kuid ilma osanike nõusolekuta juhatuse poolt tehtud tehingute tagajärgedega ning osanike ja ühingu poolt kasutusele võetavate meetmetega, nagu näiteks tehingu heakskiit või hoopis tulevikus õigusvaidluse pidamise otsustamiseks teabe kogumine. Vastupidine tõlgendus oleks otseses vastuolus põhimõttega, et osanike üldkoosolek on osaühingu kõrgeim juhtimisorgan, kellel on pädevus kontrollida kogu osaühingu tegevust, sh juhatuse tegevust ka juhul, kui juhatuse liige on samal ajal osanik.
54.Esiteks sätestab ÄS § 168 lg 1 p 12, et osanike pädevusse kuulub muude seaduse või põhikirjaga osanike pädevusse antud küsimuste otsustamine. ÄS § 177 lg-st 1 tuleneb
2-22-814 ühemõtteliselt, et osanike pädevuses on otsustada ka küsimusi, mis puudutavad selle kontrollimist või hindamist, milline on osaniku või tema esindaja tegevus juhatuse või nõukogu liikmena.
55.Kohus asub eeltoodust tulenevalt seisukohale, et päevakorrapunktides 3-10 otsustatud küsimused olid üldkoosoleku pädevuses O. K.i hääleõiguse piiramine oli õiguspärane
56.Hageja O. K. on seisukohal, et viidatud küsimustes ei olnud tema hääleõiguse piiramine õiguspärane, sest kõnealused päevakorrapunktid ei puuduta ühtegi ÄS § 168 lg 1 p-s 10 loetletud küsimust ega ole üldse üldkoosoleku pädevuses. Hageja O. K. on seisukohal, et mitte ühegi eelnimetatud otsusega ei otsustata nõukogu liikmega või juhul, kui ühingul ei ole nõukogu, siis juhatuse liikmega tehingu tegemist, tehingu tingimuste määramist, õigusvaidluse pidamist ega selles tehingus või vaidluses osaühingu esindaja määramist. Kõik nimetatud eelnõud puudutavad osaühingu majandusseisu välja selgitamist, mis on võimalik M. K.lt saadava teabe alusel.
57.Seetõttu on hageja O. K. seisukohal, et kõikide päevakorrapunktides 3-10 nimetatud otsuste vastuvõtmisel tuli hääletustulemsute väljaselgitamisel tema hääli arvestada ja kuna ta hääletas otsuste vastuvõtmise vastu, ei ole otsused vastu võetud.
58.Kostja on seisukohal, et hageja O. K.i hääleõigus on õiguspäraselt piiratud ÄS § 177 lg 1 alusel, mis sätestab, et osanik ei või hääletada, kui otsustatakse tema vabastamist kohustusest või vastutusest, nõusoleku andmist osanikule tema osa võõrandamiseks, osaniku ja osaühingu vahel tehingu tegemist või osanikuga õigusvaidluse pidamist ning selles tehingus või õigusvaidluses osaühingu esindaja määramist või küsimusi, mis puudutavad selle kontrollimist või hindamist, milline on osaniku või tema esindaja tegevus juhatuse või nõukogu liikmena. Esindatuse määramisel selle osaniku hääli ei arvestata.
59.Kostja selgitab, et hageja O. K.i hääleõigus oli piiratud, sest päevakorrapunktides 3-10 toodud otsused puudutasid hageja kui juhatuse liikme tegevuse kontrollimist ja hindamist. Kostja selgitab ja kohus nõustub kostjaga, et päevakorrapunktid 3-10 hõlmasid endas küsimusi, mis puudutavad osanikust ja juhatuse liikmest hageja O. K.i sooritatud tehingute kontrollimist, sh selle tuvastamist, milline oli O. K.i kui osaniku tegevus juhatuse liikmena.
