Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue kostjate vastu Harju Maakohtule 25.01.2007.a. esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I A 30.04.2005.a. laenulepingu, mille kohaselt hageja andis I A`le laenuks 150 000 krooni. Hagejalt saadud rahaliste vahendite kasutamise eest kohustus laenusaaja hagejale tasuma ka intresse 20 % ulatuses laenusummalt, s.o. 30 000 krooni. Kogu summa 180 000 krooni (150 000 krooni põhivõlga ning 30 000 krooni intresse) kohustus kostja I A tasuma hagejale hiljemalt 01. juuniks 2005.a. Rahasumma 150 000 krooni andis hageja I A`le üle teise kostja L M juuresolekul laenulepingu allkirjastamise päeval. I A laenu käendas hageja ees L M , kes kohustus juhul kui I A ei täida võetud lepingujärgseid kohustusi hageja ees, tasuma viimase eest laenusummat ja intresse ning laenulepinguga ettenähtud trahvisanktsioone. L M allkirjastas 30.05.2005.a. laenulepingu käendajana. Vastavalt VÕS §-le 145 lg. 1 kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ettenähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul kui võlausaldaja ei saa nõuet võlgniku vastu rahuldada. Põhivõlgnik I A palus hagejal pikendada laenulepingu kehtivust kuni 01.08.2005.a., kuid ka selleks ajaks ei olnud kostjad täitnud oma 30.04.2005.a. lepinguga võetud kohustusi. Põhivõlgnevus summas 150 000 krooni oli I A poolt hagejale üle kantud alles 14.03.2006.a. Trahvisanktsioonid võlgnevuse summas 180 000 krooni ülekandmisega viivitamise eest ajavahemikul 01.06.2005.a. – 14.03.2006.a. moodustavad hageja hagis toodud arvestuse kohaselt 258 000 krooni. Hageja piirdub viiviste nõudega summas 150 000 krooni. Kokku on kostjad kohustatud maksma hagejale 180 000 krooni, mis koosneb intressidest summas 30 000 krooni ja viivisest summas 150 000 krooni põhivõlgnevuse tasumisega viivitamise eest. VÕS § 396 lg. 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses või sama kvaliteediga. Hageja õigus intressidele tuleneb VÕS § 397 lg.- test 1 ja 3. Eeltoodut aluseks võttes ja juhindudes VÕS §-dest 396, 397 lg.-test 1 ja 3, 144 lg. 2, 145 lg. 1 100, 101 lg. 1 p.-dest 1 ja 6 palub hageja välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks intressid summas 30 000 krooni ning viivise summas 150 000 krooni. Hageja palub asja menetluskulud jätta kostjate kanda. Kostjate vastuväited hagile. Kostja I A ei tunnistanud 30.08.2007.a. toimunud korraldaval kohtuistungil hagi, leides, et on hagejale võla summas 150 000 krooni tagasi maksnud ning ka 30 000 krooni intressi hagejale tasunud. Viiviste tasumise osas pole tal hagejaga mingit kokkulepet. Kostja L Mkinnitas kohtule, et on käsitletava laenulepingu käendajana alla kirjutanud. Mõlemad kostjad on selle lepingu allkirjastanud. Kostja L M seletuse kohaselt tundis ta hagejat ammu ning ta teadis, et hagejalt on võimalik saada raha laenuks. L M soovitas I A`t hagejale ning hageja nõustus A`le laenu andma tingimusel, et L M käendab kostja võetud laenu hageja ees. Maakohtu otsuse põhjendused ning kohaldatav seadus Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada täies ulatuses, ja seda alljärgnevatel põhjendustel. Pooltel puudub kohtu arvates vaidlus asjaolu üle, et kostja I A sai hagejalt 30.04.2005.a. laenulepingu alusel laenuks 150 000 krooni ning ka selles, et laenulepingus kokku lepitud tähtajaks 01.06.2006.a. I A hagejale laenusummat ja intresse ei tasunud. Ka selles puudub asjas vaidlus, et kostja L M käendas I A laenu koos kõrvalnõuetega hageja ees. Mõlemad kostjad on kohtule kinnitanud, et laenulepingul on nende allkirjad. Hageja kinnituse kohaselt on lepingu tekst koostatud tema poolt ning hilisemad täiendused on lepingu teksti lisatud samuti tema poolt omakäeliselt. VÕS § 396 lg. 1 kohaselt kohustub üks pool (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaajale) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg. 1 kohaselt majandus- või

kutsetegvuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Sama paragrahvi lg.-tes 1 – 3 sätestatu ei välista ega piira lepingupoolte õigusi viiviste osas. Asjas esitatud laenulepingust nähtub veenvalt asjaolu, et nii intressi kui viiviste tasumises oli lepingus kokku lepitud ning kõik lepinguosalised on oma allkirjadega selliste kokkulepete olemasolu ka kinnitanud. Asjas pole kostja I A vaidlustanud asjaolu, et põhivõla summas 150 000 krooni tasus ta hagejale alles 14.03.2006.a. Antud asjaolu nähtub hageja pangakonto väljavõttest vt. tlk. 5. Samas pole kostja kohtule tõendanud asjaolu, et ta on hagejale tasunud ka kokkulepitud laenuintressid summas 30 000 krooni. Sellist dokumentaalset tõendit kostja asjas kohtule esitanud ei ole. Seega on hageja intressinõue kostja I A vastu põhjendatud. Laenulepingu p.-s 3 sätestatud tingimuste kohaselt kui 01.06.2005.a. ei ole laenusumma täielikult kustutatud, siis iga tähtajaga viivitatud päeva eest arvestatakse viivist 0,5 % ulatuses laenusummast laenuandja kasuks. Hageja arvestuse kohaselt moodutab viivis ajavahemiku eest 01.06.2005.a. kuni 14.03.2006.a. kokku 258 000 krooni. Hageja on kostja vastu esitanud viivisenõude põhivõla ulatuses summas 150 000 krooni. Ülaltoodut aluseks võttes on hageja esitanud I A vastu õiguslikult põhjendatud nõude ning see kuulub rahuldamisele. VÕS § 142 lg. 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Sama paragrahvi lg. 4 kohaselt käenduse kehtivus ei sõltu võlgniku ja käendaja vahelisest suhtest. VÕS § 144 lg. 1 kohaselt võlausaldaja nõustumust käenduslepingu sõlmimiseks eeldatakse. VÕS § 145 lg. 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepingus ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. VÕS § 146 lg. 1 kohaselt käendaja nõudel peab võlausaldaja andma talle teavet põhivõlgniku kohustuse täitmise kohta. Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et käendajaks olev L Moleks hagejalt nõudnud teavet selle kohta, kas ja kuidas on põhivõlgnikuks olev I A oma laenukohustust hageja ees täitnud. Ülaltoodut aluseks võttes tuleb hagi rahuldada kostjate vastu solidaarselt. Asja menetluskulud riigilõivuna tuleb jätta kostjate kanda võrdsetes osades. TsMS § 174 lg. 1 kohaselt võib selleks õigustatud menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt hüvitatava summa kindlaksmääramise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kohtunik Reet Laasmaa (allkiri) 30.05.2008.a. Ärakiri õige. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.