Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

Avalduse sisu ja menetluse käik

2-08-5542 esindajale allkirja vastu kätte täitmisteade, mille kohaselt esitas sissenõudja AS Hansapank kohtutäiturile täitmisavalduse ja täitedokumendi täitemenetluse läbiviimiseks. Täitedokumendina on täitmisteates märgitud Tallinna Linnakohtu 18.11.2005. a otsus tsiviilasjas nr 2/231-10341/04, millega tunnustati xxx õigust pandiõiguse ümberregistreerimiseks hüpoteegiks. 13.10.2007. a saabus avaldajale Harju Maakohtu kinnistusosakonnast saadetud lihtkirjaga Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna Jaoskonna kinnistusregistri registriosa nr 15199001 väljatrükk, millest nähtub, et registriosa III jakku on kohtutäitur Kaire Põltsi 27.09.2007. a avalduse alusel 10.10.2007. a sisse kantud keelumärge avaldaja korteriomandi käsutamise keelumärge xxx kasuks. 13.10.2007. a esitas avaldaja kaebuse kohtutäituri tegevuse peale, paludes kustutada ebaseaduslik, kohtutäituri ühepoolse avalduse alusel kinnistusraamatusse kantud avaldaja korteriomandi käsutamise keelumärge xxx kasuks. Kohtutäitur Kaire Põlts jättis 21.02.2008. a otsusega avaldaja kaebuse rahuldamata. Avaldaja leiab, et kohtutäitur Kaire Põlts on ebaõigesti tõlgendanud ja kohaldanud täitemenetluse seadustikku, mistõttu ei ole kohtutäituri otsus seaduslik. Kohtutäiturile saabus sissenõudja täitmisavaldus ja täitedokument 26.09.2007. a ning avaldaja esindaja sai täitmisteate täiteasjas nr 025/2007/4546 allkirja vastu kätte 12.10.2007. a. Täitemenetluse seadustiku § 24 lg 2 järgi loetakse täitemenetlus alanuks täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisega. Seega algas täitemenetlus nimetatud täiteasjas 12.10.2007. a, s.o 16 päeva pärast kohtutäiturile sissenõudja täitmisavalduse saabumist. Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna kinnistusregistri registriosa nr 1519901 väljatrüki III jaost nähtub, et kohtutäitur Kaire Põlts esitas avalduse kinnisasja käsutamise keelamiseks juba 27.09.2007. a, s.o järgmisel päeval pärast sissenõudjalt täitmisavalduse saamist ning enne täitmisteate kättetoimetamist avaldajale. TMS § 55 p 2 sätestab selgesõnaliselt ja üheselt arusaadavalt, et arestimine on tühine ja sellest ei tulene õiguslikke tagajärgi, eelkõige kui võlgnikule ei ole kätte toimetatud täitmisteadet. Avaldaja on seisukohal, et järgmisel päeval pärast täitmisteate saamist võõrandamise keelumärke avalduse esitamine Harju Maakohtu kinnistusosakonnale on ilmne täitemenetluse seadustikus sätestatud täitemenetluse läbiviimise korra tahtlik rikkumine. TMS § 25 sätestab täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtajaks vähemalt 10 päeva ning vabatahtliku täitmisaja jooksul ei saa vara arestida ega keelumärget kui vara arestimise tagajärge kinnistusraamatusse kanda. Täitemenetluse seadustiku kohaselt saadab kohtutäitur ühepoolse avalduse kinnisasja käsutamise keelumärke kandmiseks kinnistusraamatusse pärast kinnisasja arestimisakti koostamist, mis on läbiviidud TMS-s sätestatud korras ja tähtaegu järgides. TMS § 55 p 2 kohaselt on arestimine tühine, kui võlgnikule ei ole kätte toimetatud täitmisteadet. Kohtutäitur Kaire Põlts on ebaseadusliku ühepoolse avalduse esitamisega Harju Maakohtu kinnistusosakonnale avaldaja Roosikrantsi 21-1 asuva korteriomandi võõrandamise keelumärke seadmiseks rikkunud avaldaja Põhiseadusega tagatud omandiõiguse puutumatust. Eeltoodust tulenevalt palub avaldaja tühistada kohtutäitur Kaire Põltsi 21.01.2008. a otsus täiteasjas nr 025/2007/4546 ning kohustada kohtutäitur Kaire Põltsi kustutama Harju Maakohtu Tallinna kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna kinnistusregistri registriossa nr 15199001 kohtutäituri ühepoolse avalduse alusel kantud keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks AS xxx kasuks.

