Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

Menetluskulud jätta täies ulatuses OÜ F kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hagejate nõue OÜ F esitas 06.09.2007.a kohtule hagiavalduse (tl 40) AS T(pankrotis) ja pankrotihalduri L Müürsoo vastu. 04.04.2007. a kuulutas Harju Maakohus välja AS T(edaspidi Võlgnik) pankroti. 16.04.2007. a esitas OÜ F pankrotihaldurile nõudeavalduse summas 42 462 241.31 krooni, mis tulenes Ühisliising AS ja AS T vahel 15.11.2001. a sõlmitud faktooringlepingust nr 653 F ning nimetatud nõude loovutamisest OÜ F . Nõue on tagatud 16.06.2003. a kommertspandiregistrisse OÜ F kasuks sisse kantud esimese järjekoha kommertspandiga sumas 30 000 000 krooni. Nõude ülejäänud osa on pandiga tagamata. 24.08.2007. a esitas hageja pankrotihaldurile täiendava nõudeavalduse summas 20 000 000 krooni. Nõude alusena märkis hageja asjaolu, et AS T pidas õigusvastaselt kinni hagejale ja OÜ B tööstusseadmeid. Hageja palus ennistada täiendava nõude esitamise tähtaeg. 27.08.2007. a toimunud nõuete kaitsmise koosolekul esitati hageja poolt 19.04.2007. a esialgses nõudeavalduses esitatud nõue summas 42 462 241.31 krooni. Nõudele ja selle rahuldamisjärgule ja nõuet tagavale pandiõigusele vaidlesid vastu võlausaldajad OÜ B , OÜ L , OÜ C, TKE K OÜ ja B C Ltd, samuti vaidles nõudele vastu pankrotihaldur summa 22 922 575.41 krooni osas. Hageja täiendava nõude kaitsmine lükati üldkoosoleku otsusega edasi järgmisele nõuete kaitsmise koosolekule põhjendusega, et hageja täiendav nõudeavalduses on puudusi ning kuna avaldus esitati vahetult enne nõuete kaitsmise koosolekut, siis halduril ei olnud võimalust anda hagejale tähtaega puuduste kõrvaldamiseks. Hageja palub kohtul PankrS § 103 lg 4 sätestatuga vastuolu tõttu kehtetuks tunnistada võlausaldajate 27.08.2007.a nõuete kaitsmise koosoleku otsus, millega ei tunnustatud hageja nõuet tagavat pandiõigust ja nõude rahuldamisjärku. Hageja palub tunnustada hageja nõuet summas 30 000 000 esimese järgu nõudena. Kostja II vastus Kohtule 12.05.2008. a esitatud vastuses leiab L Müürsoo et käesolevas tsiviilasjas on hageja ekslikult nimetanud kostjaks 2 L Müürsoo, AS T(pankrotis) pankrotihalduri. Harju Maakohtu 04.04.2007.a. otsusega kuulutati välja AS Tpankrot. Pankrotihalduriks nimetati L Müürsoo (lisa 1). OÜ F on esitanud hagiavalduse 27.08.2007.a. toimunud võlausaldajate üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks, kus kostjaks on märgitud ka AS T(pankrotis) pankrotihaldur L Müürsoo. PankrS § 83 lg 5 kohaselt üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise hagi läbivaatamisel kohtus osaleb üldkoosoleku nimel pankrotitoimkonna esimees. Kui aga pankrotitoimkonda ei ole valitud, siis üldkoosolekul selleks valitud isik. Lähtuvalt eeltoodust on ekslikult märgitud kostjaks ka pankrotihaldur. AS T(pankrotis) 26.04.2007.a. toimunud pankrotitoimkonna koosoleku päevakorraks oli pankrotitoimkonna esimehe valimine. Hääletamisele pandi kaks kandidaati: L J ja T V . Hääletamise tulemusena osutus valituks T V kui enam hääli saanud kandidaat (lisa 2). Harju Maakohtu äriregistri teabesüsteemist nähtub, et OÜ F juhatuse liige on T V . AS T(pankrotis)

