S.T.D (isikukood: XXXXXXX; elukoht: XXXXXX) hagi Tartu linna vastu avaliku vabanduse nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 18.01.2008. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
S.T.D apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant S.T.D, esindaja advokaat Eero Tonka Vastustaja Tartu linn, esindaja advokaat Anne Tammer
RESOLUTSIOON
Jätta Tartu Maakohtu 18.01.2008 otsus muutmata. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
Maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta hageja S.T.D kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
POOLTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.22.07.2005 avaldas Tartu Postimees Martin Šmutovi artikli „Raeplatsi raamatupood Nora süüdistab raadi hoolimatuses“, milles kajastatakse informatsiooni Tartu linna poolt 2005. a alustatud ehitustööde kohta Tartus Raekoja platsil ning Tartu Linnavalitsuse ja OÜ Anu Kommerts juhatuse liikme Sean D. vahelisi suhteid sellest tulenevalt. Artiklis on märgitud, et „Seetõttu teatas kaupluse juhataja linnavalitsusele, et OÜ Anu Kommerts kavatseb raele esitada poole miljoni suuruse kompensatsiooninõude.“ 26.08.2005 avaldas Tartu Postimees M. Šmutovi artikli „Poodnik protestib meeri kandideerimise“, milles ajakirjanik muuhulgas tsiteerib toonase Tartu linnavarade osakonna juhataja Kunnar Jürgensoni sõnu: „Me [Tartu linn] peame oma tänavaid korras hoidma ja sellega võib tõesti kaasneda mõningane ebamugavus, [...] Kuid loota, et linn hakkab selle eest miljardeid maksma – seda pole toimunud kuskil mujal ja kindlasti ei hakka toimuma ka siin. Sellisele jõhkrusele ei saa me alluda.“ 28.04.2006 avaldas Tartu Postimees Raimu Hansoni artikli „Millal te ostsite viimase raamatu?“ Artiklis on märgitud „Mullu suvel asus poe omanik raadi ründama, et linnavõimud ei andnud varakult teada raeplatsi ja poe hoone fassaadi remondist, mistõttu olnuvat äritegevus häiritud. Raad pidas poole miljoni kroonist kahjutasu soovi põhjendamatuks – muuhulgas seepärast, et teised remondi alale jäänud poed ja ärid hädakisa ei tõstnud.“ Samuti on artiklis märgitud: „Kuid kas ei olnud Nora äriidee – müüa ingliskeelset kirjandust – juba algusest peale kahtlane.“ Hageja leidis, et on ilmne, et artiklid kirjutanud ajakirjanikud on tuginenud Tartu linna jagatud informatsioonile. Kostja, jagades ajakirjanikele informatsiooni, on teadlikult moonutanud tegelikke asjaolusid ja kasutanud OÜ Anu Kommerts juhatuse liikme S.T.D iseloomustamiseks halvustavaid ja solvavaid väljendeid. OÜ Anu Kommerts juhatuse liige S. T. D. ei olnud selle teabe avaldamise ajal pöördunud Tartu linna poole kahjunõudega ega ole Tartu linna ähvardanud ega muul viisil mõista andnud kavatsusest Tartu linna tegevust takistada või kasutada ebaausaid ja ebaseaduslikke võtteid Tartu linna maine kahjustamiseks. Kostja on alusetult seadnud kahtluse alla hageja kavatsused Tartu linnas majandustegevuse arendamisel. Kostja poolt ajakirjandusele edastatud informatsioon on hagejat halvustav ja solvav ning hageja reputatsiooni kahjustav. Samuti on kostja 2005. a alusetult avaldanud OÜ Anu Kommerts ärinime internetis kostja võlgnike avalikus nimekirjas (mille kostja küll pärast hageja pöördumist eemaldas) ning on 13.09.2006 esitanud OÜ Anu Kommerts vastu Tartu Maakohtule hagi üürivõlgnevuse väljamõistmiseks (tsiviilasi nr 2-06-25314), seades sellega kahtluse alla hageja pädevuse ja võimekuse äriühingu juhtimisel. Hageja on pöördunud 26.06.2007 kostja poole avaliku vabanduse nõudes ning kohtuvälise lahenduse leidmiseks. 