2-22-112710/8 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja menetluse käik 13.04.2022 esitas hageja OK Incure OÜ Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning seoses menetluse jätkumisega hagimenetluses, 08.06.2022 Viru Maakohtule hagiavalduse A.M. vastu võlgnevuse nõudes ning 23.08.2022 hagiavalduse täpsustuse. Hagiavalduse ja täpsustuse kohaselt sõlmiti kostja A.M. ja Ferratum Bank p.l.c vahel 28.08.2017 krediidileping nr. XXXX. Lepingu number on automaatselt süsteemi poolt genereeritud laenu number, mille numbrikombinatsioon sisaldub ka lepingu viitenumbris, mis nähtub arvetel. Laenu saamiseks pidi kostja täitma laenuandja kodulehel laenutaotluse ning taotluse kinnitama. Kostja identifitseerides end ID-kaardi abil 28.08.2017, täites isiku tuvastamise ankeedi, peale mida esitas taotluse krediidi saamiseks 28.08.2017. Enne lepingu sõlmimist sai kostja tutvuda lepingu üldtingimuste ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehega, mis moodustasid lepingu lahutamatu osa. Laenulepingu sõlmimise soovi kinnitamiseks pidi kostja logima oma isikukoodi ja kostjale Ferratum Bank p.l.c (edaspidi laenuandja) poolt edastatud isikliku identifitseerimisnumbriga (PIN-koodiga) Ferratumi iseteenindusse ning sisestama laenulimiidi kinnitamise lehel laenuandja poolt 28.08.2017 saadetud kinnituskoodi. Laenuandja avab konto vastava laenulimiidiga kliendile, kelle ta esimest korda kliendina kinnitab. Lepingu üldtingimuste punktist 6.1 tulenevalt on kostja maksimaalne laenulimiit 5000 eurot. Maksimaalse laenulimiidi kasutulevõtmine sõltub kliendi enda maksekäitumisest ja krediidivõimelisusest. Leping loeti laenuandja ja kliendi vahel sõlmituks 28.08.2017, st peale kostja poolt nõutavate kinnituste andmist ning peale laenuandja poolt positiivse laenuotsuse tegemist. Laenuleping on sõlmitud määramata ajaks. Laenulimiidikonto on kliendi personaalne konto, mida võib kasutada üksnes klient. Laenulimiit on korduvkasutatav, mis tähendab, et tagasimakstud põhiosade osas vabaneb krediit, mida saab jälle uuesti kasutada. Lepingu üldtingimuste p 6.4 tulenevalt suurendatatakse kliendi laenulimiiti, kui klient on täitnud p. 6.4.1 - 6.4.3 sätestatud tingimused. Kokku on kostja poolt esitatud laenulimiidi väljamaksmisetaotlusi 9-l korral, millest kahel korral on taotlus tagasi lükatud. Antud juhul ei ole kostja taotlenud maksimaalse laenulimiidi tõstmist.