17.12.2007.a. pankrotitoimkonna otsusega otsustati võlausaldajate üldkoosoleku esindajaks õiglusvaidlustes määrata A M (lisa 3). Hagiavalduses on OÜ F esitanud kolm nõuet:

OÜ J 10 000 krooni (19.04.2007); Elion Ettevõtted AS 39 168.90 krooni (29.05.2007); OÜ S 498 273.85 krooni (01.06.2007); Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu 64 683 krooni (15.08.2007); OÜ B 3 000 000 krooni (24.08.2007); OÜ F 20 000 000 krooni (24.08.2007) OÜ F esitas nõudeavalduse 19.04.2007.a. summale 42 462 241,31 krooni, millest 30 000 000 krooni oli kommertspandiga tagatud nõue ja 12 462 241,31 krooni oli pandiga tagamata nõue. Haldur informeeris võlausaldajate üldkoosolekut selles, et kommertspandiregistrisse on kantud OÜ F kasuks kommertspant summas 30 000 000 krooni. OÜ F nõudeavaldusele esitasid vastuväite alljärgnevad võlausaldajad: Vastuväite summale 22 922 575 .41 krooni esitas pankrotihaldur. Vastuväite nõudele täies ulatuses esitasid B C Ltd, L n Grupp OÜ, B OÜ, C OÜ ja TKE K OÜ. Vastuväite nõude rahuldamisjärgule esitasid B C Ltd, L n Grupp OÜ, B OÜ, C OÜ ja TKE K OÜ. Pandiõigusele esitasid vastuväite B C Ltd, L n G OÜ, B OÜ, C OÜ ja TKE K OÜ. Halduri ülesanne võlausaldajate üldkoosolekul on koosoleku juhatamine (PankrS § 80 lg 1). Nõuete kaitsmise koosolekul on vastuväidete esitamise õigus kõikidel võlausaldajatel ja halduri kohustus on protokollida koosolekul toimunu. PankrS § 103 lg 6 kohaselt märgitakse nõuete kaitsmise protokolli iga nõude läbivaatamise kohta, kas nõuet või nõuet tagavat pandiõigust tunnustati või mitte ja kes vaidles nõudele, selle rahuldamisjärgule või nõuet tagavale pandiõigusele vastu. Samuti märgitakse protokolli, kes loobus esitatud vastuväitest. Lähtuvalt PankrS § 103 lg 6 märgiti AS T(pankrotis) nõuete kaitsmise protokolli, et ei tunnustatud OÜ F nõuet ja nõuet tagavat pandiõigust. Nimetatud juhul ei ole tegemist võlausaldajate üldkoosoleku otsusega. OÜ F täiendav nõudeavaldus summas 20 000 000 krooni esitati reedel 24.08.2007, nõuete kaitsmise koosolek toimus esmaspäeval 27.08.2007.a., seega ei olnud võlausaldajatel võimalik eelnevalt täiendava nõudeavaldusega tutvuda seadusega sätestatud tähtaja jooksul, ja kuna OÜ F nõudeavaldus oli koostatud puudustega, siis ei olnud halduril võimalus anda võlausaldajale seadusega sätestatud tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, siis informeeris haldur võlausaldajaid nimetatud olukorrast. Võlausaldajate üldkoosolek ei ole vastu võtnud otsust jätta hageja täiendava nõude esitamise tähtaeg ennistamata. Lisaks eeltoodule informeerib haldur kohut selles, et Harju Maakohtu menetluses on • OÜ F hagi nõude summas 42 462 241,31 krooni, sealhulgas 30 000 000 krooni esimeses järgus ning ülejäänud osa 12 462 241,31 krooni teises rahuldamisjärgus ja nõuet tagavat kommertspanti summas 30 000 000 krooni Asi T(pankrotis) pankrotimenetluses (ts.asi 207-39570) /lisa 4/, • OÜ F hagi täiendava nõude summas 20 000 000 krooni ja nõuet tagavat kommertspanti summas 30 000 000 krooni Asi T(pankrotis) pankrotimenetluses (ts.asi 2-07-46213) /lisa 5/. Tulenevalt eeltoodust leiab haldur, et OÜ F hagiavalduses esitatud nõuet ei saa rahuldada, kuna selliseid otsuseid ei ole AS T(pankrotis) 27.08.2007.a. üldkoosolekul vastu võetud.