05.07.2007 vastuses nr 21.3-3/13792 teatas kostja, et ei nõustu ühegi hageja väitega ega ettepanekuga avalikuks vabandamiseks. Hageja soovib VÕS §-de 127 lg 1 ja 1047 lg 1, 2, 4 alusel enda au ja eneseväärikuse taastamiseks Tartu Postimehes ning Tartu Postimehe interneti-väljaandes (http://tartu.postimees.ee/) alljärgneva sisuga vabanduse avaldamist: „Vabandus. Tartu linn vabandab S.T.D ees ajakirjanduses ksenofoobilise alatooniga ja mainetkahjustava tegelikkusele mittevastava informatsiooni avaldamise eest. Tartu linn kinnitab, et S.T.D ei ole kasutanud Tartu linna vastu jõhkrust, väljapressimist, ähvardusi ega muid ebaseaduslikke võtteid ning Tartu linn tunnustab S.T.D õigusi ja seaduslikku alust Tartu linnas tegutsemisel.“
2.Tartu linn palus jätta hagi rahuldamata. Hageja väide, et ajakirjanikud on artikleid kirjutades tuginenud kostja jagatud informatsioonile, ei ole tõendatud. Pole välistatud, et hageja ise on ajakirjanikele teavet andnud. Kõnealused artiklid ei ole kirjutatud kostja poolt,
mistõttu kostja ei ole andnud ega saanudki anda artiklites sisalduvaid väärtushinnanguid. Väärtushinnangud on antud artiklite autorite M. Šmutovi ja R. Hansoni poolt. Ajakirjanikest autorid ei ole kellegi isiklikke õigusi rikkunud. Kostja ei ole hageja aadressil kasutanud halvustavaid, solvavaid või hageja reputatsiooni kahjustavaid väljendeid. Artiklid ei ole seotud hagejaga, vaid OÜ-ga Anu Kommerts. Seega ei saanud need sisaldada hageja suhtes ebaõigeid faktilisi andmeid või hagejat solvavaid väljendeid. 26.08.2005 ilmunud artiklis kasutatud väljendid ei ole adresseeritud ei hagejale ega OÜ-le Anu Kommerts. Artiklites avaldatud faktiväited vastavad tegelikkusele. Hageja on teatanud kostjale 09.07.2005 kirjas, et nõuab kompensatsiooni, mis on rohkem kui 500 000 krooni. Hageja 17.08.2005 kirjas on märgitud, et tema märkimisväärsetest investeeringutest tulenevalt on kostja ebakompetentne tegevus toonud kostja jaoks kaasa nõude, mis hõlmab 20 000 – 45 000 euro suurust summat. Kirjale oli lisatud kahjunõue summas 280 000 – 660 000 krooni. OÜ Anu Kommerts nimi avaldati tõesti kostja võlgnike nimekirjas seoses üüri ja kõrvalkulude võlgnevusega, kuid sellega ei rikutud hageja isiklikke õigusi.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus jättis 18.01.2008 otsusega hagi rahuldamata ning kohtukulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Otsuse kohaselt tuleb antud vaidluse lahendamisel paralleelselt arvestada ka tsiviilasjaga nr 2-06-25314, kus vastuhagi korras esitas sarnase nõude OÜ Anu Kommerts, kelle juhatuse liige on käesoleva tsiviilasja hageja. Tsiviilasja nr 2-06-25314 toimikust nähtub, et OÜ Anu Kommerts on kirjavahetuses linnaga korduvalt väljendanud kavatsust esitada linnale kahjuhüvitise nõue suurusega 500 000 krooni või 280 000 – 660 000 krooni. Väljend „pool miljonit“ annab suhteliselt täpselt edasi väidetava nõude suurust. Sellest johtuvalt ei saa nõustuda hageja väitega, et 22.07.2005 artiklis hageja kohta esitatud informatsioon oli tõele mittevastav. 