Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Peet Teidearu
Otsuse tegemise aeg ja koht
18. jaanuar 2008, Tartu kohtumaja kirjalik menetlus
Tsiviilasja number
2-07- 28122
Tsiviilasi
S.D. hagi Tartu Linna vastu avaliku vabanduse nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja : S.D. Hageja lepinguline esindaja adv. Eero Tonka (AB Keevallik & Partnerid, Roosikrantsi 19, 10119 Tallinn) Kostja: Tartu Linn (Raekoda, 50089 Tartu) Kostja lepinguline esindaja v. adv Anne Tammer (AB Anne Tammer, Kalevi 9, 51010 Tartu)
esindajad
Jätta rahuldamata S.D. hagi Tartu Linna vastu avaliku vabanduse nõudes. Kohtukulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel S.D. kanda Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hageja väidetel avaldas 22.07.2005.a „Tartu Postimees" M. Smutovi artikli „Raeplatsi raamatupood Nora süüdistab raadi hoolimatuses" (vt lisa 1), milles kajastatakse informatsiooni Tartu linna poolt 2005.a alustatud ehitustööde kohta Tartus Raekoja platsil ning Tartu Linnavalitsuse ja OÜ A juhatuse liikme hr. S.D. vahelisi suhteid sellest tulenevalt.
Artiklis oli märgitud, et „ kaupluse juhataja oli teatanud linnavalitsusele, et OÜ A kavatseb linnale esitada poole miljoni suuruse kompensatsiooninõude." 26.08.2005.a oli avaldanud „Tartu Postimees" M. Smutovi artikli „Poodnik protestib meeri kandideerimise", milles ajakirjanik muuhulgas tsiteerib toonase Tartu linnavarade osakonnajuhataja Kunnar Jürgensoni sõnu: „Me [Tartu linn] peame oma tänavaid korras hoidma ja sellega võib tõesti kaasneda mõningane ebamugavus. [...] Kuid loota, et linn hakkab selle eest miljardeid maksma - seda pole toimunud kuskil mujal ja kindlasti ei hakka toimuma ka siin. Sellisele jõhkrusele ei saa me alluda." 28.04.2006.a oli „Tartu Postimees" avaldanud R. Hansoni artikli „Millal te ostsite viimase raamatu?". Artiklis oli väidetavalt märgitud „Mullu suvel asus poe omanik raadi ründama, et linnavõimud ei andnud varakult teada raeplatsi ja poe hoone fassaadi remondist, mistõttu olnuvat äritegevus häiritud. Raad pidas poole miljoni kroonist kahjutasu soovi põhjendamatuks - muuhulgas seepärast, et teised remondi alale jäänud poed ja ärid hädakisa ei tõstnud." Samuti oli märgitud artiklis: „Kuid kas ei olnud Nora äriidee - müüa ingliskeelset kirjandust -juba algusest peale kahtlane." Hageja S.D. on seisukohal , et viidatud kolme artikli puhul on ilmne, et artiklid kirjutanud ajakirjanikud on tuginenud Tartu linna poolt jagatud informatsioonist. Hageja on seisukohal, et Tartu linn ,jagades ajakirjanikele informatsiooni, on teadlikult moonutanud tegelikke asjaolusid ning kasutanud OÜ A juhatuse liikme S.D. iseloomustamiseks halvustavaid ja solvavaid väljendeid. OÜ A juhatuse liige S.D. ei olnud selle ajakirjandusliku teabe avaldamise ajal pöördunud Tartu linna poole mistahes kahjunõudega, ega ei ole Tartu linna ähvardanud ega muul viisil mõista andnud kavatsusest Tartu linna tegevust takistada või kasutada ebaausaid ja ebaseaduslikke võtteid Tartu linna maine kahjustamiseks. Hageja leiab, et Tartu linnavalitsus on alusetult seadnud kahtluse alla tema kavatsused Tartu linnas majandustegevuse arendamisel. Tartu linna poolt ajakirjandusele edastatud informatsioon on hagejat halvustav ja solvav ning hageja reputatsiooni kahjustav. Samuti on Tartu linn 2005.a täiesti alusetult avaldanud hageja juhitava OÜ A ärinime internetis Tartu linna võlgnike avalikus nimekirjas (mille kostja küll pärast hageja vastavasisulist pöördumist hiljem eemaldas) ning on 13.09.2006.a esitanud OÜ A vastu Tartu Maakohtule hagi üürivõlgnevuse nõudes (Tartu Maakohtu tsiviilasi nr 2-06-25314), seades sellega kahtluse alla S.D. pädevuse ja võimekuse äriühingu juhtimisel. Hageja on pöördunud 26.06.2007.a kostja poole pöördumisega avaliku vabanduse nõudes ning kohtuvälise lahenduse leidmiseks. Oma 05.07.2007.a vastuses nr 21.3-3/13792 teatab kostja, et ei nõustu ühegi hageja esitatud väitega ega ettepanekuga avalikuks vabandamiseks (vt lisa 7). Seega ei jää hagejal muud üle, kui pöörduda enda õiguste kaitseks kohtu poole. Hageja soovib enda au ja eneseväärikuse taastamiseks ,,Tartu Postimehes" ning „Tartu Postimehe" interneti-väljaandes (http://tartu.postimees.ee/) alljärgneva sisuga vabanduse avaldamist:„Vabandus. Tartu linn vabandab S.D. ees ajakirjanduses ksenofoobilise alatooniga ja mainetkahjustava tegelikkusele mittevastava informatsiooni avaldamise eest. Tartu linn kinnitab, et S.D. ei ole kasutanud Tartu linna vastu jõhkrust, väljapressimist, ähvardusi ega muid ebaseaduslikke võtteid ning Tartu linn tunnustab S.D. õigusi ja seaduslikku alust Tartu linnas tegutsemisel.“ Hageja on nõus asja kirjaliku menetlusega.