60.Hageja M. K. on samuti seisukohal, et O. K.i hääleõiguse piiramine viidatud otsuste võstuvõtmisel tulenes selgelt seadusest, st ÄS § 177 lg-st 1. Hageja M. K. on samuti välja toonud, et O. K. ei ole kohtumenetluses ümber lükanud ÄS § 177 lg-s 1 nimetatud aluse esinemist.
61.Kohus asub seisukohale, et hääleõiguse piirangu sätestab üheselt ÄS § 177 lg 1 ning hääleõiguse piirangu rakendumise olukorrad ei ole piiratud ÄS § 168 lg 1 p-s 10 loetletuga. ÄS § 177 lg 1 regulatsioon on põhjendatult laiem kui ÄS § 168 lg 1 p 10. Teisisõnu sätestab ÄS § 177 lg 1 sõnaselgelt, et osaniku hääli piiratakse ka siis, kui otsustatakse küsimusi, mis puudutavad selle kontrollimist või hindamist, milline on osaniku või tema esindaja tegevus juhatuse või nõukogu liikmena. Kohus on ülal tuvastanud, et ÄS § 168 lg 1 p 10 sätestatud loetelu ei tähenda, et osanikud ei või vastu võtta otsuseid küsimustes, mida ÄS § 168 lg p-s 10 ei ole nimetatud. ÄS § 177 lg-st 1 tuleneb ühemõtteliselt, et osaniku kui juhatuse liikme tegevusele hinnangu andmine on osanike pädevuses, vastasel juhul puuduks vajadus piirata kontrollitava osanikust juhatuse liikme hääleõigust.
62.Riigikohus on korduvalt selgitanud, et ÄS § 177 lg 1 sätestatud hääletamispiirangu eesmärk on vältida osaniku ja osaühingu huvide konflikti olukorras, kus osanikul võib tehingut tehes tekkida soov eelistada oma majanduslikke huve ühingu omadele (vt lahendid 1-18-5732, 2-16-9415).
63.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostjal on Gruusias tütarühingud LTD-s GSG, Red-co Tsikhisdziri LTD, Red-co Krtsanisi LLC, Mountain BetLLC ja RED-CO LLC. Tütarettevõtetele kuuluvad Gruusias erinevad hinnalised kinnistud ja osalused arendusprojektides.
2-22-814
64.Pooled ei vaidle ka selle üle, et hageja O. K. võttis ainuisikuliselt kostja eest ja nimel ning M. K.t teavitamata 16.09.2021 vastu otsused võõrandada kostja kõigi tütarühingute osalused Resort Technologies OÜ-le, milline on O. K.iga seotud. Pooled ei vaidle, et alates 13.10.2021 on Resort Technologies OÜ kantud Gruusia äriregistris kostja tütarühingute omanikuna.
65.Kohus tuvastas (vt p 52), et kõik kostja 07.01.2022 osanike otsuse päevakorrapunktides 3-10 vastu võetud otsused puudutavad nende asjaolude kontrollimist, mis on seotud osaniku O. K.i tegevusega juhatuse liikmena Gruusia äriühingute ehk kostja tütarühingute osaluste võõrandamisel. Seega kohus tuvastab, et otsustati küsimust, mille puhul ÄS § 177 lg 1 näeb ette imperatiivse hääleõiguse piirangu. Seega ei võinud O. K. 07.01.2022 otsuse päevakorrapunktides 3 kuni 10 nimetatud otsuste vastuvõtmisel hääletada ning tema hääleõiguse piirang on kooskõlas seadusega.
66.Järelikult kooskõlas ÄS § 177 lg-ga 1 ei arvestata O. K.i hääli 07.01.2022 otsuse päevakorrapunktides 3-10 toodud otsuse üle hääletamises ka esindatuse määramisel.
67.Seega kui kostjal First Investment Agency OÜ on kaks osanikku, kellest kummalgi on 50% häältest ehk kummalgi 125 000 häält ning päevakorrapunktide 3-10 osas sai hääletada ja esindatuse määramisel tuli arvestada üksnes M. K. 125 000 häälega, mis moodustasid 100% hääleõiguslikest häältest, on päevakorrapunktides 3-10 nimetatud otsused vastu võetud 100% kvoorumis osalevate häältega.