26.08.2005 artiklis toodud K. Jürgensoni tsitaat ei ole otse suunatud hageja vastu. K. Jürgenson väljendab oma sõnades linna üldist poliitikat antud probleemiga tegelemisel. Kohus viitab ka tsiviilasjas nr 2-06-25314 tehtud otsuses toodud kohtu seisukohale: Kostja leiab, et ebaõige on lause „Kuid loota, et linn hakkab selle eest miljardeid maksma – seda pole toimunud kuskil mujal ja kindlasti ei hakka toimuma ka siin.“ Lause viitab kontekstist tulenevalt küll ka kostjale, kuid samas ei ole öeldud, et kostja nõuab hagejalt miljardeid. Samas artiklis eespool on ka märgitud, et „raamatukauplus Nora ähvardab raadi poole miljoni kroonise kahjutasunõudega“. Sellest tulenevalt leiab kohus, et toodud lauses ei ole avaldatud ebaõiget informatsiooni – kogu artiklit lugedes on selgelt aru saada, et ei ole mõeldud, nagu nõuaks kostja hagejalt miljardeid. Lause „Sellisele jõhkrusele ei saa me alluda“ sisaldab väärtushinnangut. K. Jürgensoni veendumuse kohaselt on teatud liiki käitumine – antud juhul linnavalitsuselt ehitustööde tegemise tõttu saadava kahju hüvitamise nõudmine – „jõhker“. K. Jürgenson ei ole esitanud faktiväidet, et hageja käitumine oleks olnud jõhker, vaid on andnud väärtushinnangu teatud tüüpi käitumisele. Seetõttu ei ole võimalik nõuda ka ebaõigete andmete ümberlükkamist. Hagi on esitatud füüsilise isiku S. T. D. nimel. 28.04.2006 artiklis konkreetset nime ei mainita. Lisaks ei ole artiklit võimalik isikuliselt hagejaga kuidagi seostada, mistõttu hageja kohta ei ole esitatud tõele mittevastavat ja halvustavat informatsiooni.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.S. T. D. taotleb apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldatakse. Kaebuse põhjenduste kohaselt on kostja põhjustanud hagejat halvustava ja tõele mittevastava informatsiooni avaldamise 22.07.2005 Tartu Postimehe artiklis „Raeplatsi raamatupood Nora süüdistab raadi hoolimatuses“ lausega „Seetõttu teatas kaupluse juhataja linnavalitsusele, et OÜ Anu Kommerts kavatseb raele esitada poole miljoni suuruse kompensatsiooninõude.“ Kohus on eksinud otsuses viidatud dokumentide tõlgendamisel. Viidatud dokumentide näol on tegemist hageja arvestusega hagejale kostja poolt üürilepingu rikkumisega tekkida võiva kahju osas. Pöördumistes väljendi „nõue“ (ingl k claim) kasutamisega soovis hageja juhtida tähelepanu hageja olukorra tõsidusele ning eeltoodust ei saa automaatselt järeldada kostja vastu nõude esitamist. Kuivõrd hageja oli üürilepingu alases küsimuses pidevalt suhelnud Tartu linnasekretäri J. Mölderiga, siis pidi kostja mõistma, et artikli avaldamise ajaks hageja ühtegi nõuet Tartu linna ega Tartu Linnavalitsuse vastu esitanud ei olnud ega olnud ka teatanud nõude esitamisest. Kostja on põhjustanud hagejat halvustava ja tõele mittevastava informatsiooni avaldamise 26.08.2005 Tartu Postimehe artiklis „Poodnik protestib meeri kandideerimise“ Tartu linnavarade osakonna juhataja K. Jürgensoni sõnadega „Me [Tartu linn] peame oma tänavaid korras hoidma ja sellega võib tõesti kaasneda mõningane ebamugavus, [...] Kuid loota, et linn hakkab selle eest miljardeid maksma – seda pole toimunud kuskil mujal ja kindlasti ei hakka toimuma ka siin. Sellisele jõhkrusele ei saa me alluda.