Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

8 287,55 8 397,18 krooni 0501041 17.06.2005 (osaliselt tasumata) 0501243 15.07.2005 61,25 48,38

8 345,56 8 455,19 krooni 0501459 12.08.2005 61,25 48,38

8 378,94 8 488,57 krooni 0501705 16.09.2005 61,25 48,38

8 404,08 8 513,71 krooni 0501955 17.10.2005 61,25 48,38

8 471,31 8 580,94 krooni 0502284 16.11.2005 61,25 96,76 988,36 8 471,31 9 617,68 krooni 0502555 19.12.2005 61,25 48,38 1 387,81 8 454,37 9 951,81 krooni 0600184 17.01.2006 61,25 24,19 1 303,91 8 437,46 9 826,81 krooni 0600277 16.02.2006 61,25 48,38 2 315,05 8 513,40 10 938,08 krooni 0600580 16.03.2006 61,25 48,38 1 646,70 8 555,97 10 312,30 krooni 0600785 19.04.2006 61,25 48,38 1 622,25 8 564,52 10 296,40 krooni 0600979 16.05.2006 61,25

740,57 8 624,48 9 426,30 krooni 0601053 19.06.2006 61,25 41,00

8 667,60 8 769,85 krooni 0601366 14.07.2006 61,25

8 702,26 8 763,51 krooni 0601554 15.08.2006 61,25

8 745,78 8 807,03 krooni Kõik kokku: 139 145,36 krooni

01.06.2005 seisuga võlgnes kostja hagejale kokku 7305.96 krooni. 29.06.2005 tasus kostja hagejale üüri ja kõrvalkulude katteks 8607.17 krooni ning viivist 392.83 krooni. Sellest jäi 17.06.2005 arve katteks 1301.21 krooni. Seega moodustas kostja üüri ja kõrvalkulude võlgnevus hageja ees pärast 29.06.2005 139 145.36 – 1301.21 = 137 844.15 krooni. Üürilepingu p 3.6 alusel on üürnik kohustatud maksma viivist 0,15 % tähtaegselt laekumata maksetelt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Hageja on 01.12.2005 arvestanud üürilepingujärgsete maksete tasumisega viivitamise eest viivist kokku 6009.96 krooni. Üürilepingu alusel tasus kostja lepingu sõlmimisel hagejale tagatisraha lepingust tulenevate nõuete tagamiseks summas 19 711.50 krooni. Hageja tasaarvestas tagatisrahaga viivisenõude täies ulatuses ja põhinõudest veel 19 711.50 – 6 009.96 = 13 701.54 krooni, seega vähenes hageja nõue 137 844.15 – 13 701.54 = 124 142.61 kroonini. 01.10.2007 esitas hageja nõude suurendamise avalduse. Avalduse kohaselt on hageja arvestanud perioodi 01.09.2006-30.09.2007 (395 päeva) eest viivist 73 470 krooni, mistõttu suurenes hageja nõue kostja vastu 197 612.61 kroonini. Hageja palus kostjalt välja mõista kokku 197 612.61 krooni ning sellele lisanduva viivise 186 krooni päevas alates 01.10.2007 kuni põhinõude 124 142.62 krooni tasumiseni.

Kostja, OÜ Anu Kommerts tunnistas hageja nõuet 13 749.26 krooni ulatuses. Kostja väitis, et hageja on üürilepingu sõlmimisel viinud kostja eksimusse ja on rikkunud üürilepingut. Hageja kinnitas lepingu sõlmimisel kostjale, et on teadlik kostja eesmärgist ruumide kasutamisel (raamatukaupluse pidamine), et ruumid vastavad sihtotstarbele ning, et hageja ei tee kostja äritegevuseks takistusi. 2005. aasta maikuus alustas hageja Raekoja platsi ulatuslike renoveerimistöödega, millega sisuliselt suleti ligipääs kostja kasutuses olevatele äriruumidele, mistõttu kostja äritegevus üüritavates ruumides muutus võimatuks. 07.06.2005 pöördus kostja hageja poole oma õiguste tagamiseks. Hoolimata sellest jätkas hageja kostja tegevuse tõkestamist. Raekoja platsi renoveerimistööd kestsid 2005. a maist detsembrini. Hageja ei teavitanud kostjat renoveerimistööde teostamisest lepingu sõlmimisel ning ei lõpetanud lepingu rikkumist ka pärast kostja pöördumisi. Üürilepingu p 5.2.3 alusel on üürileandja kohustatud hoiduma tegevusest või tegevusetusest, mis võib takistada üürniku majanduslikku tegevust äriruumi kasutamisel. Kuna hageja alustas 2005. a mais lepingu rikkumist, lõpetas kostja 2005. a juunis oma lepinguliste kohustuste täitmise. 2005. a juulis algasid ka Raekoja plats 11 hoone fassaadi renoveerimistööd, milleks nõusoleku andis Tartu linn. Loa andmise kavatsusest kostjat ei teavitatud. Raekoja plats 11 hoone fassaad kaeti seoses remonttöödega täies ulatuses tellingutega, üüritavate äriruumide sissekäigu ette ladustati killustikku jm ehitusmaterjali. Pärast kostjapoolseid pöördumisi tegi hageja kostjale ettepaneku taotluse esitamiseks kahe kuu üüri vähendamiseks 50 % ulatuses. Kostja üüri vähendamisega ei nõustunud. 13.10.2005 tegi hageja kostjale ettepaneku kolme kuu (juuli-september) üüri vähendamiseks 50 % ulatuses – tegemist on perioodiga, mille kohta oli hageja väljastanud Raekoja plats 11 ligipääsu sulgemisloa. Ka selle ettepanekuga kostja ei nõustunud. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud ajavahemiku juuli kuni september 2005. a üüri ja kõrvalkulude vähendamine 100 % ulatuses ning lisaks mai, juuni, oktoobri, novembri ja detsembri 2005. a üüri ja kõrvalkulude vähendamine vähemalt 70 % ulatuses. Viimasel perioodil toimusid Raekoja platsi renoveerimistööd ning kostja äritegevus oli oluliselt takistatud. 2006. a alguseks olid kostja võimalused äritegevuseks oluliselt muutunud. Kostja pidi tegema lisakulutusi maine taastamiseks ning reklaamiks. Seetõttu on põhjendatud ajavahemiku jaanuar kuni mai 2006. a eest vähendada üüri ja kõrvalkulusid 50 % võrra. 31.03.2006 teatas kostja hagejale, et lõpetab Raekoja plats 11 äriruumides raamatukaupluse tegutsemise alates 13.04.2006. Mais 2006. a oli pooltele selge, et sisuliselt on pooltevaheline

