2-07-57261/4 - Tööõigus - Töövaidluskomisjoni läbinud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

klientidega kauplustes ja telefoni teel. Töövahenditena anti hagejale ametiauto, telefon ja pihuarvuti. Probleemid kostjaga tekkisid augustis 2007 pärast järjekordset ametiauto saamist. 14.08.2007 kadusid autol pidurid, millest hageja teatas koheselt müügijuhile. Kokkuleppeliselt toimetas hageja auto esindusse. Samast päevast lisandusid hagejale ka täiendavad tööülesanded sõiduga Narva seoses Lääne-Virumaa piirkonna müügiesindaja lahkumisega töölt. Hageja leidis, et sellise ohtliku autoga, millel pidureid ei ole, ei ole võimalik täita tööülesandeid ohutult ning teavitas sellest müügijuhti ja juhatajat, kes selle tulemusel vallandas telefoni teel hageja 23.08.2007. Töölepingu lõpetamise käskkiri anti hagejale 31.08.2007, kus töölepingu lõpetamise põhjuseks oli TLS § 86 p 5. Hageja sellega ei nõustunud ning esitas 03.09.2007 Töövaidluskomisjoni avalduse, milles palus tunnistada töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks, mõista välja kuue kuu keskmise palga ulatuses hüvitise, kasutamata puhkuse hüvitise, saamata jäänud augustikuu töötasu ja välja nõuda kostjalt tööraamat. Hageja leidis, et töölepingu lõpetamise alus ei saanud olla tema tööülesannete mittetäitmine või töötulemustega mitterahul olemine, kuna tegelikult olid põhjused töövahendite (ametiauto, telefonilimiit) puudumises. Töövaidluskomisjonile esitatud avalduses taotles hageja: 1) TLS § 86 p 5 alusel töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamist, 2) kuni kuue kuu keskmise palga ulatuses 40 830 krooni (neto) väljamõistmist; 3) kasutamata puhkuse hüvitist 1 670 krooni; 4) augustikuu töötasu 4 625 krooni ja 5) tööraamatu kättesaamist. Kohtule esitatud avalduses kinnitab hageja, et on saanud lõpparve ja tööraamatu ning kohtuistungil taotles hageja töölepingu lõpetamise TLS § 86 p 5 alusel ebaseaduslikuks tunnistamist ja hüvitise väljamõistmist 8 339 krooni suuruses ning kohtukulude kostja kanda jätmist. Hageja kinnitas, et on rahul töövaidluskomisjoni otsusega. Kostja vastuväited Kostja esitas kohtule taotluse, kuna ei nõustu Töövaidluskomisjoni 08.11.2007 otsusega. Katseaja eemärgiks on hinnata töötaja võimeid, suhtlemis- ja kutseoskuseid jne. Hageja tekitas müügitöö tegemise asemel probleeme, mille tõttu kostja ja hageja vahel tekkis erimeelsusi ning mille tõttu hageja ei saavutanud eeldatud töötulemusi. Need kinnitavad üheselt, et hageja võimed, suhtlemis- ja kutseoskused ei olnud antud ametikoha jaoks piisavad. TLS § 34 lg 1 järgi hindab tööandja katseaja tulemusi, siis on kostjal õigus asuda sellisele seisukohale. Kostja palub kohtul hagimenetluse korras läbi vaadata Töövaidluskomisjoni 08.11.2007 otsus ja jätta hageja avaldus täies ulatuses rahuldamata. OÜ Kk 30.01.2008 avaldusest tulenevalt vaidlustab ta AP nõuded, mille Töövaidluskomisjon rahuldas. Seega on vaidlustatud nõueteks töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamine ja selle eest ühe kuu keskmise palga väljamõistmine 8 339 krooni suuruses. Kohtuistungil jäi kostja esitatud seisukohtadele ning taotles hagi rahuldamata jätmist. Kostja hindas hageja töölt vabastamise põhjusi kogumis – klientidega suhtlemist, kauba väljapanekut, riiulite korrashoidu, müügitulemust. Hageja ei sobinud seda tööd tegema. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud esitatud avaldustega, tõenditega ja ära kuulanud pooled kohtuistungil leiab, et hagi tuleb rahuldada.

