2-08-411/13 - Tööõigus - Töövaidluskomisjoni läbinud - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

Kostja esindaja teatas kohtule, et ta ei soovi kohtuistungil osaleda. Hageja esindaja taotles kohtuistungil asja sisulist arutamist ilma kostja osavõtuta, mistõttu on kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410 ja § 414 alusel õigustatud asja sisuliselt lahendama kostja osavõtuta. Hageja esindaja, Maia Ploom’i, poolt kohtuistungil antud seletusest nähtub, et 27.08.2007.a. asus kostja hageja juurde tööle ehitustöölisena, kirjalikku töölepingut ei sõlmitud. Kokku lepiti töötasuks 140 krooni tund netos. Pangaülekandest nähtub, et septembris maksti hagejale 5 augustikuu tööpäeva eest 6280,00 krooni. Hageja haigestus, tal oli plaaniline südameoperatsioon, ta oli pikalt haige ja ta ei ole kirjutanud avaldust töölt lahkumiseks ja teda ei ole ka vallandatud. Poolte vahel oli sõlmitud tähtajatu tööleping alates 27.08.2007.a. Hagejal on saamata terve septembrikuu töötasu ja töötasu kuni 15.10.2007.a. Hageja läks haiglasse 16.10.2007.a. Tööandja ei ole tööle asumise kuupäeva vaidlustanud, samuti ei ole kostja hagile vastuväiteid esitanud. Hageja saab palga suurust tõendada ainult sellega, et talle on 5 augustikuu tööpäeva eest välja makstud 6280,00 krooni. Hageja palub tuvastada tema ja kostja vahelise tähtajatu töölepingu olemasolu alates 27.08.2007.a ja kostjalt välja mõista töötasu perioodi 01.09.2007.a kuni 15.10.2007.a eest. Hageja esindaja poolt antud seletusest nähtub, et haigekassa andmetel on hageja eest maksmata sotsiaalmaks ja selle tõttu ei ole hageja saanud töövõimetushüvitist. Hagejal on saamata haigusrahad perioodi 16.10.2007.a. kuni 04.01.2008.a eest. Kokku on saamata 72 576,00 krooni 81 päeva eest. Firma rikkus seadust, kuna ei kindlustanud töötajat, tekitas sellega töötajale kahju, sest töötaja oleks saanud haigusrahad. Tööandja ei öelnud töötajale, et tal on sotsiaalmaks maksmata ja hagejale tuli see päris ootamatult, et ta ei saa haiguslehe arvel hüvitist. Töölepingu lõpetamist hageja ei nõua. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks hagejale tekitatud kahju summas 72 576 krooni.

Töölepingu seaduse § 1 kohaselt on tööleping töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööd, alludes tööandja juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. Töötajat iseloomustavaks tavaliseks tunnuseks on töötaja sõltuvus tööandjast. Seejuures on oluline töötaja isiklik sõltuvus tööandjast, mis seisneb selles, et tööandja määrab kindlaks töötegemise aja koha ja viisi. Töösuhe on tasuline suhe, see põhimõte tuleneb nii töölepinguseadusest kui ka palgaseadusest. TLS § 8 sätestab, et vaidluse korral lepingu olemuse üle loetakse, et pooled sõlmisid töölepingu, kui väidetav tööandja ei tõenda vastupidist või kui pole ilmne, et pooled sõlmisid teistsuguse lepingu. TLS § 28 lg 2 kohaselt tegelikult tööle lubamine tööandja poolt on võrdsustatud töölepingu sõlmimisega, sõltumata töölepingu vormistamisest. Asja materjalidest nähtub, et H. OÜ on kandnud hagejale töötasuna 17.09.2007.a üle 6280 krooni (tl 15). Kostja hageja töötamise asjaolusid vaidlustanud ei ole. Kuna kohtule on esitatud töösuhte kinnituseks ainult kontoväljavõte ja muud tõendid kohtul puuduvad, siis on kohus seisukohal, et palga ülekandmisega hagejale kostja poolt on kostja kinnitanud poolte vahel töösuhte olemasolu, olles eelnevalt kokku lepppinud töötasus ja tööülesannetes. Seega tuleb lugeda L.G. töötamine OÜ-s H. alates 27.08.2007.a töötamiseks töölepingu alusel. TLS § 49 p 2 sätestab, et tööandja on kohustatud maksma töö eest tasu ettenähtud ajal ja suuruses. Palgaseaduse (PalS) § 10 lg 1 järgi määratakse töötaja palgamäär kindlaks töölepingu sõlmimisel poolte kokkuleppel. Kokkulepe töötasu kohta on TLS § 26 lg 1 p 3 järgi üheks töölepingu kohustuslikuks tingimuseks. Poolte vahel kirjalikku töölepingut sõlmitud ei ole ja ainsaks tõendiks töötasu kohta on kostja poolt tehtud palga ülekanne hagejale summas 6280,00 krooni (tl 15)..

