Eesti Vabariigi nimel
Kohus
Viru Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Sirja Tooming sekretär Annely Eesmaa
Kohtumääruse tegemise aeg 28.05. 2008.a., Rakvere Kohtumaja, Rakvere Võidu 2 ja koht Tsiviilasja number
2-07-55440
Tsiviilasi
K K avaldus K K vastu lähenemiskeelu ja muude sarnaste abinõude rakendamiseks isikuõiguste kaitseks.
Menetlusosalised ja nende Avaldaja: K K, isikukood xxxx, elukoht xxxx. Puudutatud isik: K K, elukoht xxxx. esindajad Kohtuistungi toimumise aeg
20.05.2008.a.
Istungil osalesid
avaldaja ja puudutatud isik
Resolutsioon: K K avaldus rahuldada. Resolutsioon: K K isikuõiguste kaitseks keelata keelata K K: K: 1) läheneda K K ja tema varale lähemale kui viiskümmend meetrit; 2) läheneda K K elukohale, elukohale, siseneda K K korterisse ja rikkuda rikkuda K K ja tema laste kodurahu; 3) kahjutekitav tegevus K K ja tema varale; varale; 4) riivata K K füüsilist puutumatust, saata K K kirju kirju, ee-kirju, kirju, smssms-e ning võtta ühendust muude kanalite vahendusel. vahendusel. Keeldu kohaldada kohaldada kolme aasta jooksul, arvates kohtumääruse teadasaamisest. Kohtumäärus tehakse avalikult teatavaks kohtu kantselei kaudu 28 28.05.2008.a. ja määruse ärakiri toimetatakse kätte menetlusosalistele. Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul, arvates kohtumääruse kättetoimetamise päevale järgnevast päevast. I. Asjaolud.
Avalduse kohaselt on avaldaja ja puudutatud isiku abielu lahutatud 06.06.2007.a., kuid pooled elasid lahus juba alates 2006.a. novembrist. Peale eraldi elama asumist hakkas huvitatud isik avaldajat ähvardama. Ähvardamine toimus nii avalikes kohtades kui ka telefoni teel, samuti saatis huvitatud isik avaldajale solvava sisuga sõnumeid. Huvitatud isik ähvardas avaldajat sageli ka nende ühiste laste ja avaldaja ema kuuldes. Huvitatud isik on kasutanud avaldaja suhtes ka vägivalda. Kuna puudutatud isik jätkab ka pärast abielu lahutamist avaldaja isikuõiguste rikkumist avaldaja ähvardamise, solvamise, ebatsensuursete sõnumite saatmise, kergete kehavigastuste tekitamisega, siis avaldaja palub rakendada esialgset õiguskaitset ja kohaldada K K suhtes lähenemiskeeldu ning keelata e-kirjade, sms-de saatmine, samuti muude kanalite vahendusel ühenduse võtmine K K kohtumenetluse ajal. TsMS § 544 lg 1 kohaselt kohus võib isiku eraelu või muu isikuõiguse kaitseks kohaldada võlaõigusseaduse § 1055 alusel lähenemiskeeldu või muid abinõusid. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Avaldaja palub oma isikuõiguste kaitseks kohaldada K K suhtes lähenemiskeeldu ning keelata e-kirjade, sms-de saatmine, samuti muude kanalite vahendusel ühenduse võtmine K K kolmeks aastaks. Ühtlasi taotleb avaldaja esialgse õiguskaitse rakendamist, sest huvitatud isiku käitumine seab ohtu avaldaja tervise, avaldajal ei ole võimalik liikuda avalikes kohtades, kuna on ohustatud huvitatud isiku käitumisest, samuti solvavad teda huvitatud isiku poolt saadetavad sõnumid, mis on ähvardava sisuga. Avaldaja palub üle kuulata tunnistajad. TsMS § 546 kohaselt kohus võib vajaduse korral määrusega lähenemiskeelu või muu sarnase isikuõiguse kaitse abinõu rakendamise avaldust tagada või rakendada esialgset õiguskaitset. Esialgse õiguskaitse korras võib rakendada hagi tagamise abinõusid hagi tagamiseks ettenähtud korras. Kohtu 27.12.2007.a. määrusega taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldati ja kohaldati K K isikuõiguste kaitseks K K suhtes lähenemiskeeldu ning keelati K K e-kirjade, sms-de ja muude kanalite vahendusel ühenduse võtmine K K. II. Asja kohtulik menetlus ja asja arutelu. TsMS § 475 lg 1 p 7 sätestab, et lähenemiskeelu ja muude sarnaste abinõude rakendamine isikuõiguste kaitseks on hagita asi. TsMS § 545 kohaselt kohus kuulab enne lähenemiskeelu või muu isikukaitse abinõu rakendamist ära isiku, kelle suhtes abinõu rakendamist taotletakse, ja isiku, kelle huvides abinõu rakendamist menetletakse. Vajaduse korral kuulab kohus ära ka nimetatud isikute lähedasi isikuid, isikute elukohajärgse valla- või linnavalitsuse või politseiasutuse. Kohus 28.12.2008.a. võttis avalduse menetlusse ja määras korraldada eelistung. 06.02.2008.a. eelistungil andis kohus menetlusosalistele aega leppimiseks, kuid leppimist ei toimunud. Kohtuistungil avaldaja palub avaldus rahuldada. Avaldaja seletab, et ta kardab K K ja ta on ka veendunud, et mees ei jäta teda kunagi rahule. Näiteks pärast viimast kohtuistungit ähvardas K K jätkuvalt, õhtul olid aga autol aknad sisse löödud. Võib arvata, et ka seda tegi K K. Avaldaja on seisukohal, et neil K puudub täielikult vajadus teine-teisega suhelda. Lapsed võivad minna isa juurde, kui nad seda soovivad, kuid avaldaja ei soovi, et K K kas või lastega suhtlemise eesmärgil tuleks tema ja laste juurde koju. Avaldaja palub, et K K keelataks ära ilmuda tema korterisse, saata kirju, sms-e ja e-kirju ning mis tahes muul viisil üldse suhelda avaldajaga ning avaldajale läheneda, sest igasuguseks omavaheliseks suhtlemiseks vajadus puudub. K K kohtuistungil väljendab lugupidamatust avaldaja tunnistajate, kohtuniku, õigussüsteemi ja muu suhtes, võtab omaks, et toimikusse esitatud sõnumid on tema saatnud, kuid leiab, et keegi pole küsinud, miks ta seda teinud on. K K arvates kõik valetavad, varjavad tõde ega räägi asjadest ausalt. TsMS § 229 lg. 2 kohaselt tõendiks võib olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. Hagita
menetluses võib kohus lugeda asjaolude tõendamiseks piisavaks ka muu tõendusvahendi. Sama seaduse § 251 kohaselt võib tunnistajana üle kuulata iga inimese, kellele võivad olla teada asjas tähtsust omavad asjaolud, kui ülekuulatav ei ole selles asjas menetlusosaline või tema esindaja. Kohtuistungil ülekuulatud tunnistajad teavad, et K K on jälitanud K K viimase töölt koju minekul, sõitnud autoga K K teele ette, tekitades ohuolukorra K K elule ja tervisele ning varale. Mõlemad tunnistajad teavad, et K K on ähvardanud avaldajat, nimetanud avaldajat kõikvõimalike halvustavate ja roppude sõnadega, kasutanud avaldaja suhtes füüsilist vägivalda, tõuganud teda, raputanud, sakutanud avaldajat juustest, löönud avaldajal silma siniseks. III III. Maakohtu määruse põhjendused. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ning tunnistajate ütlused, leidis, et avaldus tuleb rahuldada järgmistest asjaoludest lähtuvalt.
K ei pea taluma K K lähenemist ega temaga ka suhtlema. Järelikult on põhjendatud K K kohaldada lähenemiskeeldu nii K K kui ka tema vara suhtes.
/allkiri/
S. Tooming
Ärakiri õige Nooremreferent
L. Herne
Kohtumäärus jõustus 16. juunil 2008. a. Nooremreferent
L. Herne
.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.