“ Artikli alajaotuses „Jänes kandideerib“ on korduvalt viidatud hageja nimele. Nimetatud alajaotuses avaldatud informatsiooni kohaselt „Jürgensoni sõnul pole rael ühegi rentnikuga varem seesuguseid konflikte tekkinud.“ Seega on artiklis toodud asjaolud üheselt seostatavad hagejaga, samuti tekitatakse informatsiooni esitamise viisiga lugejas arusaam, et hageja on kostja vastu esitanud miljarditesse ulatuvaid põhjendamatuid nõudeid või kasutanud isegi väljapressimist („sellisele jõhkrusele ei saa me alluda“). Eeltoodust tulenevalt ei saa nõustuda kohtu järeldusega, et artiklit lugedes on selgelt aru saada, et hageja ei ole nõudnud kostjalt miljardeid kroone. Kuivõrd hageja ei ole kostja vastu artiklis kirjeldatud nõudeid esitanud, siis ei tugine ka K. Jürgensoni väärtushinnang „jõhker“ tegelikkuses aset leidnud asjaoludel ja selliste väärtushinnangute avaldamine ajakirjanduses loob lugejas ettekujutuse hageja poolt kostja vastu suunatud ja kostja õigusi riivavatest toimingutest, mida hageja sooritanud ei ole. Kostja on põhjustanud hagejat halvustava ja tõele mittevastava informatsiooni avaldamise 28.04.2006 Tartu Postimehe artiklis „Millal te ostsite viimase raamatu?“ informatsiooniga „Mullu suvel asus poe omanik raadi ründama, et linnavõimud ei andnud varakult teada raeplatsi ja poe hoone fassaadi remondist, mistõttu olnuvat äritegevus häiritud. Raad pidas poole miljoni kroonist kahjutasu soovi põhjendamatuks – muu hulgas seepärast, et teised remondi alale jäänud poed ja ärid hädakisa ei tõstnud. [...] Kuid kas ei olnud Nora äriidee – müüa inglisekeelset kirjandust – juba algusest peale kahtlane.“ Artiklis viidatakse „poe omanikule“. Samast tuleneb, et poodi haldab OÜ Anu Kommerts. Kuivõrd hageja on nii OÜ Anu Kommerts osanik kui juhatuse liige, siis on võimalik teda üheselt artiklis esitatud asjaoludega seostada. Isegi kui laiema avalikkuse jaoks võis Tartu Postimehes 2005. a Nora raamatupoe, OÜ Anu Kommerts ja hageja kohta avaldatud informatsioon olla ununenud, siis hageja ärialase suhtlusringkonna jaoks oli artiklis avaldatud
informatsioon üheselt hagejaga seostatav. Kuivõrd hageja ei olnud artikli avaldamise ajal kostja vastu nõudeid esitanud, siis on artiklis avaldatud teave hageja poolt kostjalt kahjutasu nõudmise ja kostja vastu nõuete esitamise kohta („poe omanik asus raadi ründama“) selgelt eksitav ja tõele mittevastav. Kohtuotsuse põhjendav osa on suures osas identne Tartu Maakohtu 08.11.2007 otsuse tsiviilasjas nr 2-06-25314 põhjendava osaga, sealjuures on kohus viidanud korduvalt ebaõigesti hagejale kui kostjale ja kostjale kui hagejale. Eeltoodust tulenevalt on kahtlus, et kohus ei ole antud tsiviilasjas asjaolusid sisuliselt hinnanud ega kontrollinud tsiviilasjas nr 2-06-25314 esitatud põhjenduste asjakohasust ka käesolevas tsiviilasjas.