toimiku lk 23-24). Seega on kohtus leidnud tõendamist, et hageja ja kostja vahel oli olemas kehtiv tööleping Töölepinguseaduse § 1 mõtte kohaselt ning töölepingu tingimustes olid pooled kokku leppinud. Kui tööandja ei täida kokkulepitud tingimusi, näiteks ei maksa palka, ei kindlusta tööga, siis tekib töötajal õigus lõpetada tööleping. Hageja on toonud üheks põhjuseks töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 alusel, et talle oli vähem palka arvestatud 440 krooni. Samas on hageja ise kohtuistungil tunnistanud, et ta tegi raamatupidamisele avalduse tulumaksu kinnipidamise kohta. Töövaidluskomisjoni toimiku materjalide juurde lisatud töödejuhataja poolt koostatud palgaarvestusest perioodil 01.06-30.06.2007 (töövaidluskomisjoni toimik lk nr 6) nähtuvalt on hagejale makstud vähem töötasu 440 krooni. Maksekorraldusest nr 1395 nähtub, et nimetatud summa on hagejale üle kantud koos ettenähtud viivisega 27.09.2007.a (tl nr 12 ja töövaidluskomisjoni toimiku lk nr 47). Seega ei leidnud kohtus tõendamist asjaolu, et tööandja oleks töölepingu tingimusi muutnud või oleks täitmata jätnud kokkulepitud tingimusi, töötingimusi halvendanud või muutnud töötasustamise või töörežiimi. Tööandja eksis küll töötasu arvestusega, kuid see ei ole selline oluline rikkumine, mis tooks endaga kaasa töölepingu lõpetamise võimaluse töötaja poolt vastavalt TLS §-le 82. Seega puudus hagejal õiguslik alus nõuda töölepingu lõpetamist TLS § 82 alusel ja puudub alus nõuda kahe kuu keskmise palga suurust hüvitist. Töölepingu seaduse § 79 lg 1 järgi lõpeb tööleping töötaja algatusel. Vastavalt TLS § 79 lgle 1 teatab töötaja määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisest tööandjale ette vähemalt üks kuu. Töölepingu seadus seob määramata ajaks sõlmitud töölepingu töötaja algatusel lõppemise vähemalt ühekuulise etteteatamise tähtajaga. Vastavalt TLS § 83 lg-le 1 võib töötaja etteteatamistähtaja möödumisel töölt lahkuda. Töötajal on õigus töölepingu lõpetamisel TLS § 79 lg 1 alusel töölt lahkuda pärast ühekuulise etteteatamistähtaja möödumist ilma tööandjale töölepingu lõpetamise põhjust esitamata. Kui töötaja on töötamise lõpetanud (töölt lahkunud) pärast viiepäevase etteteatamistähtaja möödumist, kuid tal puudus töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 lg 1 järgi õiguslik alus, siis sellises olukorras võib töövaidlust lahendav organ lugeda töölepingu töötaja töölt ärajäämise tõttu lõppenuks TLS § 79 lg 1 alusel pärast kirjaliku avalduse esitamisest ühekuulise etteteatamise tähtaja möödumist. Töötamise lõpetamisega on töötaja avaldanud otsest tahet lõpetada töösuhe. Kuna hageja esitas tööandjale avalduse töölepingu lõpetamiseks 26.07.2001.a, siis tuleb lugeda poolte vahel tööleping lõppenuks 25. augustil 2007.a TLS § 79 lg 1 alusel töötaja algatusel. Hageja palub kostjalt välja mõista TLS § 119 lg 2 järgi lõpparve kinnipidamisega viivitamise eest ühe kuu keskmine palk. Töölepinguseaduse § 119 lg 2 järgi on tööandja kohustatud lõpparve kinnipidamisel maksma töötajale keskmist palka iga lõpparve väljamaksmisega viivitamise päeva eest, kuid mitte üle töötaja ühe kuu keskmise palga. Antud asjas on leidnud tuvastamist, et töötajal ei olnud õiguslikku alust lõpetada tööleping TLS § 82 lg 1 alusel, siis ei ole tööandja TLS § 74 lg-st 2 tulenevalt lõpparvet kinni pidanud ja tööandja oleks lõpparve maksmisega viivituses alates töövaidlusorgani otsuse jõustumisest. Hageja on kinnitanud, et peale töövaidluskomisjoni otsust on ta lõpparve kätte saanud. Seega ei kuulu hageja nõue lõpparve kinnipidamisega viivitamise eest hüvitise nõue rahuldamisele.