Kostja leiab, et hageja väited selles, et ajakirjanikud on artikleid kirjutades tuginenud Tartu linna poolt jagatud informatsioonile , ei ole tõendatud ning on ebaõige. Pole välistatud, et hageja ise on ajakirjanikele mingil viisil teavet andnud. Hagiavalduses märgitud ja ajalehes „Postimees" avaldatud artiklid ei ole kirjutatud Tartu linnavalituse ametnike poolt, mistõttu kostja ei ole andnud ega saanudki anda artiklites sisalduvaid väärtushinnanguid. Väärtushinnangud on antud artiklite autorite M. Šmutov ja R. Hansoni poolt. Tartu linna arvates ei ole ajakirjanikest autorid kellegi isiklikke õigusi rikkunud. Tartu linn ei ole hageja aadressil kordagi kasutanud halvustavaid, solvavaid väljendeid või hageja reputatsiooni kahjustavaid väljendeid. Tartu linn on seisukohal , et hagiavalduses toodud artiklid ei ole seotud hagejaga ega tema kui füüsilise isiku, vaid OÜ A tegevusega. Seega ei saanud need artiklid sisaldada hageja suhtes ebaõigeid faktilisi andmeid või hagejat solvavaid väljendeid. Hageja on nõude alusena märkinud VÕS §-le 1047 lg. 4, mille kohaselt ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulu, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Tartu linn on seisukohal, et asjas tuleb algul kindlaks teha, kas kostja on avaldanud ebaõigeid andmeid. 22. juuli 2005.a. ajalehes „Tartu Postimees" ilmunud M. Smutovi artiklis „Raeplatsi raamatupood Nora süüdistab raadi hoolimatuses" on märgitud: „Seetõttu teatas kaupluse juhataja linnavalitsusele, et OÜ A kavatseb raele esitada poole miljoni suuruse kompensatsiooninõude." Hageja väide, et tema ei ole OÜ A juhatuse liikmena pöördunud Tartu linna poole mistahes kahjunõudega, on vale. Tartu linn on seisukohal , et 26.augusti 2005.a. ajalehes „Tartu Postimees" ilmunud M. Smutovi artikli. „Poodnik protesteerib meeri kandideerimise" kirjutatu: „Me peame oma tänavaid korras hoidma ja sellega võib tõesti kaasneda mõningane ebamugavus, selgitas Jürgenson. Kuid loota, et linn hakkab selle eest miljardeid maksma - seda pole toimunud kuskil mujal ja kindlasti ei hakka toimuma ka siin. Sellisele jõhkrusele ei saa me alluda." Tartu linna arvates ei ole kasutatud väljendid adresseeritud ei hagejale ega OÜ-le A. Tartu linna kinnitusel on hageja teatanud linnale oma 09. juuli 2005.a. kirjas, et ta nõuab kompensatsiooni, mis on rohkem kui 500 000 eesti krooni. Hageja 17. augusti 2005.a. kirjas on märgitud, et tema märkimisväärsetest investeeringutest tulenevalt on kostja ebakompetentne tegevus toonud Tartu linna jaoks kaasa nõude, mis hõlmab 20 000 - 45 000 euro suurust summat. Nimetatud kirjale oli lisatud kahjunõue summas 280 000 - 660 000 krooni. Hageja 09. juuli 2005.a. kiri ja 17. augusti 2005.a. kiri koos selle lisaga tõendavad, et 22. juuli 2007.a. ajalehes „Tartu Postimees" ilmunud M. Šmutovi artiklis „Raeplatsi raamatupood Nora süüdistab raadi hoolimatuses" esitatud faktiväide vastab tegelikkusele.
Kostja on nõus asja kirjaliku menetlusega.