68.ÄS § 174 lg 1 kohaselt osanike otsus on vastu võetud, kui selle poolt antakse üle poole osanike koosolekul esindatud häältest, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Vastav tingimus on täidetud ja kostja 07.01.2022 osanike koosoleku päevakorrapunktides 3 kuni 10 toodud otsused on kehtivalt vastu võetud.
69.Kohus tuvastab, et kostja 07.01.2022 osanike koosoleku päevakorrapunktides 3 kuni 10 toodud otsused on kehtivad. Seetõttu jätab kohus rahuldamata O. K.i hagi tunnistada viidatud otsused kehtetuks ning rahuldab M. K. hagi tuvastada viidatud otsuse kehtivus. (II)
70.Kohus selgitab menetluslikku olukorda seoses nõude täpsustamise ja hagi muutmisega (vt p 71 kuni 75) ja lahendab kostja aegumise vastuväite O. K.i nõudele (vt p 76 kuni 77). Seejärel lahendab kohus hageja O. K.i nõude tuvastada, et päevakorrapunktides 11-14 vastu võtmata jäänud otsused on vastu võetud ja hageja M. K. nõude tuvastada, et päevakorrapunktides 11-14 vastu võtmata jäänud otsuseid ei ole vastu võetud (vt p 82 kuni 95). Nõude täpsustamine ja hagi muutmine
71.Seonduvalt 07.01.2022 osanike koosoleku päevakorrapunktidega 11 kuni 14 on hageja O. K. esitanud järgmised nõuded:
71.1.17.01.2022 hagis palub hageja tuvastada, et päevakorrapunktid 11 kuni 14, millega ei võetud otsuseid vastu, on tühised ÄS § 1771 lg 1 alusel (I kd, tl 2-3).
71.2.08.04.2022 menetlusdokumendis on hageja täpsustanud hagi ja esitanud nõude tuvastada 07.01.2022 osanike üldkoosoleku protokollis sisalduvad otsused 11-14, mida protokolli kohaselt ei loetud vastu võetuks, on vastu võetud (II kd, 186 p).
72.Kostja on märkinud, et tegemist on TsMS § 376 lg 1 alusel hagi eseme muutmisega, millega kostja ei nõustu.
73.01.06.2022 määruses asus kohus seisukohale, et hageja on täpsustanud oma algses hagis esitatud nõuet tuvastada päevakorrapunktides 11-14 vastu võtmata jätmise tühisus. Kohus loeb, et tegemist on hagiavalduse resolutsiooni täpsustamisega TsMS § 376 lg 4 p alusel, kuivõrd hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid ei ole muudetud.
2-22-814
74.Seonduvalt 07.01.2022 osanike koosoleku päevakorrapunktidega 11 kuni 14 on oma vastassuunalist hagi muutnud kostja M. K., kes on esitanud järgmised nõuded:
74.1.21.02.2022 hagis ei ole hageja M. K. esitanud nõuded seoses päevakorrapunktides 11 kuni 14 vastu võtmata jäänud otsustega (II kd, lk 46);
74.2.27.05.2022 menetlusdokumendis palub hageja tuvastada, et First Investment Company OÜ osanike poolt 07.01.2022 päevakorrapunktides 11-14 vastu võtmata jäänud otsused ei ole vastu võetud (III kd, lk 1).