5.Tartu linn vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt teatas OÜ Anu Kommerts 09.07.2005 kirjas Tartu Linnavalitsusele, et nõuab kompensatsiooni, mis on rohkem kui 500 000 krooni. OÜ Anu Kommerts 17.08.2005 kirjas on märgitud, et tema märkimisväärsetest investeeringutest tulenevalt on linnavalitsuse ebakompetentne tegevus toonud Tartu linna jaoks kaasa nõude, mis hõlmab 20 000 – 45 000 euro suurust summat. Nimetatud kirjale oli lisatud kahjunõue summas 280 000 – 660 000 krooni. OÜ Anu Kommerts 09.07.2005 kiri ja 17.08.2005 kiri koos selle lisaga tõendavad, et 22.07.2007 artiklis esitatud faktiväide vastab tegelikkusele. Ebaõige on apellandi väide, et kirjade näol on tegemist hageja arvestusega hagejale kostja poolt üürilepingu rikkumisega tekkida võiva kahju osas. Kirjad on saadetud kostjale mitte hageja, vaid OÜ Anu Kommerts nimel. Kirjades on toodud OÜ Anu Kommerts, mitte hageja kahju suurus. Kuna raamatupoodi pidas ja ruume üüris mitte hageja, vaid OÜ Anu Kommerts, siis ei saanud hagejale kahju tekkida ega kirjad tema olukorda käsitleda. OÜ Anu Kommerts 09.07.2005 ja 17.08.2005 kirjades toodu on selgelt käsitletav kahjunõudena. Kuna 22.07.2005 artiklis toodud andmed kahjunõude esitamise kohta ei ole seotud hageja kui füüsilise isiku tegevusega, siis hagejal ei ole alust nõuda andmete ümberlükkamist või vabandamist VÕS § 1047 alusel. 26.08.2005 artiklis kasutatud väljendid ei ole adresseeritud ei hageja ega OÜ Anu Kommerts vastu. Kohus on õigesti leidnud, et artiklit lugedes on selgelt aru saada, et ei ole mõeldud nagu nõuaks hageja kostjalt miljardeid. Lause „sellisele jõhkrusele ei saa me alluda“ sisaldab väärtushinnangut, mitte faktiväidet. Väärtushinnang ei ole kontrollitav ja selle puhul ei ole võimalik nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist. Vaidlust ei ole selles, et poodi pidas OÜ Anu Kommerts. Seega sisaldavad laused 28.04.2006 artiklis faktiväiteid OÜ Anu Kommerts tegevuse kohta, mis vastavad tegelikkusele. VÕS § 1047 ei anna juhatuse liikmele või osanikule õigust nõuda andmete ümberlükkamist, kui ebaõigeid andmeid avaldati äriühingu tegevuse kohta. Paljasõnaline on apellandi väide, et tema ärialase suhtlusringkonna jaoks oli artiklis avaldatud informatsioon seostatav hageja isikuga. Artiklis ei ole hageja nime kordagi mainitud. Artiklis ei ole kasutatud hagejat solvavaid või tema reputatsiooni kahjustavaid väljendeid ega eksitavaid ja tõele mittevastavaid andmeid. Artiklis ei ole kordagi väidetud, et hageja oleks esitanud kostja vastu mingeid nõudeid. Apellandi seisukoht, et kohus ei ole asjaolusid sisuliselt hinnanud ega kontrollinud, on oletuslik ja põhjendamata. Sarnased põhjendused tsiviilasjades nr 2-06-25314 ja 2-07-28122
võivad olla tingitud sellest, et OÜ Anu Kommerts vastuhagi ja S. T. D. hagi põhinevad osaliselt ühtedel ja samadel asjaoludel.