Kohus on seisukohal, et antud vaidluse lahendamisel tuleb paralleelselt arvestada ka tsiviilasjaga nr. 2-06-25314, kus vastuhagi korras esitas sarnase nõude OÜ A, kelle juhatuse liige on käesoleva tsiviilasja hageja. Esimesena leiab hageja, et 22.07.2005 „Tartu Postimehes“ avaldatud M. Šmutov’i artikli „Raeplatsi raamatupood Nora süüdistab raadi hoolimatuses“ lausega „Seetõttu teatas kaupluse juhataja linnavalitsusele, et OÜ A kavatseb raele esitada poole miljoni suuruse kompensatsiooninõude.“ on kostja edastanud läbi ajakirjanduse hagejat halvustavat ja tõele mittevastavat informatsiooni. Tsiviilasjast nr 2-06-25314 toimikust nähtub, et kostja OÜ A on kirjavahetuses hagejaga korduvalt (tsiviilasi nr 2-06-25314 tl 43, 46—48) väljendanud oma kavatsust esitada hagejale kahjuhüvitise nõue suurusega vastavalt 500 000 krooni või 280 000—660 000 krooni. Nimetatud dokumentidele viitab ka kostja vastuses. Väljend „pool miljonit“ annab suhteliselt täpselt edasi kostja väidetava nõude suurust. Sellest johtuvalt ei saa kohus nõustuda hageja väitega, et 22.07.2005 „Tartu Postimehes“ hageja kohta esitatud informatsioon oli tõele mittevastav. Teiseks leiab hageja, et 26.08.2005 „Tartu Postimehes“ avaldatud M. Šmutov’i artiklis „Poodnik protesteerib meeri kandideerimise vastu“ välja toodud Tartu linnavarade osakonna juhataja Kunnar Jürgensoni sõnad „Me (Tartu linn) peame oma tänavaid korras hoidma ja sellega võib tõesti kaasneda mõningane ebamugavus. [...] Kuid loota, et linn hakkab selle eest miljardeid maksma – seda pole toimunud kuskil ja kindlasti ei hakka toimuma ka siin. Sellisele jõhkrusele ei saa me alluda.“ halvustavad hagejat ja on mittevastavuses tõega. Kohus on seisukohal, et K. Jürgensoni tsitaat ei olnud otse suunatud hageja vastu. Kohus leiab, K. Jürgenson väljendab oma sõnades linna üldist poliitikat antud probleemiga tegelemisel. Viidatud on asjaolule, et „seda pole toimunud kuskil muljal ja kindlasti ei hakka toimuma ka siin“, kus on toodud välja linnavalitsuse igakordne seisukoht teatud küsimuses. Kohus viitab ka tsiviilasjas nr 2-06-25314 tehtud otsuses välja toodud kohtu seisukohale: Kostja leiab, et ebaõige on lause „Kuid loota, et linn hakkab selle eest miljardeid maksma – seda pole toimunud kuskil mujal ja kindlasti ei hakka toimuma ka siin.“ Lause viitab kontekstist tulenevalt küll ka kostjale, kuid samas ei ole öeldud, et kostja nõuab hagejalt miljardeid. Samas artiklis eespool on ka märgitud, et „raamatukauplus Nora ähvardab raadi poole miljoni kroonise kahjutasunõudega“. Sellest tulenevalt leiab kohus, et toodud lauses ei ole avaldatud ebaõiget informatsiooni – kogu artiklit lugedes on selgelt aru saada, et ei ole mõeldud, nagu nõuaks kostja hagejalt miljardeid. Lause „Sellisele jõhkrusele ei saa me alluda.“ sisaldab väärtushinnangut, mitte faktiväidet. K. Jürgenson’i veendumuse kohaselt on teatud liiki käitumine „jõhker“. Antud juhul on selleks linnavalitsuselt ehitustööde tegemise tõttu saadava kahju hüvitamise nõudmine. K. Jürgenson ei ole esitanud ajakirjandusele faktiväidet, et hageja käitumine oleks olnud jõhker, vaid on andnud väärtushinnangu teatud tüüpi käitumisele. Seetõttu ei ole võimalik nõuda ka ebaõigete andmete ümberlükkamist. Kolmandaks leiab hageja, et 28.04.2006 „Tartu Postimehes“ avaldatud R. Hanson’i artiklis „Millal te ostsite viimase raamatu?“ kirjutatu „Mulle suvel asus poe omanik raadi ründama, et linnavõimud ei andnud varakult teada raeplatsi ja poe hoone fassaadi remondist, mistõttu olnuvat äritegevus häiritud. Raad pidas poole miljoni kroonist kahjutasu soovi
põhjendamatuks – muu hulgas seepärast, et teised remondi alale jäänud poed ja ärid hädakisa ei tõstnud. [...]Kuid kas ei olnud Nora äriidee – müüa ingliskeelset kirjandust – juba algusest peale kahtlane.“ halvustab hagejat ja on tõele mittevastav. Kohus toob välja, et hagi on esitatud füüsilise isiku, S.D. nimel. Artiklis aga konkreetset nime kordagi ei mainita. Lisaks ei ole artiklit võimalik isikuliselt hagejaga kuidagi seostada, mistõttu leiab kohus, et hageja kohta ei ole esitatud tõele mittevastavat ja halvustavat informatsiooni. Kohus otsustab jätta S.D. hagi Tartu Linna vastu avaliku vabanduse nõudes rahuldamata. TsMS § 162 lg kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Eeltoodust juhindudes jätab kohus menetluskulud hageja kanda.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.