75.Poolte võrdse kohtlemise tagamiseks lubas kohus 01.06.2022 määrusega esitada hagejal M. K.l vastassuunalise nõude ka päevakorrapunktides 11-14 vastu võtmata jäänud otsuse osas, st hagi muutmine on TsMS § 376 lg 1 alusel toimunud kohtu nõusolekul. Kostja aegumise vastuväide O. K.i nõudele
76.Kostja esitas hageja O. K.i nõudele tuvastada, et 07.01.2022 osanike üldkoosoleku protokollis sisalduvad otsused 11-14, mida protokolli kohaselt ei loetud vastu võetuks, on vastu võetud, aegumise vastuväite. Kostja põhjendab aegumise vastuväidet sellega, et hageja O. K.i nõue ei järgi ÄS § 178 lg-s 1 sätestatud 3-kuulist aegumistähtaega, sest nõue on esimest korda esitatud 08.04.2022, kuid koosolek toimus 07.01.2022.
77.Kohus on otsuse punktis 73 selgitanud, et hageja on 08.04.2022 menetlusdokumendis täpsustanud oma algses hagis esitatud nõuet tuvastada päevakorrapunktides 11-14 vastu võtmata jätmise tühisus ning tegemist ei ole hagi muutmisega. Seega on nõue esitatud hagi esitamisel 18.01.2022 ega ole aegunud. Kohus jätab kostja aegumise vastuväite rahuldamata. Päevakorrapunktides 11-14 vastu võtmata jäänud otsustega seotud asjaolud
78.Vaidlustatud üldkoosoleku otsuse päevakorrapunktides 11-14 ei võetud vastu järgmised otsused (I kd, tl 105):
78.1.Viia läbi erikontroll järgmistes ettevõtetes:
78.2.Määrata erikontrolli läbiviijaks rahvusvaheliselt tunnustatud audiitorbüroo ja võtta selleks pakkumised järgmistelt audiitorbüroodelt: EY, KPMG, Deloitte. Sõlmida madalama hinnaga hinnapakkumise teinud audiitorbürooga leping eelnimetatud Gruusia ettevõtetes erikontrolli läbiviimiseks.
78.3.Osanikud tasuvad erikontrolli läbiviimise kulud isiklikult võrdsetes osades.
78.4.M. K., juriidiliste isikute, mille suhtes viiakse läbi erikontroll, juhatuse liige ja/või tegevjuht tagab erikontrolli läbiviijatele ja First Investment Company OÜ osanikele kogu erikontrolli läbiviimiseks vajaliku teabe avaldamise.
79.Hääletusel osales faktiliselt 250 000 häält, mis moodustab 100% osakapitalist. O. K.i hääleõigus oli piiratud ÄS § 177 lg 1 kohaselt, mistõttu oli hääletamisel õigus osaleda 125 000 häälel (M. K. hääled), mis moodustas 100% hääleõiguslikest häältest nendes päevakorrapunktides. M. K. hääletas otsuse vastu ja otsust ei ole vastu võetud.
80.O. K. esitas üldkoosolekul vastuväite, et temal on hääleõigus, kuid piiratud peaks olema hoopis M. K. hääleõigus.
2-22-814
81.Üldkoosolekul M. K. hääleõigust ei piiratud. Otsuseid ei võetud vastu. O. K.i hääleõiguse piiramine oli õige, M. K. hääleõiguse piiramiseks puudus alus.
82.Hageja O. K. on seisukohal, et viidatud küsimustes ei olnud tema hääleõiguse piiramine õiguspärane, sest kõnealustes päevakorrapunktides 11-14 otsuste vastuvõtmise eesmärk ei ole hageja O. K.i tegevuse kontrollimine. Otsuse eesmärk oli M. K. poolt juhitavate Gruusia äriühingute tegeliku majandusseisu välja selgitamine, mis omakorda võimaldab nii koostada kostja 2020 majandusaasta aastaaruande kui vastata küsimustele, millele soovib vastust M. K..
83.Hageja O. K. on samuti seisukohal, et hoopis M. K. hääleõigus on päevakorrapunktide 11-14 küsimuste otsustamisel ÄS § 177 lg 1 järgi piiratud, kuna tütarettevõtete tegeliku majandusseisu välja selgitamiseks erikontrolli käigus hinnatakse ka tema kui kostja juhatuse liikme tegevust tütarettevõtete majandustegevuse korraldamisel.