6.S. T. D. esitas arvamuse Tartu linna vastuse kohta, milles teatab, et ei nõustu vastustaja väidetega ja soovib juhtida tähelepanu alljärgnevale: Ebaõige on vastustaja seisukoht, et kuivõrd artiklites kajastatakse OÜ Anu Kommerts tegevust, siis ei saa artiklid kahjustada hageja huve. Hageja on OÜ Anu Kommerts juhatuse liige, tegevjuht ja ainuosanik, seega käsitlevad OÜ Anu Kommerts tegevust kajastavad artiklid otseselt ka hageja tegevust äriühingu juhtimisel ja eesmärkide elluviimisel. Tõele mittevastava ja OÜ Anu Kommerts negatiivselt iseloomustava informatsiooni avaldamine kahjustab ka hageja õigusi ja huve. Hageja ega OÜ Anu Kommerts ei ole Tartu linna ega linnavalitsust rünnanud, seega ei ole õige, et laused „Mullu suvel asus poe omanik raadi ründama, et linnavõimud ei andnud varakult teada raeplatsi ja poe hoone fassaadi remondist [...]“ sisaldavad faktiväiteid ja vastavad tegelikkusele. Lisaks käsitleb viidatud artikkel üheselt hageja tegevust („poe omanik [asus] raadi ründama“), mistõttu on ebaõige seisukoht, et artiklis avaldatud informatsioon ei ole seostatav hageja isikuga. Lisaks tuleb artiklites avaldatud informatsiooni puhul analüüsida, mida see tähendab nn tavalugeja jaoks. Kellegi ründamine või kellegi suhtes jõhkruse kasutamine on tavainimese jaoks seostatav eelkõige füüsilise isiku tegevusega ning artiklitest võib aru saada, et linnavalitsust rünnanud, jõhkrust kasutanud ja nõudeid esitanud on hageja.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse põhjendused ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning kooskõlas TsMS § 654 lg 6 ei korda käesolevas otsuse maakohtu põhjendusi.
8.Apellandi väited, et kostja on avaldanud hagejat halvustavat ja tõele mittevastavat informatsiooni, ei ole käesolevas menetluses tõendamist leidnud. Apellant ei ole esile toonud, millist materiaalõigusnormi maakohus ebaõigesti kohaldas või millist menetlusnormi on maakohtu poolt rikutud. Hageja on hagis nõude alusena märkinud VÕS § 1047 lõiked 1, 2 ja 4. Käesolevas asjas on hageja taotlenud kostja poolt avaldatud andmete tegelikkusele mittevastavuse ja õigusvastase avaldamise tuvastamist, ning vabanduse avaldamist.
9.Hageja-apellant on esile toonud kolm allikat, mis tema väitel sisaldavad halvustavat informatsiooni ja ei vasta tegelikkusele: 1) 22.07.2005 avaldas Tartu Postimees Martin Šmutovi artikli „Raeplatsi raamatupood Nora süüdistab raadi hoolimatuses“, milles kajastatakse informatsiooni Tartu linna poolt 2005. a alustatud ehitustööde kohta Tartus Raekoja platsil ning Tartu Linnavalitsuse ja OÜ Anu Kommerts juhatuse liikme Sean D. vahelisi suhteid sellest tulenevalt. Artiklis on märgitud, et „Seetõttu teatas kaupluse juhataja linnavalitsusele, et OÜ Anu Kommerts kavatseb raele esitada poole miljoni suuruse kompensatsiooninõude.“