Kohtuistung Kohtuistungil 14.05.2008. a. hageja jääb hagiavalduses esitatud nõude juurde tunnistada kehtetuks üldkoosoleku otsus ning tunnustada nõude rahuldamisjärku ja hageja nõuet tagavat pandiõigust. See on kommertspandi tunnustamise nõue. Koosoleku protokollis on märgitud, et pandiõigust ei tunnustatud. Teine nõue on tunnistada kehtetuks 27.08.2007.a otsus, millega jäeti läbi vaatamata täiendav nõue. Kolmas nõue on tunnustada võlausaldajate poolt täiendava nõude esitamise tähtaja ennistamise taotlust, mis jäeti lahendamata. Täiendav nõue on 20 miljonit. Esialgset nõuet ei ole ka tunnistatud. Esialgse nõude osas käib ka kohtuvaidlus. Kostja I on nõus L Müürsoo esitatud vastuväidetega, tegelikult hageja poolt esitatud 27.08.2007 protokollis selliseid otsuseid ei olnud koosoleku poolt vastu võetud. Koosoleku poolt on võetud vastu neli otsust. Protokollis oli lihtsalt märgitud, et juuresviibijad vaidlevad vastu nendele nõuetele, aga otsust kui sellist ei olnud vastu võetud. Kuna samasisulised asjad on kohtus menetluses, ei näe vajadust ja võimalust antud kohtuistungil asja arutada. Vastavalt seadusele loetakse kaitstuks, siis koosolekul ei olnud võimalust ega vajadust seda kommenteerida. Õiguslikke tagajärgi ei ole. Kostja II viitab PankrS § 103 lg 6. Koosoleku otsust kui sellist vastu ei võetud. Nõuete kaitsmise koosolek toimus esmaspäeval kell 13.35, võlausaldaja tõi nõudeavalduse reedel. Tegelikult on õigus tutvuda viie tööpäeva jooksul. Võlausaldaja tõi nõudeavalduse, aga nõue on esitatud puudustega. Võlausaldaja on kursus sellega, et esitas puudustega nõude. Võlausaldaja selline taotlus on pahatahtlik. Seda ei olnud võimalik panna otsustamisele, kuna kellelgi ei olnud võimalik nõudega tutvuda. Hageja esindaja seletuse kohaselt täiendav nõue on seotud esialgse nõudega. Seda, et need on seotud, seda arutati koosolekul. Nõudele võib muidugi vastu väita. Kui pandiõigus on kantud registrisse, siis võlausaldaja esindaja ei osanud arvata, et seadusest tulenevat panti ei tunnustata. Meie seisukoht on, et kui otsus (nt pandiõiguse mittetunnustamise osas) protokollis lk 5, jätta nii nagu see on, siis võib hiljem tulla vastuväiteid hageja pandiõigusele. Kostja II: Seaduses ei ole formuleeritud, et otsus tuleb teha. Seaduses on kirjas, et tuleb märkida, mitte otsus teha. Vastuväiteid esitavad võlausaldajad, see ei sõltu häälte arvust. Kui on otsus, siis võetakse vastu lihthäälte enamusega, aga siin ei ole tegemist otsusega. Tähtaega ei olnud võimalik ennistada. Te tõite nõude reedel. Koosolek on selle probleemi juba hilisemal üldkoosolekul lahendatud (3.okt 2007.a). Tähtaeg ennistati. Mis see mitteotsustamine siis antud juhul on. Hageja esindaja: Nõue on tunnustatud vaid siis, kui kõik on 100 % poolt. Sarnaneb vetoõigusega. Antud juhul on tegemist otsusega. PankrS § 83 lg 4 ja 5- nii haldur kui ka toimkonna esimees peavad osalema kui protsessiosalised. Pankrotihaldur peab ka osalema kostjana selles protsessis. Otsus võib olla ka otsustamise edasi lükkamine. Taganen kahest nõudest s.o tunnistada kehtetuks koosoleku otsus jätta läbivaatamata täiendav nõue ja samuti ennistamise