Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
kohtunik Meeli Kaur
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. mai 2008.a., Tallinn, kirjalik menetlus
Tsiviilasja number
2-07-23714
Tsiviilasi
OÜC hagi N T vastu 384 046.90 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende
hageja OÜC(registrikood XXX, asukoht XXX)
esindajad
hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Andres Vinkel (Advokaadibüroo Hansa Law Offices OÜ, asukoht Gonsiori 7, 10117 Tallinn, elektronpost [email protected]) kostja N T (isikukood XXX, elukoht XXX) kostja lepinguline esindaja J Kirsis (Attend Õigusbüroo OÜ, Kaupmehe
6-41,
10114
Tallinn,
elektronpost
Jätta OÜChagi N T vastu 384 046.90 krooni nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta hageja kanda. Edasikaebamise kord Harju Maakohtu otsuse peale on poolel õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (27.05.2008). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
25.06.2007 esitas OÜC kohtule hagi N T vastu 384 046.90 krooni nõudes. Nõude aluseks on 11.03.2002 leping, millega kostja võttis isiklikult üle AS P(registrist kustutatud) kohustused hageja ees ja tasuda hagejale võlgnevus summas 394 046.90 krooni. Kostja kohustus täitma kohustuse hiljemalt 01.07.2002. Kostja tasus 10 000 krooni ning seega on kostjal täitamata
kohustus summas 384 046.90 krooni. 19.04.2004 loovutas hageja nõude kostja vastu aktsiaseltsile JULIANUSE INKASSO AGENTUUR, kes loovutas nõude tagasi hagejale 15.05.2007. Hageja leiab, et hagi ei ole aegunud. Tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 147 lg 3 algab kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumine käesolevas asjas mitte 02.07.2002 vaid 01.01.2003 ning lõppeb 31.12.2005. Samuti tuleks arvestada TsÜS § 160 lg 1 regulatsiooniga, mille kohaselt aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks. Hageja pöördus hagiga kohtu poole 25.10.2005 ning sellel päeval hagi aegumine peatus. Selleks ajaks oli aegumistähtajast kulunud 2 aastat, 9 kuud ja 24 päeva. Kohtulahend tsiviilasjas nr 2-05-18874 jõustus 02.05.2007. Seega alates 03.05.2007 oli hagejal veel 67 päeva hagi esitamiseks, ehk kuni 09.07.2007. Hageja esitas hagi 22.06.2007, seega enne aegumist.
Kostja vaidleb hagile vastu. Esmalt leiab kostja, et nimetatud nõue on juba olnud kohtu menetluses ning selles on jõustunud lõpplahend. Teise vastuväite kohaselt leiab kostja, et nõue on aegunud. Kui nõude aluseks on 11.03.2002 leping, siis see nõue muutus sissenõutavaks alates 02.07.2002. Hagejal oli seega õigus esitada nõue kolme aasta jooksul kuni 02.07.2005. Hagiavaldus on esitatud 22.06.2007. Kolmanda vastuväite kohaselt on võlgnikuks siiski AS P (registrist kustutatud) ning kostja kirjutas lepingule alla selle äriühingu juhatuse liikmena, mitte eraisikuna. Kostja on rahvuselt ukrainlanna ning ta ei saanud eesti keelest aru. Kostja arvas, et tegemist on AS P (registrist kustutatud) poolt antud kohustusega võlgnevuse likvideerimiseks. Seda kinnitab ka asjaolu, et kostja füüsilise isikuna ei tegele kalatoodete ostmise, vahendamise ega müügiga. Maksegraafiku täitmine on sõltuvusse seatud äriühingu majandustegevusest. Samuti on AS P (registrist kustutatud) asunud pärast lepingu allkirjastamist lepingut täitma, tasudes 10 000 krooni.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 1 kohaselt võib kohus teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Kostja on esitanud kohtule taotluse aegumise kohaldamiseks. Tulenevalt TsÜS § 143 võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kohus leiab, et hagi tuleb aegumise tõttu jätta rahuldamata, mistõttu kohus teisi vaidlusaluseid asjaolusid ei hinda. Käesolevas asjas puudub vaidlus, et lepiti kokku võlgnevuse tasumises hiljemalt 01.07.2002 ning nimetatud tähtaega ei ole pooled muutnud (t lk 3). Aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (TsÜS § 147 lg 1 1.lause). Kuna 11.03.2002 lepinguga on kokku lepitud tasu maksmine, siis selle nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks (TsÜS § 147 lg 3 1.lause). Seega algas nõude aegumistähtaeg 01.01.2003 ning lõppes 31.12.2005. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et aegumine peatus hagi esitamisega 25.10.2005. Tulenevalt TsÜS § 160 lg 1 peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või
tunnustamiseks. 29.03.2007 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-05-18874 on kohus tuvastanud, et hagejal ei olnud 11.03.2002 lepingust tulenevat nõuet kostja vastu, sest nõue oli loovutatud (t lk 21). Kui hageja oleks olnud õigustatud isikuks 25.10.2005 hagi esitamisel, siis ei saaks kohus käesolevat asja menetleda, kuna tegemist oleks samade poolte vaidlusega samal alusel sama hagieseme üle. Hageja ise on samuti tuginenud asjaolule, et talle loovutati nõue tagasi 15.05.2007. Seega on jõustunud kohtulahendi ja 15.05.2007 nõude loovutamise lepinguga (t lk 6) tõendatud, et hageja ei olnud 25.10.2005 hagi esitamisel õigustatud isikuks ning seega nõude aegumine 25.10.2005 hagi esitamisega ei peatunud. Kuna hagi on esitatud 25.06.2007, siis on hageja nõue kostja vastu aegunud ning hagi tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna TsMS § 449 lg 1 kohaselt on tegemist lõppotsusega, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda. Pooled võivad nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.
Meeli Kaur kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.