Töövaidluskomisjonile esitatud avalduses taotles hageja: 1) TLS § 86 p 5 alusel töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamist; 2) kuni kuue kuu keskmise palga ulatuses 40 830 krooni (neto) väljamõistmist; 3) kasutamata puhkuse hüvitist 1 670 krooni (neto); 4) augustikuu töötasu 4 625 krooni (neto) ja 5) tööraamatu väljanõudmist. Töövaidluskomisjon 08.11.2007 otsusega tunnistas töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks ja mõistis ebaseadusliku töölepingu lõpetamise eest kostjalt välja hüvitise ühe kuu keskmise palga - 8 339 krooni suuruses ning palga ja tööraamatu nõudes lõpetas menetluse. Kooskõlas Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 24 lg 1 pöördus tööandja kohtusse, kuna ei nõustunud Töövaidluskomisjoni otsusega. Kooskõlas ITLS § 24 lg 4 vaatab kohus töövaidluskomisjonile esitatud AP avalduse läbi hagimenetluses hagina. Kuna Töövaidluskomisjon hageja avaldust täielikult ei rahuldanud ning hageja Töövaidluskomisjoni otsuse vaidlustamiseks kohtusse ei pöördunud, lahendab kohus vaid neid nõudeid, mille vaidlustas (ITLS § 24 lg 3) kostja. OÜ Kk 30.01.2008 avaldusest tulenevalt vaidlustab ta AP nõuded, mille Töövaidluskomisjon rahuldas. Seega on vaidlustatud nõueteks töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamine ja selle eest ühe kuu keskmise palga väljamõistmine 8 339 krooni suuruses. Hageja vabastati töölt TLS § 86 p 5 alusel – katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu. Poolte vahel sõlmitud töölepingu p 2.3 järgi võeti hageja tööle neljakuulise katseajaga, katseaja lõpuks on samas punktis märgitud 30.09.2007. 23.08.2007 käskkirjaga vabastas kostja hageja töölt seoses katseaja ebarahuldavate tulemustega. TLS § 33 lg 1 sätestab, et töölepingus kokkulepitud tööde tegemiseks töötajal vajaliku tervise, võimete, suhtlemisalase sobivuse ja kutseoskuste kindlakstegemiseks võib töölepingus ette näha katseaja. § 33 lg 2 järgi ei tohi katseaeg ületada nelja kuud. Kui tööandja ei ole rahul katseaja tulemustega, on tal õigus töölepingu lõpetada (TLS § 86 punkt 5). TLS § 34 lg 1 kohaselt määrab katseaja tulemused kindlaks tööandja. See aga ei tähenda, et tööandja ei pea tõendama, milles seisnesid katseaja negatiivsed tulemused. Käskkirjas, millega kostja hageja töölt vabastas on vaid konstateeritud töölepingu lõpetamist TLS § 86 lg 5 alusel seoses katseaja ebarahuldavate tulemustega. Sellest ei ole võimalik järeldada töölepingu lõpetamise põhjendatust hageja töölt vabastamise üle katseaja tulemuste üle. Kohtuistungil väitis kostja esindaja, et tegemist oli subjektiivse hinnanguga, tulemust hinnati kogumis – suhtlemist klientidega, kauba väljapanekut, riiulite korrashoidu, müügitulemust. Kostja leidis, et tööandjal on õigus otsustada, kas töötaja saab katseajal tööülesannete täitmisega hakkama või mitte. Tõendeid kostja esindaja poolt väidetu tõendamiseks kostja ei esitanud. Selliseid tõendeid ei esitanud kostja ei töövaidluskomisjonile ega kohtule. TLS § 102 järgi tööandja hinnang katseaja tulemuste kohta rajanema objektiivsetel näitajatel ning tööandja peab tõendama, milles seisnesid puudused töös. Vaidluses töölepingu lõpetamise asjaolude üle tuleb tööandjal tõendada neid fakte, mis tingisid tööle ebarahuldava hinnangu andmise. Kostja ei esitanud tõendeid tõendamaks asjaolusid, mille tõttu ta leidis, et hageja ei sobi tööd tegema. Ka Riigikohus on asunud seisukohale, et tööandja peab esile tooma asjaolud töölepingu lõpetamise vaidlustamisel ja tõendama töölepingu lõpetamise põhjendatust (otsus nr 3-2-1-20-00). Ülalmärgitud põhjendustel tuleb töölepingu lõpetamine hagejaga TLS § 86 p 5 alusel lugeda ebaseaduslikuks. Tööleping tuleb lugeda lõpetatuks TLS § 79 lg 1 alusel.