Ringkonnakohus leiab, et tegemist on faktiväitega, mille tõelevastavust saab kohus kontrollida. Vastustaja esitas vastuväite ning kinnitas, et avaldatu on tõene. Apellant omapoolset väidet ei tõendanud. Kostja väite õigsusele viitab ka Nora raamatukaupluse nimel OÜ Anu Kommerts poolt Tartu linnale esitatud hüvitisenõude arvestus, mis on Tartu Linnavalitsusele saadetud 17.08.2005 ning allkirjastatud hageja poolt, kes on OÜ Anu Kommerts seaduslik esindaja (tl 42-44). 2) 26.08.2005 avaldas Tartu Postimees M. Šmutovi artikli „Poodnik protestib meeri kandideerimise“, milles ajakirjanik muuhulgas tsiteerib toonase Tartu linnavarade osakonna juhataja Kunnar Jürgensoni sõnu: „Me [Tartu linn] peame oma tänavaid korras hoidma ja sellega võib tõesti kaasneda mõningane ebamugavus, [...] Kuid loota, et linn hakkab selle eest miljardeid maksma – seda pole toimunud kuskil mujal ja kindlasti ei hakka toimuma ka siin. Sellisele jõhkrusele ei saa me alluda.“ Ringkonnakohtu arvates on tegemist väärtushinnanguga, mida saaks hinnata VÕS § 1046 alusel, kuid mida ei saa ümber lükata, seega tegelikkusele mittevastavaks tunnistada. Ringkonnakohus möönab, et linnaametnik peaks oma sõnakasutuses olema korrektsem, ning tegemist on väljendusega, mida saab pidada ebakohaseks väärtushinnanguks, kuid tegemist ei ole õigusvastase isiklike õiguste rikkumisega. 3) 28.04.2006 avaldas Tartu Postimees Raimu Hansoni artikli „Millal te ostsite viimase raamatu?“ Artiklis on märgitud: „Mullu suvel asus poe omanik raadi ründama, et linnavõimud ei andnud varakult teada raeplatsi ja poe hoone fassaadi remondist, mistõttu olnuvat äritegevus häiritud. Raad pidas poole miljoni kroonist kahjutasu soovi põhjendamatuks – muuhulgas seepärast, et teised remondi alale jäänud poed ja ärid hädakisa ei tõstnud.“ Samuti on artiklis märgitud: „Kuid kas ei olnud Nora äriidee – müüa ingliskeelset kirjandust – juba algusest peale kahtlane.“ Ringkonnakohus märgib, et tegemist on väärtushinnanguga, mida saab hinnata VÕS § 1046 alusel, kuid mille tõelevastavust ei saa ümber lükata. Samuti puudub selles artiklis viide Tartu Linnavalitsusele ja üldse konkreetsele allikale. Artikkel on kirjutatud ajakirjaniku poolt tema seisukohti kajastava arvamusloona, seega kostjale nimetatud artiklis kirjutatut ette heita ei ole alust. Samuti ei ole selles artiklis nimetatud hagejat. Artiklis avaldatud seisukohad võivad olla vaieldavad, kuid on väga üldsõnalised ja väljendavad kirjutaja seisukohta.
10.Ringkonnakohtu arvates ei ole hageja õiguste rikkumine kostja poolt käesolevas asjas tõendatud. Ringkonnakohus märgib, et sisult sama nõude on Tartu linna vastu esitanud OÜ Anu Kommerts, kes leiab, et samad artiklid kahjustasid äriühingu mainet, ning nõuab vabandamist ja kahjutasu.
11.Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohtu lahend suures osas identne Tartu Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr2-06-25314. Ringkonnakohtu arvates ei viita lahendite sarnasus sellele, et maakohus ei hinnanud tõendeid, vaid põhjendused langevad kokku, kuna käesolevas asjas esitatud hageja nõue on sarnane tsiviilasjas 2-06-25314 OÜ Anu Kommerts (kelle seaduslik esindaja on hageja) esitatud nõudega.