taotluse läbivaatamata jätmise kohta. Täielikult loobun hagiavalduse nõudepunktist 3 ja 2. Jään 1 juurde (tunnustada, et pandiõigus on kehtiv). Antud juhul pant on kehtiv tulenevalt seadusest. Kostja II: Koosolek ei ole seda otsustanud. Informeerisin võlausaldajaid. Nendel on õigus esitada vastuväiteid, see tuleneb seadusest. PankrS § 103 lg 6- märgitakse umbisikuliselt, see ei ole otsus. See lihtsalt fikseeritakse. Näiteks, kui koosolekule võlausaldajad füüsiliselt ei ilmu kohale, kas see siis tähendab, et nende nõuet ei tunnustata? Sellisel juhul fikseeritakse, see ei ole otsus. Koosolek ei jätnud ju otsustamata.

Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja ja kostjad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele. Harju Maakohtu 04.04.2007.a. otsusega kuulutati välja AS T pankrot. Pankrotihalduriks nimetati L Müürsoo. 16.04.2007. a esitas OÜ F pankrotihaldurile nõudeavalduse summas 42 462 241.31 krooni, mis tulenes Ühisliising AS ja AS T vahel 15.11.2001. a sõlmitud faktooringlepingust nr 653 F ning nimetatud nõude loovutamisest OÜ F . Nõue on tagatud 16.06.2003. a kommertspandiregistrisse OÜ F kasuks sisse kantud esimese järjekoha kommertspandiga summas 30 000 000 krooni. Nõude ülejäänud osa on pandiga tagamata. PankrS § 83 lg 1 kohaselt võlgnik, võlausaldaja või haldur võib nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, mis ei vasta seadusele või mille tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda, samuti otsuse, mille vaidlustamise õigus on seaduses otse ette nähtud. Poolte vahel on vaidlus selles, kas võlausaldajad võisid 27.08.2007. a nõuete kaitsmise koosolekul vaielda vastu hageja nõudele, mis 30 000 000 krooni ulatuses on tagatud kommertspandiga. Hageja leiab, et pankrotihalduril puudus õigus ja kohustus esitada hageja nõuet tagav pandiõigus ja pandiõigusest tulenev nõude rahuldamisjärk kaitsmisele, kuna PankrS § 103 lg 4 järgi loetakse kaitsmiseta tunnustatuks nõue ja pandiõigus, mis on kantud kommertspandiregistrisse, võlausaldajatel aga puudus õigus esitada hageja nõuet tagavale pandiõigusele ja nõude rahuldamisjärgule vastuväited. Kohus hagejaga ei nõustu. Hageja poolt märgitu on õige üksnes juhul kui võlausaldaja on oma pandiga tagatud nõude tähtaegselt esitanud. Sellisel juhul loetakse pandiga tagatud nõue tõepoolest kaitsmiseta tunnustatuks ja hageja nõude kaitsmisele esitamine ei oleks halduri poolt põhjendatud olnud. Käesoleva juhul on aga hageja jätnud tähelepanuta PankrS § 95 sätestatu, mille kohaselt kui pandiga tagatud nõuet omav võlausaldaja, kellele on saadetud käesoleva seaduse § 34 lg 1 nimetatud teade, jätab oma nõude tähtaegselt esitamata ja nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, loetakse temale kuuluv pandiõigus lõppenuks. 