Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Üllar Roostoja
Määruse tegemise aeg ja koht
12. juuni 2008 Tartu
Tsiviilasja number
2-08-12601
Tsiviilasi
OÜ Gazpi hagi Kuuvarjutus OÜ vastu 233 624 krooni väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 10. aprilli 2008 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kuuvarjutus OÜ määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Jätta määruskaebus rahuldamata ning Tartu Maakohtu
OÜ Gazpi esitas Tartu Maakohtule hagi Kuuvarjutus OÜ vastu 233 624 krooni (põhivõlg 65 000 krooni, viivis 168 624 krooni) väljamõistmiseks. Hagi tagamiseks palus hageja arestida kostja pangaarved kõigis Eesti Vabariigi krediidiasutustes 233 624 krooni ulatuses. Taotluse kohaselt on Kuuvarjutus OÜ põhikapital 40 000 krooni. 02.04.2008 seisuga on kostjal
maksuvõlg 24 069 krooni ja intressivõlg. Hageja on esitanud kostjale korduvalt nõuded kohustuste tähtaegseks tasumiseks. Samuti on hageja teinud kostjale ettepaneku asuda nõude lahendamiseks läbirääkimistesse, kusjuures tegi ettepaneku võlgnevuse tasumiseks ajatatud graafiku alusel. Kostja ei ole ettepanekutele reageerinud. Hageja väitel võib eeldada, et kostja ei tunne huvi kohustuste täitmise vastu ning tema senine käitumine annab alust eeldada, et kostja võib teha kõik endast oleneva ka kohtuotsuse täitmise raskendamiseks või selle täitmise võimatuks tegemiseks. Tartu Maakohus rahuldas 10. aprilli 2008 määrusega hagi tagamise taotluse ning arestis hagi tagamiseks Kuuvarjutus OÜ arvelduskontod kõigis Eesti krediidiasutustes kokku 233 624 krooni ulatuses OÜ Gazpi kasuks. TsMS § 377 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. TsMS § 378 lg 1 p 2 kohaselt on hagi tagamise abinõu kostja või teise isiku valduses oleva kostjale kuuluva vara arestimine, muu hulgas vara käsutamise keelumärke tegemine vararegistris. TsMS § 378 lg 4 sätestab, et hagi tagava abinõu valikul tuleb arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Määruse põhjenduste kohaselt on põhjendatud arestida hagi tagamiseks kostja arvelduskontod Eesti pankades kokku 233 624 krooni ulatuses hageja kasuks, kuna hagi tagamata jätmine muudaks hagi rahuldava kohtuotsuse täitmise võimatuks või raskendatuks. Kohaldatav abinõu ei koorma kostjat rohkem, kui seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks.
Kuuvarjutus OÜ taotleb määruskaebuses Tartu Maakohtu 10. aprilli 2008 määruse tühistamist, või juhul, kui ringkonnakohtu arvates on hagi tagamine põhjendatud, siis teha TsMS § 383 kohaselt hagi tagamine sõltuvaks OÜ Gazpi poolt tagatise summas 100 000 krooni maksmisest. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole hagi tagamine põhjendatud. Määruskaebuse esitaja nõustub, et ta võlgneb vastustajale 65 000 krooni, kuid antud asjaolu iseenesest ei anna alust hagi tagamiseks. Pooltel oli kokkulepe arve nr 78 (arve kogusumma 142 803.60 krooni) tasumiseks osade kaupa ja nõnda on seda arvet siiani tasutud. Tasumised on toimunud 31.10.2007 summas 42 803.40 krooni; 27.12.2007 summas 25 000 krooni; 26.03.2008 summas 10 000 krooni. Seega on määruskaebuse esitaja oma käitumisega näidanud, et arvet tunnistatakse ja üritatakse summat pidevalt tasuda, viimane osamakse on makstud vahetult enne hagi esitamist. Praegusel juhul, kui ettevõtte tegevus on hagi tagamise läbi sisuliselt halvatud, ei ole võimalust enam võlgnevust ka osade kaupa tasuda, samuti tekitab arvete arestimine küsimusi ettevõtte jätkusuutlikkusest laiemas plaanis. Kohus peab hagi tagamise avalduse esitamisel teatud määral hindama nõude perspektiivikust. Antud juhul on arestitud pangakontod 233 624 krooni ulatuses, millest 168 624 krooni on viivised. Ilmselt kuuluks hagi rahuldamisele põhinõude 65 000 krooni ja võimalike seadusjärgsete viiviste osas ning kogusumma jääb 70 000 krooni kanti. TsMS § 378 lg 4 kohaselt tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks.
