Tööõigus › Muud tööõigusasjad

2-07-28573

Hageja asus kostja juurde tööle alates 20.10.2004.a. Kateseaja pikkus oli töölepingu p.1.3 kohaselt 4 kuud. Töölepingu p.4.1 kohaselt oli tema palk kalendrikuus 5100 krooni. Töölepingu p.4.2. kohaselt kohustus kostja peale katseaja lõppu maksma vastavate vahendite olemasolul ja vastavalt hageja töötulemustele hagejale lisapalka, lisatasu ja lisapreemiat. Töölepingu p.4.3 kohaselt kohustus kostja maksma hagejale igas kalendrikuus 1000 krooni lisatasu töölepingu lõppemisel konkureerivatesse ettevõtetesse tööle mitteasumise eest. Hageja hinnangul on tal kostja juures töötatud ajavahemiku (20.10.2004.a.-16.01.2007.a.) eest õigustatud saama töölepingu p.4.3. sätestatud lisatasu summas 27000 krooni. Hagejale makstud palga kohta väljastatud teatistest ei nähtu, et hageja oleks saanud töölepingu p.4.3 kohast lisatasu. Kuivõrd kostja on nimetatud lisatasust tasunud 1302 krooni, palub hageja kostjalt välja mõista 25698 krooni. Kohtukulud panna kostja kanda. Kostja seisukoht hagi suhtes Kostja hagi ei tunnista. Kostja on töölepingu p.4.1. ja 4.3. kohaselt kohustatud maksma hagejale palka ja lisatasu kokku vähemalt 6100 krooni. Seda summat ületavas osas on kostja kohustatud hagejale maksma vastavate vahendite olemasolul ja vastavalt hageja töötulemustele. Hageja on saanud igakuiselt tasu kokku rohkem, kui tema töölepingus sätestatud kohustusliku palga ja lisatasu määr ette näeb. Seega on kostja enda kohustused hageja ees täitnud ja hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohtukulud jätta hageja kanda. Menetluskäik Kohtuistungil jäid pooled varasemalt avaldatud seisukohtade juurde. Kostja hinnangul on töölepingu p.4.3 kohaselt nimetatud tasu näol tegemist lisatasuga ning koostoimes töölepingu p.4.2 tekkis ka selle tasu maksmise kohustus kostjal peale hageja katseaja lõppemist e. alates 20.02.2005.a. Pärast nimetatud tähtpäeva hagejale tehtud väljamaksed on igakuiselt ületanud 6100 krooni. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud asjas esitatud kirjalike dokumentidega, leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus loeb menetluses esitatud dokumentide ja mittevaidlustatud väidetele tuginedes tuvastatuks järgmised asjaolud. Poolte vahel sõlmitud töölepingu kohaselt asus hageja kostja juurde tööle alates 20.10.2004.a. Kateseaja pikkus oli töölepingu p.1.3 kohaselt 4 kuud. Töölepingu p.4.1 kohaselt oli tema palk kalendrikuus 5100 krooni. Töölepingu p.4.2. kohaselt kohustus kostja peale katseaja lõppu maksma vastavate vahendite olemasolul ja vastavalt hageja töötulemustele hagejale lisapalka, lisatasu ja lisapreemiat. Töölepingu p.4.3 kohaselt kohustus kostja maksma hagejale igas kalendrikuus 1000 krooni lisatasu töölepingu lõppemisel konkureerivatesse ettevõtetesse tööle mitteasumise eest. Eeltoodust tulenevalt tekkis kostjal hagejale töölepingu p.4.1. sätestatud määras palga maksmise kohustus alates 20.10.2004.a. Lisatasude maksmise kohustus tekkis töölepingu p.4.2. kohaselt peale kateseaja lõppemist (s.o. alates 20.02.2005.a.). Lisatasude maksmine oli seatud sõltuvusse kostjal vastavate vahendite olemasolust ja hageja töötulemustest. Töölepingu p.4.3. kohaselt oli üheks lisatasu liigiks tasu maksmine töölepingu lõppemisel konkureerivatesse ettevõtetesse tööle 2 (4)