leping lõppenud. Sellest tulenevalt võib üürilepingu lugeda lõppenuks juba alates juunist 2006. a, kuigi tehnilistel põhjustel viibis äriruumide üleandmine ja üleandmise akt vormistati alles 31.08.2006. Seega on hageja poolt üüri nõudmine kuni 2006. a augustini põhjendamatu. Üürisumma nõuet tuleks vähendada 2006. a juuni ja juuli üüri ja kõrvalkulude mahaarvamise osas kokku 17 448.04 krooni ulatuses. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hageja üürilepingust tulenev nõue summas 33 460.76 krooni. Sellest 19 711.50 krooni kuulub tasaarvestamisele tagatisrahaga. Kostja tunnistas nõuet 13 749.26 krooni ulatuses. Kuna kostjapoolne üüri ja kõrvalkulude mittetasumine oli otseses seoses hagejapoolse eelneva lepingurikkumisega, on viivise nõue põhjendamatu. OÜ Anu Kommerts esitas vastuhagi Tartu linna vastu avaliku vabanduse nõudes. Vastuhagiavalduse kohaselt on Tartu linn avaldanud kostjat halvustavat ja tõele mittevastavat informatsiooni. 22.07.2005 avaldas Tartu Postimees artikli „Raeplatsi raamatupood Nora süüdistab raadi hoolimatuses“, kus märgitakse järgmist: „Seetõttu teatas kaupluse juhataja linnavalitsusele, et OÜ Anu Kommerts kavatseb raele esitada poole miljoni suuruse kompensatsiooninõude.“ 26.08.2005 avaldas Tartu Postimees artikli „Poodnik protestib meeri kandideerimise“, milles ajakirjanik muuhulgas tsiteerib toonase Tartu linnavarade osakonna juhataja Kunnar Jürgensoni sõnu: „Me peame oma tänavaid korras hoidma ja sellega võib tõesti kaasneda mõningane ebamugavus. Kuid loota, et linn hakkab selle eest miljardeid maksma – seda pole toimunud kuskil mujal ja kindlasti ei hakka toimuma ka siin. Sellisele jõhkrusele ei saa me alluda.“ 28.04.2006 avaldas Tartu Postimees artikli „Millal te ostsite viimase raamatu?“, kus märgitakse muuhulgas: „Mullu suvel asus poe omanik raadi ründama, et linnavõimud ei andnud varakult teada raeplatsi ja poe hoone fassaadi remondist, mistõttu olnuvat äritegevus häiritud. Raad pidas poole miljoni kroonist kahjutasu soovi põhjendamatuks muu hulgas seepärast, et teised remondi alale jäänud poed ja ärid hädakisa ei tõstnud.“ Lisaks kirjutatakse artiklis: „Kuid kas ei olnud Nora äriidee – müüa ingliskeelset kirjandust – juba algusest peale kahtlane.“ Viidatud artiklite puhul on ilmne, et hageja on teadlikult moonutanud tegelikke asjaolusid ning kasutanud OÜ Anu Kommerts ja tema juhatuse liikme Sean Thomas Donohoe iseloomustamiseks halvustavaid ja solvavaid väljendeid. Kostja ei ole kunagi pöördunud poole miljoni krooni suuruse kahjunõudega Tartu linna poole, veel vähem nõudnud miljardite kroonide maksmist. Hageja poolt ajakirjandusele edastatud info on kostjat halvustav ja solvav ning tema reputatsiooni kahjustav. Ajakirjanduse vahendusel on kahjustatud kostja maine äripartnerite silmis. Kostja on pidanud selgitama Tartu linna poolt avaldatud teabe tagamaid oma äripartneritele ning lükkama ümber nende kahtlusi kostja usaldusväärsuse kohta. Eeltoodust tulenevalt palus kostja kohustada hagejat oma kulul avaldama vabandus Tartu Postimehes ning Tartu Postimehe veebiväljaandes. Hageja vaidles vastuhagile vastu. Vastuväidete kohaselt ei ole avaldatud ebaõigeid andmeid. Kostja on oma 09.07.2005 kirjas teatanud, et nõuab hagejalt kompensatsiooni rohkem kui 500 000 krooni. 17.08.2005 kirjas on kostja esitanud kahjunõude summas 280 000-660 000 krooni. Seega ei ole ebaõige väide, mis ilmus 22.07.2005 artiklis. 26.08.2005 artiklis esitatud tsitaat „Me peame oma tänavaid korras hoidma ja sellega võib tõesti kaasneda mõningane ebamugavus. Kuid loota, et linn hakkab selle eest miljardeid maksma – seda pole toimunud kuskil mujal ja kindlasti ei hakka toimuma ka siin. Sellisele jõhkrusele ei saa me alluda“, ei ole adresseeritud kostjale. 28.04.2006 artiklis esitatud faktiväited vastavad samuti tegelikkusele. Artiklis ei ole kasutatud kostjat halvustavaid, solvavaid või tema mainet kahjustavaid väljendeid.