84.Kostja on seisukohal, et päevakorrapunktides 11-14 soovitud erikontrolli eesmärk oli hageja O. K.i kui kostja juhatuse liikme tegevuse kontrollimine ja hindamine ja sellest tulenevalt oli O. K.i hääleõigus piiratud. Kostja osundab samuti, et M. K. juhatuse liikme tegevuse kontrollimine ei olnud kõnealuse erikontrolli läbiviimise otsustamise eesmärgiks ja hageja O. K. ei olnud sellisele eesmärgile ka viidanud.
85.Hageja M. K. väidab oma hagis, et vastavate päevakorrapunktide 11-14 sisu ja eesmärgi hindamisel tuleb lähtuda koosoleku kokkukutsumise teates osanikele enne avaldatud selgitustest. Hageja M. K. rõhutab, et küsimuste päevakorda lisamisel avaldas O. K. sõnaselgelt erikontrolli läbiviimise järgmise eesmärgi (põhjenduse): „Arvestades asjaolu, et osanik ja juhatuse liige M. K. on esitanud rea küsimusi, millele vastamiseks tuleb välja selgitada First Investment Company OÜ endiste tütarettevõtete osade tegelik väärtus seisuga 31.12.2020 ja 16.09.2021“ (I kd, tl 157p-158).
86.Hageja M. K. on seisukohal, et seega oli vastava erikontrolli läbiviimise eesmärgiks vastavalt O. K.’i poolt enne koosolekut väljendatule selgitada lähtuvalt M. K. soovist välja kostja endiste tütarettevõtete osade tegelik väärtus seisuga 31.12.2020 ja nende võõrandamise hetkel 16.09.2021. Kostja tütarettevõtete tegeliku väärtuse väljaselgitamine oli päevakorrapunktide 3-10 kohaselt vajalik selleks, et hinnata O. K.’i tegevust juhatuse liikmena, sh O. K.i poolt omavoliliselt tehtud tehingute õiguspärasust ja majanduslikku otstarbekust ning tehingutega tekitatud kahju. Sellisel eesmärgil erikontrolli läbiviimine on seega sisuliselt osa O. K.’i kui kostja juhatuse liikme tegevuse kontrollimisest ja hindamisest. Sellest tulenevalt oli O. K.’i hääleõigus erikontrolli puudutavate otsuste vastuvõtmisel ÄS § 177 lg 1 kohaselt õiguspäraselt piiratud samadel alustel nagu päevakorrapunktide 3-10 osas.
87.Kohus nõustub tütarettevõtete erikontrolli läbiviimise eesmärgi tuvastamisel kostjaga ja hagejaga M. K.. TsÜS § 75 lg 1 kohaselt kindlale isikule tehtud tahteavaldust tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma.
88.Kohus tuvastab, et O. K.i poolt päevakorrapunktides 11-14 käsitletud küsimuste lisamine üldkoosoleku päevakorda on tehtud vastusena M. K. poolt lisatud päevakorrapunktidele, milliste eesmärk oli hinnata osaniku ja juhatuse liikme O. K.i tegevust. Nimetatule viitab üheselt O. K.i poolt kasutatud sõnastus „Arvestades asjaolu, et osanik ja juhatuse liige M. K. on esitanud rea küsimusi, millele vastamiseks tuleb välja selgitada First Investment Company OÜ endiste tütarettevõtete osade tegelik väärtus seisuga 31.12.2020 ja 16.09.2021, lisada päevakorda järgmine punkt.“(I kd, tl 157p-158).
89.Eeltooduga loeb kohus tõendatuks, et O. K.i eesmärk Gruusia tütarühingute erikontrolli läbiviimisel ei olnud kontrollida osaniku ja juhatuse liikme M. K. tegevust. Kohus nõustub kostja ja hageja M. K.ga, et hageja O. K.i väited erikontrolli eesmärgist on esmakordselt nimetatud 18.01.2022 hagiavalduses. Kohus on seisukohal, et O. K.i poolt Gruusia tütarühingute erikontrolli
2-22-814 eesmärgile hilisemalt omistatud tõlgendus on otseses vastuolus O. K.i 03.01.2022 e-kirjas avaldatuga.