12.Asja materjalidest nähtub, et maakohtus taotlesid pooled asja läbivaatamist kirjalikus menetluses. Toimikust ei nähtu, et asja materjalide juurde oleks võetud tsiviilasi 2-06-25314. Ringkonnakohus leiab, et kuna tsiviilasjas nr 2-06-25314 oli lahend avalikult teatavaks tehtud enne käesoleva menetluse lõppemist, ning arvestades, et käesoleva asja
tsiviilmenetluse subjektidele, st kostjale, hagejale kui seaduslikule esindajale ja ka kohtule oli lahend teada, siis võis maakohus tsiviilasjas 2-06-25314 tehtud lahendit oma otsuses kajastada, kui menetlusosalistele tuntud asjaolu TsMS § 231 lg 1 tähenduses. Ringkonnakohus märgib, et maakohtu viide teise tsiviilasja lahendile ei oma ka olulist tähendust, kuna maakohus on käesolevas asjas esitatud tõendeid hinnanud.
13.Ringkonnakohus leiab, et hageja poolt esitatud materjalidest ei nähtu, et kostja kasutas viidatud artiklites hagejat halvustavaid ja solvavaid väljendeid, seega puudub alus ka VÕS § 1046 kohaldamiseks. Hageja on maakohtus täiendavalt esitanud järgmised väited oma haginõude põhjendamiseks: 1) tema õigusi rikkus kostja, kuna artiklite kirjutamise ajal ei olnud pöördutud linna poole mistahes kahjutasu nõudega. Ringkonnakohus märgib, et nimetatud väide on ümber lükatud OÜ Anu Kommerts poolt esitatud kahjutasu nõude esitamisega (tl 42-44); 2) hageja väitel ei ole ta linna ähvardanud. Ringkonnakohus märgib, et asja materjalidega on tõendatud, et äriühing, mille seaduslik esindaja on hageja, viitas ka enne kahjutasu nõude esitamist sellele, et ta võib nõude esitada; 3) hageja ei ole muul viisil mõista andnud kavatsusest Tartu linna tegevust takistada või kasutada ebaausaid ja ebaseaduslikke võtteid Tartu linna maine kahjustamiseks. Ringkonnakohtu arvates vaidlusalustes artiklites sellist hageja kavatsust esile toodud ei ole; 4) kostja on alusetult seadnud kahtluse alla hageja kavatsused Tartu linnas majandustegevuse arendamisel. Ringkonnakohtu arvates kostja sellist väidet esitanud ei ole, sellisele järeldusele võib mõneti vaieldavalt jõuda ajakirjaniku arvamust lugedes, mida aga saab käsitleda väärtushinnanguna; 5) kostja poolt ajakirjandusele edastatud informatsioon on hagejat halvustav ja solvav ning hageja reputatsiooni kahjustav. Ringkonnakohtu arvates ei ole hageja sellekohaseid tõendeid esitanud. 6) kostja avaldas 2005. aastal täiesti alusetult hageja juhitava OÜ Anu Kommerts ärinime internetis Tartu linna võlgnike avalikus nimekirjas. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud avaldamine ei kahjustanud hageja õigusi ning asjas puuduvad andmed, et nimetatud tegevus oleks olnud ebaõige; 7) 13.09.2006 esitas kostja OÜ Anu Kommerts vastu hagi üürivõlgnevuse nõudes – seades sellega kahtluse alla hageja pädevuse ja võimekuse äriühingu juhtimisel. Ringkonnakohus märgib, et kostja üürinõude osas on kohtumenetlus pooleli, seega on ennatlik asuda seisukohale, et tegemist oli alusetu nõudega, samuti ei sea üüri sissenõudmine kahtluse alla hageja oskusi äriühingu juhtimisel;
14.Ringkonnakohus märgib, et hageja nõudes sõnastatud taotluse rahuldamine ei oleks põhjendatud ka juhul, kui mõni väärtushinnang oleks olnud õigusvastane, kuna nõudes taotletakse selliste seisukohtade ümberlükkamist, mida kostja kunagi avaldanud ei ole.
14.Ringkonnakohus jätab apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud hageja kanda.
Üllar Roostoja
Egon Konsand
Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.