MAAKOHTU LAHEND

Tartu Maakohus rahuldas 8. novembri 2007 otsusega Tartu linna hagi OÜ Anu Kommerts vastu osaliselt ning mõistis OÜ-lt Anu Kommerts välja 152 038.75 krooni ja viivise 0,15 % päevas tasumata põhivõlgnevuselt (otsuse tegemise aja seisuga oli põhivõlgnevus 93 976.05 krooni) Tartu linna kasuks. Ülejäänud osas jättis maakohus hagi rahuldamata ja OÜ Anu Kommerts vastuhagi Tartu linna vastu rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt hoiatas hageja 22.03.2006 kirjaga kostjat, et juhul kui kostja ei tasu 31.03.2006 võlgnetavat üürisummat, ütleb hageja üürilepingu erakorraliselt üles. 31.03.2006 kirjas teatas kostja hagejale, et Nora raamatupood katkestab äritegevuse üüritavates äriruumides kuni vaidluse lahendamiseni. Vastuseks hageja kirjale teatas kostja 25.04.2006 kirjas, et Anu Kommerts OÜ ei ole väljendanud kavatsust lõpetada äritegevust Raekoja plats 11 ruumides ega lõpetada üürilepingut. 03.07.2006 teatas hageja kostjale kavatsusest pöörduda vaidluse lahendamiseks kohtusse. 17.08.2006 kirjas palus kostja korraldada hagejal ruumide üleandmine 31.08.2006 või varem. Samas kirjas märkis kostja, et soovib lõpetada äritegevuse Raekoja plats 11 ruumides. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 196 lg 1 kohaselt võib kumbki lepingupool kestvuslepingu mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine). Üürilepingu p 5.2.3 alusel on üürileandja kohustatud hoiduma tegevusest või tegevusetusest, mis võib takistada üürniku majanduslikku tegevust äriruumi kasutamisel. Lepingu p 7.3 sätestab, et üks pool võib lepingu erakorraliselt üles öelda lepingus ja seaduses toodud alustel, teatades sellest teisele poolele ette vähemalt kaks nädalat. Arvestades pooltevahelisi pikaajalisi lahkarvamusi, ei võinud kostjalt kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtpäevani. Hageja nõustus lepingu lõpetamisega – see nähtub tema 28.08.2006 kirjast. Järelikult ütles kostja üürilepingu üles alles augustis 2006. a. Kostja väide, et sisuliselt teatas ta äriruumide kasutamise lõpetamisest juba varem, ei vasta tõele, sest oma 25.04.2006 kirjas täpsustas kostja, et ei kavatse lõpetada äritegevust Raekoja plats 11 ruumides. Eeltoodust tulenevalt tuleb lugeda pooltevaheline üürileping lõppenuks 31.08.2006. VÕS § 271 alusel kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 292 lg 1 kohaselt peab üürnik lisaks üüri maksmisele kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. VÕS § 293 järgi kannab üürileandja asjaga seotud maksud ja koormised, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Äriruumi üürilepingu p-s 3.1 on pooled kokku leppinud, et äriruumi kasutamise eest kohustub üürnik tasuma üüri, mis lepingu p-s 2.1 nimetatud äriruumi iga ruutmeetri kohta on 85 krooni kuus. Üürile lisandub käibemaks. Lepingu p 2.1 kohaselt on äriruumi üldpindala 77,3 m2. Lepingu p 3.2 alusel korrigeeritakse üüri igakuuliselt Eesti Vabariigi Statistikaameti poolt avaldatud tarbijahinnaindeksi muutust arvestades. Algava kuu üür saadakse valemi Y = Y1 * (1 + THI) alusel, kus Y on üür, Y1 eelmise kuu üür ja THI tarbijahinnaindeksi muutus. Lepingu p 3.3 järgi tasub üürnik lisaks üürile järgmiseid äriruumi kasutamisega seonduvaid makseid: tarbitud kommunaalteenuste (soe ja külm vesi, elekter, küte, kanalisatsioon jmt) ja prügiveo eest; äriruumi eest tasumisele kuuluvad riiklikud ja kohalikud maksud. Lepingu p 3.5 alusel on üürnik kohustatud tasuma üürileandjale makseid üks kord kuus üürileandja poolt esitatava arve alusel. Hagiavalduses toodud arvestusest ning