90.Kohus tuvastab, et kõik kostja 07.01.2022 osanike otsuse päevakorrapunktides 11-14 vastu võtmata jäänud otsused seoses Gruusia tütarühingute erikontrolliga puudutavad samade asjaolude kontrollimist nagu päevakorrapunktides 3-10 vastu võetud otsused. Seega puudutavad päevakorrapunktides 11-14 vastu võtmata jäänud otsused nende asjaolude kontrollimist, mis on seotud osaniku O. K.i tegevusega juhatuse liikmena Gruusia äriühingute ehk kostja tütarühingute osaluste võõrandamisel. Kohus tuvastab, et otsustati küsimust, mille puhul ÄS § 177 lg 1 näeb ette imperatiivse hääleõiguse piirangu. Järelikult ei võinud O. K. 07.01.2022 otsuse päevakorrapunktides 11 kuni 14 nimetatud otsuste vastuvõtmisel hääletada ning tema hääleõiguse piirang on kooskõlas seadusega.
91.Kohus tuvastab samuti, et kõik kostja 07.01.2022 osanike otsuse päevakorrapunktides 11-14 vastu võtmata jäänud otsused seoses Gruusia tütarühingute erikontrolliga ei puuduta nende asjaolude kontrollimist, mis on seotud osaniku M. K. tegevusega juhatuse liikmena. Kohus tuvastab, et kuivõrd otsustati küsimust, mis M. K. tegevust ei käsitle, ei kohaldu M. K.le ÄS § 177 lg 1 sätestatud hääletamispiirang.
92.Järelikult kooskõlas ÄS § 177 lg-ga 1 ei arvestata O. K.i hääli 07.01.2022 otsuse päevakorrapunktides 11-14 toodud otsuse üle hääletamises ka esindatuse määramisel.
93.Seega kui kostjal First Investment Agency OÜ on kaks osanikku, kellest kummalgi on 50% häältest ehk kummalgi 125 000 häält ning päevakorrapunktide 11-14 osas sai hääletada ja esindatuse määramisel tuli arvestada üksnes M. K. 125 000 häälega, mis moodustasid 100% hääleõiguslikest häältest, ja M. K. hääletas otsuse vastu, ei ole päevakorrapunktides 11-14 nimetatud otsused vastu võetud, sest otsuse poolt on antud 0% kvoorumis osalevatest häältest.
94.ÄS § 174 lg 1 kohaselt osanike otsus on vastu võetud, kui selle poolt antakse üle poole osanike koosolekul esindatud häältest, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Vastav tingimus ei ole täidetud ja kostja 07.01.2022 osanike koosoleku päevakorrapunktides 11 kuni 14 toodud otsuseid ei ole vastu võetud.
95.Seega kohus tuvastab, kostja 07.01.2022 osanike koosoleku päevakorrapunktides 11 kuni 14 toodud otsuseid ei ole vastu võetud. Seetõttu jätab kohus rahuldamata O. K.i hagi tuvastada, et viidatud otsused on vastu võetud ning rahuldab M. K. hagi tuvastada, et viidatud otsuseid ei ole vastu võetud.
(III)
Menetluskulude jaotus
96.Kuivõrd kohus lahendas käesolevas tsiviilasjas 2 eraldiseisvat hagi sama kostja vastu, jaotab kohus menetluskulud kummagi hagi osas eraldi.
97.Kohus jättis rahuldamata O. K.i hagi kostja vastu. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jätab kohus O. K.i hagi menetlusega seotud kulud hageja O. K.i kanda.
98.Kohus rahuldas M. K. vastassuunalise hagi kostja vastu. TsMS § 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.