27.08.2007. a nõuete kaitsmise koosolekul ongi võlausaldajad kasutanud PankrS § 103 lg 6 sätestatud võimalust ning vaielnud vastu hageja nõudele, selle rahuldamisjärgule ja nõuet tagavale pandiõigusele ning haldur on selle kooskõlas PankrS § 103 lg 6 ka nõuete kaitsmise koosoleku protokolli märkinud. Nõuete läbivaatamisel pankrotimenetluses peab olema tagatud põhimõte, et igal võlausaldajal oleks võimalus vastu vaielda kaitsmisele esitatud nõudele või selle rahuldamisjärgule. See põhimõte tagatakse nõuete esitamise, nendega eelneva tutvumise, vastuväidete esitamise ja nõuete tunnustamise korra kaudu. Võlausaldajad ennistasid 03.10.2007. a toimunud teisel nõuete kaitsmise koosolekul hageja nõude esitamise tähtaja ning Harju Maakohus tunnistas tsiviilasjas 2-07-42826 võlausaldajate 03.10.2007. a üldkoosoleku otsuse kehtetuks hageja kommertspandiõiguse mittetunnustamise osas. Kohtu hinnangul ei oma see aga tähendust tagasiulatuvalt. Eeltoodust tulenevalt ei ole 27.08.2007. a nõuete kaitsmise koosolekul tehtud hageja suhtes otsust, mida kohus saaks käesolevas menetluses kehtetuks tunnistada. PankrS § 103 lg 6 võimaldab märkida üldkoosoleku protokolli, kas nõuet tagavat pandiõigust tunnustati või mitte, kes vaidles nõudele, selle rahuldamisjärgule või nõuet tagavale pandiõigusele vastu. Võlausaldajate poolt 03.10.2007. a üldkoosolekul vastu võetud otsus hageja nõude esitamise tähtaja ennistamise kohta on kohtus vaidlustatud ning kohus menetleb seda tsiviilasjas 2-07-43061. Kohus ei saa käesolevas menetluses tunnustada hageja nõuet, kuna PankrS § 106 lg 3 on sätestatud isikud, kes on kohtus kostjaks vaidluses nõuete tunnustamise üle. Nõuete kaitsmise koosolekul

vastuväite esitanud kostjate vastu on hageja nõude PankrS § 106 lg 1 alusel ka esitanud ning kohus menetleb nõuet tsiviilasjas 2-07-39570. Kohus nõustub L Müürsooga selles, et PankrS § 83 lg 1 alusel esitatud hagiavalduse puhul ei ole kostjaks pankrotihaldur, vaid PankrS § 83 lg 5 kohaselt üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise hagi läbivaatamisel kohtus osaleb üldkoosoleku nimel pankrotitoimkonna esimees. Seega tuleb hageja nõue L Müürsoo vastu jätta rahuldamata, kuna L Müürsoo ei ole õige kostja. Kohus märkis seda hagejale 04.12.2007. a määruses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 424 lg 1 järgi võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. TsMS § 423 lg 1 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. Hageja võttis 14.05.2008. a tagasi hagiavalduse nõuded, milles palus tunnistada kehtetuks AS T(pankrotis) võlausaldajate 27.08.2007. a üldkoosoleku otsus jätta läbi vaatamata hageja täiendav nõue ning tunnustada hageja täiendavas nõudeavalduses esitatud nõue summas 20 000 000 krooni ja seda tagav pandiõigus esimese rahuldamisjärgu nõudena ja tunnistada hageja täiendava nõude esitamise tähtaja esitamise taotluse võlausaldajate üldkoosoleku poolt lahendamata jätmine ebaseaduslikuks ning tunnustada hageja täiendava nõude esitamise tähtaeg ennistatuks. Kostjad nõuete tagasivõtmise avaldusele vastuväiteid ei esitanud. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et hagiavalduse nõuded nr 2 ja 3 tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 424 lg 1 ja § 423 lg 1 p 2 alusel, sest hageja on haginõuded tagasi võtnud. TsMS § 426 lg 1 järgi loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 2 kannab hagi läbivaatamata jätmise korral menetluskulud hageja. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.