TsMS § 383 kohaselt võib kohus teha hagi tagamise või tagamise jätkumise sõltuvaks tagatise andmisest vastaspoolele tekkiva võimaliku kahju hüvitamiseks. Maakohus oleks pidanud tegema arvete arestimise sõltuvaks hageja poolt rahalise tagatise maksmiseks kohtu arvele, sest määruskaebuse esitaja on praeguseks ilmselgelt kahju tekitavas olukorras. Samas on hagi ja lisa kaudu väidetud, et hageja on ise majanduslikes raskustes. See tähendab seda, et määruskaebuse esitaja ei pruugi tulevikus ise saada hüvitatud hagi tagamisest tekkivat kahju, mis on hinnanguliselt 100 000 krooni.
OÜ Gazpi vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ning Tartu Maakohtu
Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse põhjendused ei anna alust vaidlustatud määruse tühistamiseks või muutmiseks. TsMS § 377 lg 1 alusel võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. TsMS § 381 lg 2 kohaselt peab hageja hagi tagamise avalduses põhistama nõuet, mille tagamist soovitakse, samuti nõude aluseks olevaid asjaolusid. Hagiavalduse ja sellele lisatud tõenditega on hageja põhistanud nii nõuet, mille tagamist soovitakse, kui ka tagamise aluseks olevaid asjaolusid. Maakohus on hageja sellekohaste põhistustega nõustunud ning leidnud, et hagi tagamine on vajalik, kuna hagi võimaliku rahuldamise korral võib tagamata jätmine raskendada kohtuotsuse täitmist. Määruskaebuse esitaja ei ole maakohtu sellekohast järeldust ümber lükanud.
Hagi tagamise eesmärk tuleneb TsMS §-st 377 ning seetõttu ei ole asjakohane määruskaebuse esitaja väide, et maakohus on jätnud hindamata nõude perspektiivikuse. Hagiavalduses toodud asjaoludest nähtuvalt on hagi rahuldamine õiguslikult võimalik ning hagi tagamise menetluses ei saa kohus anda hinnangut viiviste suurusele. Kuivõrd kostja on raha maksmise kohustust rikkunud alates 2007. a märtsikuust, siis oli maakohtul põhjust järeldada, et tagamata jätmine võib raskendada hagi rahuldava kohtuotsuse täitmist. Maakohus on õigesti leidnud, et kohaldatud hagi tagamise abinõu ei koorma kostjat rohkem, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. TsMS § 378 lg 4 teise lause kohaselt rahalise nõudega hagi tagamisel tuleb arvestada hagi hinda. Hagi tagamise abinõu kohaldamisel on maakohus nimetatud sättest juhindunud. TsMS § 383 annab kohtule õiguse teha hagi tagamine sõltuvaks tagatise andmisest. Seega on igal konkreetsel juhul kohtu otsustada, kas ta nimetatud võimalust kasutab või mitte. Samas nimetatud võimaluse kasutamata jätmine ei ole iseenesest aluseks maakohtu määruse muutmiseks. Juhul, kui hagi tagamisega tekitatakse kostjale kahju, on tal TsMS §-s 391 ettenähtud alustel võimalik nõuda hagejalt selle hüvitamist. Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad apellatsiooniastmes kantud menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda. TsMS § 390 lg 1 teise lause kohaselt on käesolev määrus lõplik.
Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.