Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Kohtuasi nr 2-08-20650

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule otse 30 päeva jooksul peale otsuse kuulutamist. Asjaolud 23.05.2008 esitas OÜ XX Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. Avalduses märgitakse, et võlgniku põhitegevuseks oli õmblus- ja siiditrükitoodete tootmine. Seisuga 31.12.2007 koostatud bilansi kohaselt on võlgnikul põhi- ja käibevara kokku 976 302 krooni väärtuses. Majanduslikud raskused algasid 2005. aastal, kui Soome suurklient lõpetas koostöö. 2005. ja 2006. aastatel töötati varasema kasumi arvel, 2007. majandusaasta lõppes 1,2 miljoni krooni suuruse puhaskahjumiga. Avalduse esitamise ajaks on võlgniku majandustegevus lõppenud, kohustusi on ca 3 miljonit krooni eest. Võlgnik palub algatada pankrotimenetlus ning kuulutada välja OÜ XX pankrot. 02. juuni 2008.a. algatas Harju Maakohus võlgniku pankrotimenetluse. Võlgniku esindaja palub Võlgniku pankrot väljakuulutada, kuna võlgnik ei ole võimeline oma võlgnevusi kustutama ja see ei ole ajutine. Kohtu poolt määratud ajutine haldur, tutvunud võlgniku majandusliku olukorraga, leiab, et pankrot tuleb väljakuulutada, kuna võlgniku maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga ja võlgnik ei ole suuteline võlgu kustutama tavapärase majandustegevuse käigus. Vastavalt ajutise halduri aruandele on võlgnikul võlgu 3 012 686,15 krooni, sh

Ajutine haldur nõustus võlgniku esindaja seisukohtadega seoses võlgniku maksejõuetuse

Kohtuasi nr 2-08-20650

tekkimise põhjustega. Võlgniku esindaja selgituse kohaselt maksjõuetuse tekkimise kohta tekkisid makseraskused seetõttu, et äriühingult mõisteti Eesti Vabariigi kasuks Harju Maakohtu 18.04.2007 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-07-2041 välja kokku 10 202 207 krooni Ajutine haldur on tuvastanud, et Võlgniku makseraskused algasid juba 2007.a, mil võlgniku omakapital oli negatiivne ning ettevõte teenis kahjumit (seisuga 31.03.2007 oli võlgniku omakapital – 1 167 846 krooni, vara kokku väärtuses 976 302 krooni, kohustusi kokku 2 144 148 krooni). Ajutise halduri tööperioodil ei leidnud tuvastamist, et esineks tagasivõitmise, tagasinõudmise võimalusi. Lõpliku seisukoha saab võtta edaspidi pankrotimenetluse käigus. Samuti ei ole ajutine haldur seni tuvastanud, et võlgniku poolt oleks seoses maksejõuetuse tekkimisega toime pandud kuriteo tunnustega tegu ja tehtud juhtimisvigu. Lõpliku seisukoha juhtimisvea esinemise ja pankrotikuriteo toime panemise kohta saab võtta edaspidise pankrotimenetluse käigus. Eelkõige on silmas peetud küsimust selle kohta, kas võlgniku juhatuse liige tegi kõik endast oleneva selleks, et realiseerida võimalikult kasumlikult äriplaani ning, kas pankrotiavaldus esitati võlgniku poolt õigeaegselt. Ajutise halduri esialgse arvamuse kohaselt kui ei ilmne mingeid täiendavaid andmeid ega asjaolusid, mis ei ole ajutisele haldurile momendil teada, siis lõppkokkuvõttes ei saa käesoleval hetkel väita, et võlgniku esindaja (juhatuse liige) oleks toime pannud pankrotikuriteo ja teinud juhtimisvigu PankrS mõttes.

Ajutise halduri tasuna palub ta väljamõista 21 679,00 ja kulude katteks 4050,00 kr. Võlgniku esindaja jäi istungil oma avalduse juurde ning nõustus samuti ajutise halduri järelduste ning taotlustega. Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära pooled ja tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksujõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Samuti on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus leiab, et võlgnik on maksejõuetu. Võlgnikul on ajutise halduri arvamuse kohaselt kohustusi 3 012 686,15 krooni. Võlgniku varade väärtust hinnates leiab kohus, et lähtuda tuleb ajutise halduri poolt pakutud praegusest reaalsest väärtusest st ca 1 064 279,34 krooni.

Kohtuasi nr 2-08-20650

Hinnates eeltoodud asjaolusid kogumis, leiab kohus, et võlgnik on maksejõuetu ja see maksejõuetus ei ole ajutine. Seega on PankrS § 31 lg 1 ja § 1 lg 2 ja 3 tingimused olemas ja pankrot tuleb välja kuulutada. Kohtu arvates puuduvad PankrS § 15 lg 2 toodud asjaolud, mis välistaksid pankroti väljakuulutamise. Ajutise halduri tasu kuulub väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna see vastab nii ajutise halduri poolt tehtud töö keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile. Ene Ahase tuleb nimetada võlgniku pankrotihalduriks. PankrS § 86 lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. PankrS § 86 lg 2 järgi kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Tuginedes eeltoodul, kohus kohustab võlgniku seaduslikku esindajat juhatuse liiget Heili Nudeli ilmuma Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajja 02.07.2008.a. kell 15.00 võlgniku vande andmiseks. Pankrotihalduril tagada selleks ajaks täpne võlgniku varade ja võlgade nimekiri.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.