hagiavaldusele lisatud arvetest nähtuvalt võlgneks kostja hagejale üüri vähendamata jätmise korral enne tasaarvestust 137 844.15 krooni. VÕS § 278 p 4 sätestab, et kui üüritud asjal tekib lepingu kehtivuse ajal puudus, mille eest üürnik ei vastuta ja mida ta ei pea oma kulul kõrvaldama, või kui asja lepingujärgne kasutamine on takistatud, võib üürnik alandada üüri vastavalt VÕS §-s 296 sätestatule. VÕS § 296 lg 1 kohaselt ei pea üürnik maksma üüri ega kandma kõrvalkulusid ajavahemiku eest, mil üürnik ei saanud asja sihtotstarbeliselt kasutada VÕS §-s 278 nimetatud puuduse või takistuse tõttu või seetõttu, et üürileandja ei andnud asja tema kasutusse. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kui asja sihtotstarbele vastava kasutamise võimalus on VÕS §-s 278 nimetatud puuduse või takistuse tõttu üksnes vähenenud, võib üürnik alandada üüri puudusele vastaval määral puudusest teada saamisest kuni puuduse kõrvaldamiseni kestnud ajavahemiku eest. Üürilepingu p 5.2.3 alusel kohustub üürileandja hoiduma tegevusest või tegevusetusest, mis võib takistada üürniku majanduslikku tegevust äriruumi kasutamisel. Raekoja platsi renoveerimistööd vähendasid platsi ületajate arvu ning ostjad eelistavad külastada kauplust, millele on kergem ligi pääseda. Seetõttu on kostja nõue üüri vähendamiseks teatud ulatuses põhjendatud, kuid hoolimata takistavatest asjaoludest ei olnud kostja äritegevus täiesti võimatu. Kostja kauplus oli samas paigas juba mõnda aega tegutsenud, mistõttu olid kliendid selle olemasolust teadlikud. Seetõttu tuleb üüri ja kõrvalkulusid VÕS § 296 lg 2 alusel vähendada ajavahemiku juuli-september 2005. a (st kolme kuu) eest 50 % ning perioodi mai-juuni ja oktoober-detsember (st viie kuu) eest 30 %. Alates jaanuarist 2006. a ei olnud kostja äritegevus enam hageja poolt takistatud. Seega puudub alus üüri ja kõrvalkulude alandamiseks. Asjaolu, et hageja varasema tegevuse tõttu võis kostjal ka edaspidi teatav osa tulust saamata jääda, võib anda põhjust kahju hüvitamise nõudeks hageja vastu, kuid ei anna ei seaduse ega lepingu järgi alust üüri alandamiseks. Hageja üüri ja kõrvalkulude nõue kostja vastu muutub järgnevalt: mais- juunis ja oktoobrisdetsembris 2005. a esitas hageja kostjale üüri ja kõrvalkulude arveid kokku 9056.51 + 8397.18 + 8580.94 + 9617.68 + 9951.81 = 45 604.12 krooni ulatuses. Vähendatud üür ja kõrvalkulud on seega 70 % 45 604.12-st = ~ 31 922.88 krooni. Sellest moodustavad maikuu üür ja kõrvalkulud 6339.56 krooni ning juunikuu üür ja kõrvalkulud 5878.03 krooni.

tekkimiseks. Üürileandjal on õigus tagatisrahast maha arvestada üürniku võlgnevused ja üürileandjale tekitatud kahju. Üürilepingus kokkulepitust tuleneb, et üürileandja võib tagatisrahast üürniku võlgnevused maha arvestada alles pärast lepingu lõppemist või ülesütlemist. Pooled on lepingu p-s 3.6 kokku leppinud, et võlgnevuse tasumine toimub järgmiselt: üürniku poolt tasutud summa jagatakse proportsionaalselt kogu esitatud nõudele, st vähemmaksmise korral jagatakse tasutud summa proportsionaalselt üüri, äriruumi kasutamisega seonduvate maksete, käibemaksu ja viivise vahel. Ka tagatisraha arvestamisel võlgnevuse katteks tuleb lähtuda eeltoodud sättest. Äriruumi üürilepingu p 3.5 alusel on üürnik kohustatud tasuma üürileandjale makseid üks kord kuus üürileandja poolt esitatava arve alusel. Raha peab olema üürileandja pangakontole laekunud jooksva kuu 28. kuupäevaks. Lepingu p 3.6 kohaselt on üürnik kohustatud maksma viivist 0,15 % üürileandja pangakontole tähtajaks laekumata maksetelt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Eeltoodust tulenevalt on viivisearvutus järgmine: Viivise arvutamise Viivise aluseks olev Periood Päevi määr võlgnevus Arvutuskäik Viivise summa 29.06.2005—

0,15 % 3 521,86 krooni 3 521,86 * 0,15 % * 30 158,48 krooni 28.07.2005 päevas 29.07.2005—