2-07-28573 mitteasumise eest summas 1000 krooni kuus. Kohus ei nõustu väitega, mille kohaselt on töölepingu p.4.3 kohaselt nimetatud tasu näol tegemist lisatasuga ning koostoimes töölepingu p.4.2 tekkis ka selle tasu maksmise kohustus kostjal peale hageja kateseaja lõppemist, e. alates 20.02.2005.a. Seda seetõttu, et töölepingu p.4.2. seab lisatasu maksmise sõltuvusse kostjal vastavate vahendite olemasolust ja hageja töötulemustest. Töölepingu p.4.3 sisust ja konkurentsikeelu eesmärgist ei tulene, et peale töölepingu lõppemist konkureerivasse ettevõttesse tööle mitteasumise eest makstakse tasu üksnes siis kui kostjal on selleks vahendeid ja hageja töötulemused on piisavalt head. Seda seetõttu, et peale töölepingu lõppemist konkureerivasse ettevõttesse tööle mitteasumise keeld ei ole tulemustasu ega saa olla seotud hageja töötulemustega. Kui töötajale on asetatud töötulemustest mittesõltuv kohustus tuleb selle kohustuse täitmise eest maksta tasu ka töötulemustest sõltumata. Seega tuleb töölepingu p.4.3. lugeda töölepingu p.4.2. suhtes erisätteks, millest tulenevalt tuleb lugeda, et vastava tasu maksmise kohustus tekkis kostjal alates hagejaga töölepingu sõlmisest 20.10.2004.a. Seega tekkis kostjal töölepingu p.4.1. ja 4.3. kohaselt kohustus maksta hagejale palka ja lisatasu kokku vähemalt 6100 krooni alates töölepingu sõlmimisest 20.10.2004.a. Esitatud palgalehtede kohaselt oli hageja palk oktoobris 2004.a. 1942.85 krooni, novembris ja detsembris 2004.a. ning jaanuaris 2005.a. 5100 krooni, veebruaris 2005.a. 5363.15 krooni ning alates märtsist 2005.a. igakuiselt rohkem kui 6100 krooni. Erandina oli nimetatud summast väiksemad väljamksed ainult kuudel, mis järgnesid hageja puhkusele, sh. puhkusetasu väljamaksmisele. Eeltoodust tulenevalt on kostja täitnud enda kohustused hageja ees alates hageja katseaja lõppemisest, sest alates märtsist 2005.a. on hagejale tehtud igakuiselt väljamakseid rohkem kui 6100 krooni suuruses summas. Hageja väide, mille kohaselt ei nähtu tehtud väljamaksetest, et need sisaldaksid töölepingu p.4.3. kohast lisatasu on kummutatavad PalS § 2 lg.1 millest järelduvalt sisaldab mõiste palk põhipalgast ja kõikidest seaduses ettenähtud juhtudel makstavatest lisatasudest, preemiatest ja juurdemaksetest. Seega piisab tööandja poolse maksekohustuse täitmise tõendamiseks, kui tööandja arvele on mõiste palk all kantud summa, mis vastab töölepingu järgsele põhipalgale ja kõikidest seaduses ettenähtud juhtudel makstavatest lisatasudest, preemiatest ja juurdemaksetest. Kostja vastav kohustus hageja ees tuleb lugeda täidetuks, kui kostja on hageja arveldusarvele kandnud selgitusega „palk“ vähemalt 6100 kroonise summa, mis vastab töölepingu p.4.1 ja 4.3. sätestatud määrale. Seda summat ületavas osas tekib kostjale maksekohustus üksnes töölepingu p.4.2 sätestatud juhtudel ning sellisel juhul piisab kohustuse täitmiseks koondsumma kandmisest hageja arveldusarvele koondnimetuse „palk“ all. Esitatud palgalehtedest ja hageja pangakonto väljavõttest tulenevalt ei ole kostja maksnud hagejale katseaja kestel tasu töölepingu lõppemisel konkureerivatesse ettevõtetesse tööle mitteasumise eest. Selline tegevus tuleb lugeda töölepingut rikkuvaks ning TLS §-ga 48 lg.1 p.1 ja §-ga 49 p.7 vastuolus olevaks. PalgaS § 34 kohaselt kui töötajale ei ole palka v. hüvitust arvutatud v. neid on arvutatud vähem, on töötajal õigus esitada nõue individuaalse töövaidluse lahendamise seaduses ettenähtud korras. VÕS § 1 p.1 kohaselt kohaldatakse võlaõigusseaduse üldosas sätestatut ka töölepingute suhtes. VÕS § 8 lg.2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg.1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt seadusele v. lepingule. Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat (VÕS § 76 lg.2). Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal , õiges kohus ja õigel viisil (VÕS § 76 lg.3). Tulenevalt VÕS § 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine v. mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. 3 (4)

2-07-28573 Antud juhul on kostja jätnud täitmata enda lepingulise kohustuse maksta tähtaegselt hagejale töölepingu p.4.3 sätestatud tasu, milline tegevus tuleb lugeda lepingut rikkuvaks. VÕS § 191 lg.1 p.1 kohaselt võib võlausaldaja kui võlgnik on kohustust rikkunud nõuda kohustuse täitmist. Eeltoodust tulenevalt on hageja poolt kostja vastu esitatud kohustuse täitmise nõue osaliselt põhjendatud. Kostjalt tuleb välja mõista töölepingu p.4.3 järgne tasu ajavahemiku 20.10.2004.a. kuni 19.02.2005.a. eest summas 4000 krooni. Tegemist on arvestusliku summaga, millelt ei ole arvestatud makse. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 163 lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hagi kuulub rahuldamisele 15,5 %, tuleb menetluskulud 85% ulatuses jätta hageja kanda ja 15% ulatuses kostja kanda.

Ivika Sillaots Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.