99.M. K. on oma hagi punktis 2.3.2 nimetanud hagi esitamise põhjusena soovi K kostja osanikuna vältida tsiviilasjas nr 2-22-814 kostja poolse (kelle juhatuse liikmeks on ka O. K.) võimaliku hagi õigeksvõtu mõju hagejale ja/või tagaseljaotsuse tegemist ja selle õigusmõju hagejale. Eelnimetatut
2-22-814 on hagejal võimalik Riigikohtu seisukohtadele tuginevalt teha vaid selliselt, et esitada nn vastassuunaline hagi kostja osanike otsuste kehtivuse tuvastamiseks.
100.Kohus arvestab ka sellega, et oma esimeses menetlusdokumendis pärast hageja M. K. hagi esitamist ehk 16.03.2022 seisukohade resolutsiooni punktis 2 on kostja palunud rahuldada M. K. hagi (II kd, tl 155).
101.Seega on tegemist olukorraga, mis vastab TsMS § 168 lg 5 mõttele ja eesmärgile. Kostja ei ole oma tegevusega andnud M. K.le põhjust hagi esitamiseks ning kostja on faktiliselt hagi esimeses menetlusdokumendis õigeks võtnud. Selguse huvides märgib kohus, et kohus ei teinud õigeksvõtul põhinevat otsust, kuid kostja vastav tahteavaldus omab tähtsust menetluskulude jaotamisel. Seega jätab kohus M. K. hagi menetlusega seotud kulud hageja M. K. kanda.
102.Seoses kostja menetluskuludega märgib kohus täiendavalt, et 24.03.2022 istungil selgitas kostja lepinguline esindaja, et M. K. hagi on esitatud kunstlikult ning vastusena O. K.i hagile. Vältimaks kostja esindajate huvide konflikti olukorda kinnitasid kostja esindajad, et esitavad vastuväiteid üksnes O. K.i hagile ja M. K. hagi osas ei võta seisukohta. Kostjate esindajad pidasid nimetatud kinnitusest kogu menetluse vältel kinni ning M. K. hagi osas edasisi seisukohti ei esitanud. Seega on kõik alates 24.03.2022 kostja poolt kantud menetluskulud seotud O. K.i hagi menetlusega. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja samuti esitanud taotluse mõista kostja poolt kantud menetluskulud üksnes O. K.ilt.
103.TsMS § 207 lg 2 kohaselt osaleb iga hageja või kostja menetluses teise poole suhtes iseseisvalt. Seega ei ole O. K.il ja M. K.l tekkinud vastastikku menetluskulusid seonduvalt nende hagide menetlemisega ühes menetluses.
Kohus jättis O. K.i hagi menetlusega seotud kulud hageja O. K.i kanda.
105.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 esimesest lausest tuleneb, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
106.Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14). 107.Kostja on 10.06.2022 esitanud oma menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostjale osutatud õigusteenus kokku 62,45 töötunni ulatuses, hinnaga 230 eurot vandeadvokaat Leonid Tolstovi ja 160 eurot advokaat Eva Arumetsa osutatud õigusteenuse eest, kogusummas 14 401,20 eurot koos käibemaksuga. 108.Kohus on seisukohal, et kostja lepinguliste esindajate tunnitasu, on vaidluse ulatust ja keerukust arvestades kooskõlas turuolukorraga, põhjendatud ja vajalik. 109.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on esindajad kulutanud kokku 18,7 tundi toimiku materjalide analüüsile, tegevuskavale ja täiendavate seisukohtade koostamisele. Kohus peab viidatud ajakulu ebamõistlikult ülepaisutatuks. Kostja 16.03.2022 täiendavad seisukohad on kokku 7 lk pikad ning kordavad suures ulatuses kostja 16.02.2022 menetlusdokumendis toodud seisukohti. Kohus peab põhjendatud ajakuluks kokku 6 tundi, mille kohus jaotab võrdselt kahe esindaja vahel, seega on kostja 16.03.2022 menetlusdokumendi koostamise põhjendatud kulu 1 170 eurot (3*230 + 3*160). 110.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on esindajad kulutanud kokku 11,9 tundi kohtuistungiks ettevalmistamiseks ja kohtuistungil osalemiseks. Kohus peab viidatud ajakulu