0,15 % 7 749,46 krooni 7 749,46 * 0,15 % * 31 360,35 krooni 28.08.2005 päevas 29.08.2005—

0,15 % 11 993,75 krooni 11 993,75 * 0,15 % * 31 557,71 krooni 28.09.2005 päevas 29.09.2005—

0,15 % 16 250,61 krooni 16 250,61 * 0,15 % * 30 731,28 krooni 28.10.2005 päevas 29.10.2005—

0,15 % 22 257,25 krooni 22 257,25 * 0,15 % * 31 1 034,96 krooni 28.11.2005 päevas 29.11.2005—

0,15 % 28 989,63 krooni 28 989,63 * 0,15 % * 3 130,45 krooni 01.12.2005 päevas Kokku: 2973.23 krooni 02.12.2005-31.08.2006 hageja viivist ei nõua. 31.08.2006 võlgnes kostja hagejale põhivõlgnevusena 113 096.21 krooni ja lisaks viivist 2973.23 krooni, kokku 116 069.44 krooni. Lepingu lõpetamise järel pidi hageja tagatisrahast (19 711.50 krooni) senise võlgnevuse tasaarvestama. Lepingu p 3.6 alusel toimub tasaarvestus järgnevalt. Põhivõlgnevus moodustab kogu võlgnevusest ~ 97 % ja viivisevõlgnevus ~ 3 %. Järelikult tuleb 97 % tagatisrahast arvestada põhivõlgnevuse ning 3 % viivise katteks. Eeltoodust tulenevalt väheneb põhivõlgnevus 113 096.21 – (97 % * 19 711.50) = 93 976.05 kroonini ja viivisevõlgnevus 2 973.23 – (3 % * 19 711.50) = 2 381.89 kroonini.

Periood

Päevi

01.09.2006— 30.09.2007

Viivise määr

0,15 % päevas

Viivise arvutamise aluseks olev võlgnevus Arvutuskäik võlajääk: 93 976,05 krooni 93 976,05 krooni 93 976,05 * 0,15 % * 395

Viivise summa viivisejääk: 2 381,89 krooni 55 680,81 krooni

Kokku: 58 062.70 krooni Viivisenõue tuleneb eeldusest, et kui võlgnik ei maksa võlga õigeaegselt, tekib võlausaldajal kahju seetõttu, et ta ei saa kasutada raha, mille võlgnik pidanuks talle maksma. Viivist võib küll vähendada seetõttu, et võlausaldajal pole reaalselt kahju tekkinud, kuid tõendamiskoormis on pööratud võlausaldaja kasuks ning võlgnik peaks tõendama, et võlausaldajal ei ole kahju tekkinud. Kostja ei ole käesolevas asjas tõendanud, et hagejal ei tekkinud kahju seoses asjaoluga, et ta ei saanud kasutada raha, mille kostja pidanuks talle igakuiste üürimaksetena tasuma. Viivisenõue ei ole ka ebamõistlikult suur, arvestades, et see moodustab natuke üle poole põhivõlgnevusest. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 93 976.05 krooni ja viivis 58 062.70 krooni, kokku 152 038.75 krooni. Hageja palus lisaks kostjalt hageja kasuks välja mõista viivise 186 krooni päevas (0,15 % 124 142.62 kroonist) alates 01.10.2007 kuni põhinõude 124 142.62 krooni tasumiseni. Lepingu p-s 3.6 on pooled sätestanud viiviseks 0,15 % üürileandja pangakontole tähtajaks laekumata maksetelt iga tasumisega viivitatud päeva eest. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega tuleb kostjalt välja mõista viivis 0,15 % päevas tagastamata põhivõlgnevuselt alates 01.10.2007 kuni võlgnevuse tasumiseni. Kostja nõue avaliku vabanduse esitamiseks või ebaõigete andmete ümberlükkamiseks tuleb jätta rahuldamata. VÕS § 1047 lg 4 sätestab, et ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Toodud sättest ei tulene õigust nõuda avalikku vabandust, vaid õigus nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist. Kostja on kirjavahetuses hagejaga korduvalt väljendanud oma kavatsust esitada hagejale kahjuhüvitise nõue suurusega vastavalt 500 000 krooni või 280 000-660 000 krooni. Väljend „pool miljonit“ annab täpselt edasi kostja väidetava nõude suuruse. 26.08.2005 ajalehes Tartu Postimees avaldatud lause „Kuid loota, et linn hakkab selle eest miljardeid maksma – seda pole toimunud kuskil mujal ja kindlasti ei hakka toimuma ka siin“, viitab kontekstist tulenevalt küll kostjale, kuid samas ei ole öeldud, et kostja nõuab hagejalt miljardeid. Samas artiklis on ka märgitud, et „raamatukauplus Nora ähvardab raadi poole miljoni kroonise kahjutasunõudega“. Toodud lauses ei ole avaldatud ebaõiget informatsiooni – artiklit lugedes on selgelt aru saada, et ei ole mõeldud nagu nõuaks kostja hagejalt miljardeid. Lause „Sellisele jõhkrusele ei saa me alluda“ sisaldab väärtushinnangut, mitte faktiväidet. Seetõttu ei ole kostjal võimalik nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist. Kostja arvates on ebaõige 28.04.2006 ajalehes „Tartu Postimees“ avaldatud väide, et „Mulle suvel asus poe omanik raadi ründama, et linnavõimud ei andnud varakult teada raeplatsi ja poe hoone fassaadi remondist, mistõttu olnuvat äritegevus häiritud.“ Sõna „ründama“ on mõeldud hinnangulisena, kuid tegemist ei ole mitte hageja, vaid ajakirjaniku poolse väärtushinnanguga. Ähvardamisest lauses juttu ei ole. Ka artiklist pärinev lause „Kuid kas ei olnud Nora äriidee – müüa ingliskeelset kirjandust – juba algusest peale kahtlane“ , väljendab väärtushinnangut ning tegemist ei ole Tartu linna, vaid artikli autori arvamusega.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 3 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt ning jättis vastuhagi rahuldamata, on õiglane jätta menetluskuludest 85 % OÜ Anu Kommerts ning 15 % Tartu linna kanda. TsMS § 169 lg 1 sätestab, et menetlustoimingu tegemise tähtaja mööda lasknud või vastuväite või tõendi hilisema esitamisega või muul viisil menetlustoimingu aja muutmise, asja arutamise edasilükkamise või tähtaja pikendamise põhjustanud pool kannab sellest tulenevad täiendavad menetluskulud. Hageja esitas 04.06.2007 taotluse 05.06.2007 planeeritud eelistungi edasilükkamiseks. 05.06.2007 rahuldas kohus hageja taotluse ning lükkas eelistungi edasi, andes menetluspooltele aega kompromissi saavutamiseks 25.06.2007. 05.06.2007 kell 14.00 toimunud eelistungil osalesid üksnes kostja esindajad, kes selgitasid, et nad ei ole kätte saanud taotlust eelistungi edasilükkamiseks ega ka kohtu teadet taotluse rahuldamisest. Asjaolust, et hageja oleks pidanuks esitama taotluse istungi edasilükkamiseks varem, tuleb kostja poolt kantud 05.06.2007 eelistungil osalemisega seotud kulud jätta hageja kanda. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED APELLATSIOONIKOHTUS OÜ Anu Kommerts esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu

samuti maakohtu määrusest taotluse rahuldamise ja istungi edasilükkamise kohta, teada alles 05.06.2007 kohtuistungil. Kostjal puudus võimalus esitada hageja 04.06.2007 taotlusele omapoolseid vastuväiteid. Hagejal puudusid mõjuvad põhjused kohtuistungi edasilükkamise taotlemiseks ning kohus mõjuvate põhjuste olemasolu ei kontrollinud. Hageja väide kostja kompromissettepaneku esitamise kohta oli paljasõnaline. Hageja kompromissettepanekut ei esitanud. Rahuldades hageja taotluse 05.06.2007 kohtuistungi edasilükkamiseks ilma sellest kostjat informeerimata ning andmata võimalust hageja taotlusele vastuväiteid esitada on maakohus oluliselt rikkunud protsessiõiguse norme ning takistanud kostjal menetlusõiguste teostamist.

esindajaga aktiivselt mitmetes Tartu linna ja kostja vahelistes vaidlusküsimustes lahenduse leidmiseks. Kuna suhtlus toimus inglise keeles, siis on Tartu linnasekretär J. Mölderi ütlused vajalikud ka hindamaks kohtumenetluses kostja poolt inglisekeelsetest dokumentidest eestikeelsete tõlgete esitamiseks ning kohtukulude jaotuse otsustamiseks.

34 038.41 krooni ja 50% võrra vähendatud üür ja kõrvalkulud nimetatud ajavahemiku eest on 50% x 34 038,41 = -17 019.20 krooni. Mais-detsembris 2005. a oli kostja tegevus Raekoja plats 11 üüritud ruumides takistatud Raekoja platsi rekonstrueerimistööde tõttu. Eeldusel, et nimetatud ajavahemiku eest on põhjendatud üüri ja kõrvalkulude vähendamine 30%, siis ajavahemiku juuli - oktoober 2005. a eest üür ja kõrvalkulud on 17 019.20 krooni. Mais - juunis 2005. a ja novembrisdetsembris 2005. a esitas hageja kostja üüri ja kõrvalkulude arveid kokku summas 9056.51 + 8397.18 + 9617.68 + 9951.81 = 37 023.18 krooni, 30% võrra vähendatud üür ja kõrvalkulud on seega 70% x (17 019.20 + 37 023.18) = -37 829.67 krooni. Sellest moodustavad 2005. a maikuu üür ja kõrvalkulud 6339.56 krooni ning juunikuu üür ja kõrvalkulud 5878.03 krooni.

ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eeltoodule tuginedes palus hageja hagiavalduse täienduses mõista kostjalt välja viivis alates 01.10.2007 kuni põhinõude 124 142.62 krooni tasumiseni. TsMS § 367 sätestab, et juhul, kui lisaks põhinõudele nõutakse hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mittemuutunud viiviste väljamõistmist, siis ka selline viivisenõue tuleb esitada hagiavalduses. TsMS § 376 lg 5 p 2 kohaselt ei loeta hagi muutmiseks hageja põhinõude või kõrvalnõuete suurendamist, vähendamist, laiendamist või kitsendamist. Hageja viivisenõuet 13.09.2006 hagiavalduses ei esitanud. Seega on hageja poolt 01.10.2007 esitatud viivisenõue esitatud selleks ettenähtud tähtaegu ületades ja tulnuks jätta maakohtu poolt läbi vaatamata. Hageja poolt 01.10.2007 esitatud viivisenõude näol ei ole tegemist ka hagiavalduses esitatud kõrvalnõude suurendamise ega laiendamisega TsMS § 376 lg 5 p 2 tähenduses. Sellest hoolimata on maakohus hageja poolt 01.10.2007 esitatud viivisenõude sisuliselt läbi vaadanud ja ka rahuldanud, väljudes hagiavalduse piiridest.

Kuna hageja ei jõudnud vastuhagile vastust 05.06.2007 koostada ning kostja vajas samuti aega vastusega tutvumiseks, siis oli otstarbekas taotleda uue eelistungi aja määramist. Tuginedes TsMS §-dele 32 ja 33 avaldas hageja kõikidel asjas toimunud istungitel, et kostja poolt esitatud inglisekeelsed dokumendid peavad olema tõlgitud eesti keelde. 30.08.2007 eelistungil rahuldas kohus hageja taotluse ja kohustas kostjat täielikult tõlkima kohtule esitatud dokumendid. Kuna kostja tõlget ei esitanud kohustas kohus 25.09.2007 toimunud kohtuistungil kostjat tõlkima esitatud dokumendid riigikeelde täies ulatuses ning lükkas seetõttu asja läbivaatamise edasi. Kostja ei ole dokumentide tõlkimise kohustust siiani täitnud.

RINGKONNAKOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Kuna maakohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes täielikult esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg 6 sätetega vajalikuks neid oma otsuses korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et ükski selles esitatud põhjendus ei anna alust vaidlustatud otsuse tühistamiseks või muutmiseks. Apellatsioonkaebuses on apellant esitanud hagi põhjendamatuse ja vastuhagi põhjendatuse osas samu väiteid, milliseid esitas esimese astme kohtuski. Maakohus on kõiki esitatud asjaolusid põhjalikult käsitlenud, hinnanud õigesti asjas olevaid tõendeid ning on põhjendatult leidnud, et hagi tuleb rahuldada osaliselt, mõistes apellandilt vastustaja kasuks välja põhivõlgnevuse ja viivistena 152 038.75 krooni ning alates 01.10.2007 lisanduva viivise 0,15 % päevas tasumata põhivõlgnevuselt, ja et rahuldamata tuleb jätta kostja vastuhagi.

Puutuvalt apellandi väidetesse maakohtu poolt menetlusnormide rikkumise kohta märgib ringkonnakohus järgmist. Põhjendatud ei ole apellandi väited, et maakohus on lubanud vastustajal oma menetlusõigusi kuritarvitada, menetlust venitada ning kohut eksitada. Asja materjalidest nähtuvalt lükkas maakohus 05.06.2007 toimuma pidanud eelistungi edasi hageja taotlusel seetõttu, et maakohus oli alles 15.05.2007 otsustanud menetlusse võtta kostja vastuhagi ning hagejale antud aeg vastuhagile kirjaliku vastuse esitamiseks (TsMS § 394 lg 5 kohaselt vähemalt 14 päeva) ei olnud eelistungi toimumise ajaks veel möödunud ning maakohus pidas ka vajalikuks anda pooltele võimalus kaaluda kompromissi. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud asjaoludel oli maakohtu poolt asja arutamise edasilükkamine põhjendatud. Ebaõige on samuti apellandi väide, et maakohus nõudis põhjendamatult apellandilt ingliskeelsete dokumentide tõlgete esitamist. TsMS § 32 lg 1 sätestab, et kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine toimub eesti keeles ning sama seadustiku § 33 lg 1 kohaselt, kui menetlusosalise kohtule esitatud avaldus, kaebus või dokumentaalne tõend ei ole eestikeelne, võib kohus määratud tähtpäevaks nõuda esitajalt avalduse, kaebuse või dokumentaalse tõendi tõlget. Eelnimetatud sätetest tuleneb kohtu õigus nõuda võõrkeelsete (sh ingliskeelsete) dokumentide tõlgete esitamist, mistõttu oli ka maakohus õigustatud käesoleval juhul kostjalt dokumentide tõlkeid nõudma. Ringkonnakohus nõustub apellandiga selles, et maakohus on olnud ebajärjekindel Tartu linnasekretäri J. Möldri ülekuulamise võimalikkuse küsimuses, pidades algul võimalikuks tema tunnistajana ülekuulamist, seejärel kutsudes teda kohtusse Tartu linna seadusliku esindajana ning lõpuks käsitades teda linna esindajana volikirja alusel. Kuid ringkonnakohus leiab, et see ei ole viinud maakohut asja ebaõigele lahendamisele. Maakohtul ei olnud võimalik J. Möldrit üle kuulata Tartu linna seadusliku esindajana vande all, kuivõrd tulenevalt Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-st 55 lg 4 p 6 ei ole linnasekretär linna seadusjärgne esindaja, vaid tal on üksnes volitus esindada linna kohtus ilma selleks eraldi volitust saamata. Maakohus on õigesti jätnud lõppastmes J. Möldri tunnistajana üle kuulamata, kuivõrd J. Möldri esindajana kohtus antud seletustest nähtub, et talle olid üksnes väga piiratud ulatuses (pooltevaheliste läbirääkimise kaudu) teada pooltevahelise üürilepingu täitmisega seotud asjaolud. Kuna poolte üürilepingu täitmisega seonduv ei kuulunud tema tööülesannetesse, siis ei ole tema ütlused läbirääkimiste pidamises osalemise kohta vahetuks tõendi allikaks küsimustes, kas, millal ja millises ulatuses oli kostja majandustegevus raamatukaupluses Nora Raekoja platsi ja Raekoja 11 hoone remonditööde tõttu takistatud ning millises ulatuses on kostjale tekitatud ajalehes Postimees avaldatud artiklitega mittevaralist kahju. Kostja vastavaid väiteid saaksid eelkõige tõendada dokumentaalsed tõendid (näiteks remonditöid teostanud ehitusfirmade ehituspäeviku kanded jms) ja tunnistajate, kes viibisid vaidlusalusel perioodil Raekoja 11 hoones või selle läheduses ja oskaksid kirjeldada Raekoja 11 ligipääsetavusega seonduvat, ütlused, kuid apellant ei ole selliseid tõendeid kohtule esitanud. Kuna kohtule olid esitatud muuhulgas J. Möldri allkirja kandvad meilid, milles on käsitletud võimalusi ajakirjanduses apellandi kohta avaldatud info ümberlükkamiseks, siis ei annaks J. Möldri ülekuulamine tunnistajana olulist teavet juurde ka selles küsimuses. J. Möldri ülekuulamine tunnistajana ei ole käesolevas asjas võimalik TsMS § 251 lg 1 tulenevalt ka seetõttu, et ta on osalenud 25.09.2007 käesolevas menetluses Tartu linna esindajana. Põhjendatud ei ole apellandi väide, et maakohus on kohelnud pooli ebavõrdselt, kuivõrd keeldus tõendina vastu võtmast apellandi esitatud ärakirja „Tartu Postimehes" ilmunud J. Saar'e artiklist „Raeplatsi kohvik kaebas linnavalitsuse kohtusse", samas võttes vastu vastustaja poolt esitatud dokumendid s.o Tartu Linnavalitsuse 20.04.2004 kirja üürivõla