Kostja on saanud perioodil 19.04.2020-02.02.2021 krediiti kokku summas 4181 eurot järgnevalt: 28.08.2017 1000 eurot; 12.02.2019 1001 eurot; 30.04.2019 450 eurot; 18.08.2019 823 eurot; 05.01.2020 810 eurot; 09.05.2020 97 eurot. Laenuandjal on õigus võtta laenu andmise eest teenustasu. Teenustasu sõltub laenu summast ja koosneb kasutuselevõtutasust ja päevaintressist, mida võetakse lepingu üldtingimustele lisatud hinnakirjas näidatud määras (lepingu üldtingimuste p 5.2). Teenustasu katteks on arvestatud kokku 110,40 eurot. Kostja poolt avatud krediidilimiidi suhtes kehtib Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe (edaspidi teabeleht) p. 3 kohaselt intressimäär 49,09% aastas. Hageja selgitab, et kostja ja laenuandja vahel sõlmitud lepingut saab VÕS § 52 lg 1 p 1, 3 ja 4 alusel lugeda sidevahendi abil sõlmitud lepinguks, mis vastab arvelduskrediidilepingu (VÕS § 407 lg 1) tunnustele. VÕS § 407 lg 21 p 5 alusel on teabelehe p. 3 esitatud krediidikulukuse määr tüüpnäitena, milleks nt 2000 euro suuruse krediidi korral on krediidikulukuse määr 61.79 % aastas. Viivisemäär on võrdne intressimääraaga, s.o 49,09% aastas (teabelehe p 3) Laenuandja väljastab kliendile arve vähemalt iga 30 päeva järel. Arved väljastatakse läbi iseteeninduskeskkonna 15 päeva pärast algse laenu väljamaksmist laenuandaja poolt. Lepingu üldtingimuste p. 10.2 tulenevalt näidatakse arvel miinimumsumma, laen, teenustasu, tähtpäev ja muud kliendi poolt lepingu alusel maksmisele kuuluvad summad, sealhulgas viivis. Miinimumsumma moodustab: a) 5% laenuvõtja poolt laenuandjale võlgnetavast summast (laenust ja teenustasust) või b) 10 eurot, sõltuvalt sellest kumb on suurem; tingimusel et kui kogu laenusumma koos teenustasudega on väiksem kui b), loetakse miinimumsummaks kogu laenusumma koos kohaldavate tasudega. Kostjal oli kohustus tasuda igakuiselt vähemalt miinimumosamakse summa. Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust, jättes tagastamata vähemalt miinimumosamakse summa, edastas laenuandja kostjale 31.10.2020 ja 07.11.2020 meeldetuletuskirjad võlgnevuses oleva miinimumsumma kohta. Hoolimata vastavasisulistest teadetest, kostja omapoolset kohustust ei täitnud ning jättis osamaksed tasumata. 26.02.2021 on edastatud kostjale meeldetuletuskiri hoiatusega, et juhul kui võlgnevust ei tasuta, öeldakse kostjaga sõlmitud leping üles ning leping lõppeb 15. päeval, lepingu lõppemisel muutub aga kogu võlgnevus sissenõutavaks ja nõue loovutatakse inkassofirmale. Kuivõrd kostja võlgnevuses olevat miinimumosamakse summat tähtaegselt ei tasunud, lõppes leping 13.03.2021 ning antud nõue kogu sissenõutavaks muutunud võlgnevusega loovutati hagejale. Hageja poolt on kostja e-posti aadressile xxxx edastatud 05.04.2022 teatis, milles on teavitatud kostjat Ferratum Bank p.l.c poolt nõude loovutamisest OK Incure OÜ-le vastavalt võlaõigusseaduse §-le 164. Antud teatise edastamisega kostjale, saab lugeda võlgniku suhtes nõude loovutamise toimunuks VÕS § 170 mõttes. Võttes arvesse eeltoodud asjaolusid on kostja põhivõlgnevus hageja ees 2998,66 eurot (saadud krediit 4181 eurot - tagasimaksed põhiosa katteks lepingu perioodil 1182,34 eurot), mille hageja palub kostjalt välja mõista. Kostja on teinud tagasimakseid, mis on arvestatud põhiosa katteks alljärgnevalt: Tagasimakse kuupäev/arve kp.

Hageja palub kostjalt välja mõista vastavalt VÕS § 1132 lg 2 p 3 ja laenulepingule lisatud tebelehe p.3 (kaasnevad kulud) alusel võla sissenõudmiskulu summas 25 eurot. Kostjale on tasuline meeldetuletuskiri edastatud 05.04.2021. Menetluskulud taotleb hageja jätta kostja kanda ja välja mõista ka viivis menetluskuludelt. Kostja vastuväited Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud TsMS § 317 lg 1, lg 12 ja lg 3 kohaselt avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 13.10.2022. Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates teate kättetoimetamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja kirjaliku vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kohus edastas kostjale kohtunõude hagiavaldusele kirjaliku vastuse esitamiseks 14 päeva jooksul alates Ametlikes Teadaannetes teate avaldamisele järgnevast päevast arvates. TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Teade avaldati 13.10.2022 ja loeti kättetoimetatuks 29.10.2022, seega tuli kostjal vastus esitada hiljemalt 14.11.2022. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Hageja on esitanud kohtule Ferratum Bank p.l.c poolt 18.03.2022 kostjale edastatud teatise nõude loovutamise kohta OK Incure OÜ-le ning OK Incure OÜ 05.04.2022 kirja, milles samuti teatatakse kostjale nõude loovutusest. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 94 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi. Pooled on kokku leppinud intressimääras 49,09% aastas. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi, mis tulenevad Ferratum Bank p.l.c. ja kostja A.M. vahel 28.08.2017 krediidileping nr. XXXX põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud ega esitanud vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. Leping oli sõlmitud tähtajatult, kostja on saanud perioodil 19.04.202002.02.2021 krediiti kokku summas 4181 eurot. Kostja on teinud tagasimakseid kokku summas 3463,18 eurot, millest 110,40 eurot on arvestatud teenustasu katteks, 1182,34 eurot on arvestatud põhinõude katteks ja 2170,44 eurot intresside katteks. Seega on kostjal tasumata põhinõue summas 2998,66 eurot ja intressid summas 269,25 eurot, mis kuuluvad kostjalt väljamõistmisele.

VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja palub kostjalt välja mõista lepingujärgne viivis määraga 49,09% aastas põhinõudelt 2998,66 eurolt alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 14.03.2021 kuni hagi esitamiseni 08.06.2022 452 päeva eest kokku summas 1822,91 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja esitatud viivise arvestusega ning hageja viivisenõue kuulub rahuldamisele. Hageja taotleb kostjalt sissenõudmiskulu väljamõistmist summas 25 eurot viitega VÕS § 1132 lg 2 p 3. VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Käesoleval juhul on kostjale edastatud üks meeldetuletuskiri, seega on põhjendatud sissenõudmiskulud 05.04.2021 kirja eest 25 eurot. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv summas 595 eurot. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad kostja enda kanda. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.