2-22-814 ebamõistlikult ülepaisutatuks. Kohtuistungil ei olnud esiteks nõutav kahe esindaja ettevalmistus ega osalemine. Kohtuistung kestis 1 tund ja 15 minutit ehk 1,25 tundi. Arvestades vaidluse ulatust ja keerukust võib istungiks ettevalmistamist pidada põhjendatuks 3 tunni ulatuses. Seega on kokku istungiga seotud ajakulu põhjendatud 4,25 tunni ulatuses. Kohus määrab istungiga seotud ajakulu kindlaks vandeadvokaat Leonid Tolstovi tunnihinna alusel ning põhjendatud kulu on seega 977,50 eurot (4,25 * 230). 111.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on esindaja Eva Arumets kulutanud kokku 2 tundi kohtuistungi protokolli parandamise taotluse koostamisele. Kohus peab taotluse sisu arvestades mõistlikuks ajakuluks 1 tund, seega on põhjendatud kulu 160 eurot (1*160). 112.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on esindajad kulutanud kokku 26,15 tundi täiendatud hagiavalduste analüüsiks ja täiendavate seisukohtade esitamiseks. Menetluskulude nimekirjas ei ole toodud välja dokumendi kuupäeva, kuid kohus eeldab menetluse käiku silmas pidades, et ajakulu on seotud 27.05.2022 menetlusdokumendiga. Kohus peab viidatud ajakulu ebamõistlikult ülepaisutatuks. Kostja vastav menetlusdokument on 9 lehekülge pikk ning sisaldab arvestaval määral varasemalt esitatud seisukohtade kokkuvõtteid või taasesitamist. Kohus peab põhjendatud ajakuluks kokku 10 tundi, mille kohus jaotab võrdselt kahe esindaja vahel, seega on kostja 27.05.2022 menetlusdokumendi koostamise põhjendatud kulu 1 950 eurot (5*230 + 5*160). 113.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on esindaja Leonid Tolstov kulutanud 3 tundi menetlusliku positsiooni analüüsile. Menetluskulude nimekirjast ei nähtu, milliste menetlustoimingutega seonduvalt on vastav kulu tekkinud ning kohus nimetatud kulu põhjendatuks ei pea. 114.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on esindajad kulutanud kokku 0,7 tundi menetluskulude nimekirja koostamisele. Ajakulu on põhjendatud ning moodustab 126 eurot (0,2*230 + 0,5*160). 115.Kokku on kostjate põhjendatud menetluskulu seega 4 223,50 eurot (1 170 + 977,50 + 1 950 + 126), millele lisandub käibemaks. Kokku on kuulub hagejalt O. K. väljamõistmisele 5 068,20 eurot (4 223,50 + 20%). 116.Kostja on taotlenud, et kohus määraks kindlaks kohtuotsuse täitmise korra ning palunud määrata, et välja mõistetud menetluskulud tuleb kanda Advokaadibüroo TGS Baltic AS arvelduskontole nr EE152200221025347530. Kohus peab taotlust põhjendatuks ja rahuldab selle.
117.Kohus jättis M. K. hagi menetlusega seotud kulud hageja M. K. kanda. Kohus tuvastas ülal, et kostja ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist M. K.lt. Seega M. K. hagiga seotud rahaliselt kindlaksmääratavad kulud puuduvad.
118.TsMS § 174 lg 10 järgi menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja on taotlenud menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga, mistõttu mõistab kohus kostja menetluskulud hagejalt O. K. välja ilma koos käibemaksuga.
119.Kohus märgib kostja taotlusel lahendisse, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal O. K. tasuda alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
120.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).
2-22-814
/allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 20.12.2022 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 01.07.2022 kohtuotsus.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.