tasumise kohta, kostja 16.06.2004 taotluse üürilepingu tingimuste ülevaatamise kohta jms. TsMS § 238 lg 1 1. lauses sätestatakse, et kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Kuna kostja esitatud ärakiri „Tartu Postimehes" ilmunud J. Saar'e artiklist „Raeplatsi kohvik kaebas linnavalitsuse kohtusse" ei käsitlenud hagi ja vastuhagi alusesse puutuvaid asjaolusid, siis oli maakohus õigustatud TsMS § 238 lg 1 alusel eelviidatud artikli kui asjasse puutumatu kostjale tagastama. See, et maakohus on vastu võtnud hagejalt dokumente, mis ei käsitle otseselt pooltevahelisi rendisuhteid vaidlusalusel perioodil (mai 2005 – september 2006), ei anna alust väita, et kohus ei ole tõendite vastuvõtmisel kohelnud pooli võrdselt. Põhjendatud ei ole apellandi väide, et maakohus on ületanud viiviste väljamõistmisel hagi piire. Asja materjalidest nähtuvalt taotles hageja esitatud hagis algselt kostjalt tasumata üüri ja kõrvalkulude väljamõistmist kokku 124 142.62 krooni ulatuses. 01.10.2007 esitatud hagi täienduses taotles hageja lisaks eeltoodud nõudesummale kostjalt viivise väljamõistmist ajavahemiku 1. september 2006 kuni 30. september 2007 eest 73 470 krooni ulatuses ning alates 1. oktoobrist 2007 kuni põhinõude 124 142.62 krooni tasumiseni viivise väljamõistmist 0,15% põhinõudest päevas. TsMS § 206 lg 1 sätestab hageja õiguse muuta hagi alust või eset, suurendada või vähendada oma nõuet ning TsMS § 376 lg 1 kohaselt võib hageja muuta hagi alust või eset või suurendada nõuet kuni kohtuvaidluseni esimese astme kohtus, esitades selle kohta avalduse. Kuivõrd hageja suurendas 01.10.2007 oma nõuet viiviste võrra, mis oli TsMS § 206 lg 1 ja 376 lg 1 järgi lubatav, siis oli maakohus õigustatud ka hageja selle nõude läbi vaatama ning kohus ei ole hagi piire ületanud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ka õigesti määranud kindlaks poolte vahel kohtukulude jaotuse, jättes hageja kanda 15 % ja kostja kanda 85 % menetluskuludest ning jättes sõltumata eeltoodust kostja kulutused 05.06.2007. a istungil osalemiseks hageja kanda. Apellandi väited ei anna alust esimese astme kohtus kantud menetluskulude teisiti jaotamiseks. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tuleb menetluskulud apellatsiooniastmes jätta TsMS § 162 lg 1 alusel tervikuna apellandi kanda.

Üllar Roostoja

Andra Pärsimägi

Egon Konsand

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.