2-08-5542 xxx osas teises täiteasjas, kinnistusametile keelumärke seadmise avalduse esitamise ajal alus eeldada, et võlgnikku on võimalik leida tavapärasel teel ning mõistliku aja jooksul. Kohtutäituri abid käisid korduvalt (ajavahemikus 03.10.2007. a – 28.09.2007. a) võlgniku elukoha aadressil, kuid võlgnikku leida ei õnnestunud. Nimetatud käikude eesmärk oli anda võlgnikule allkirja vastu üle täitmisteade koos asjakohaste dokumentidega, mis aga ei õnnestunud. Kohtutäitur ei arva, et võlgnik peaks viibima 24 tundi ööpäevas kodus, kuid on normaalne, kui isik siiski ka reaalselt millalgi oma elukohas viibib. Kohtutäitur püüdis täitmisteadet võlgnikule üle anda ka võlgnikku varasemalt tsiviilasjas nr 2/231-10341/04 kassatsioonikaebuse esitamisel Riigikohtus esindanud vandeadvokaat Natalia Lausmaale, kuid selgus, et vandeadvokaat Natalia Lausmaal puudus esindusõigus täitmisteate vastuvõtmiseks ning seega pidi kohtutäitur tegema asjatuid toiminguid, seonduvalt pöördumisega esindama mitteõigustatud isiku poole ning põhjustades viivituse täitmisteate kätteandmisel. TMS § 24 lg 2 sätestab, et täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisega loetakse täitemenetlus alanuks. TMS § 145 lg 5 sätestab, et kui täitmisteate kättetoimetamisest tulenev viivitus võib oluliselt ohustada sundtäitmise eesmärgi saavutamist, võib kohtutäitur võlgniku kinnisasja arestida või lasta keelumärke registrisse kanda ka enne täitmisteate saatmist. Võlgnikku Kristina Suursaart isiklikult ei ole olnud kogu täiteasja nr 025/2007/4546 ega ka täiteasja nr 025/2006/1397 menetlemise jooksul võimalik leida, vaatamata erinevatele ettevõetud meetoditele. Nii näiteks täiteasjas nr 025/2006/1397, kus samuti on võlgnikuks xxx, pöördus kohtutäitur võlgniku tegeliku elukoha tuvastamiseks Põhja Politseiprefektuuri poole ning täitmisteade täiteasjas nr 025/2006/1379 koos asjakohaste dokumentidega õnnestus võlgniku esindajale xxx allkirja vastu üle anda alles 31.05.2007. a. Eeltoodut aluseks võttes oli kohtutäituril igati alust arvata, et täitemenetluse jooksul võidakse kohtutäiturit ja sissenõudjat eelnevalt informeerimata hüpoteegiga koormatud kinnistu (asukohaga xxx) võõrandada või teha muid õigustoiminguid, mis täitemenetluse läbiviimist raskendada võivad. Täitemenetluse venitamine on vastuolus sissenõudja majanduslike huvidega, arvestades seejuures veel võlasuhte märkimisväärselt pikaajalist iseloomu. Kohtutäitur, pidades silmas võimalikku ohtu sundtäitmise eesmärgi saavutamisel ning ka menetlusökonoomika printsiipi, pidas otstarbekaks ja vajalikuks võlgnikule kuuluvale kinnisasjale käsutamise keelumärke seadmist TMS § 145 lg 5 sätestatule tuginedes, mis on kohtutäituri arvamuse kohaselt erinormiks TMS § 55 p 2 ja p 4 sätestatu osas. Kohtutäitur on seisukohal, et arvestades võlasuhte eripära täiteasjas nr 025/2007/4546, kus täitmisele on esitatud hüpoteegiga tagatud võlanõue, on võlgniku omandi puutumatus paratamatult riivatud tulenevalt hüpoteegi olemusest, kuivõrd võlanõude rahuldamise objektiks ongi konkreetne võlgnikule kuuluv kinnisasi. Asjaõigus seaduse § 352 lg 1 kohaselt, kui hüpoteegiga tagatud nõuet ei täideta on hüpoteegipidajal õigus nõuda sundtäitmist TMS-s sätestatud korras. Kohtutäitur märgib täiendavalt, et kohtutäitur arestis võlgniku korteriomandi 04.02.2008. a ning postitas võlgnikule akti 22.02.2008. a. Seega puudub käesoleval ajal, tulenevalt muutunud õiguslikust olukorrast, menetluslik põhjendus kohustada kohtutäiturit kustutama Harju Maakohtu Tallinna kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna kinnistusregistri registriossa nr 15199001 kohtutäituri ühepoolse avalduse alusel kantud keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks AS xxx kasuks ning seda isegi juhul, kui võlgniku kaebuses esitatud põhjendust arestimise tühisuse kohta TMS § 55 p 2 õiguspäraseks pidada. Kohtutäitur leiab, et kuna täitetoimingud on tehtud seaduslikul alusel ja nõuetekohase täitedokumendi olemasolul ning kohtutäituri 21.01.2008. a otsus täiteasjas nr 025/2007/4546 on seasuslik, siis puuduvad alused võlgniku kaebuse rahuldamiseks. Kohtutäitur palub jätta xxx kaebus läbi vaatamata.

2-08-5542 vandeadvokaat. Kohtutäitur Kaire Põlts jäi ärakuulamisel oma seisukohtade juurde ning leidis, et täitmisteate kättetoimetamisest tulenev viivitus võis ohustada sundtäitmise eesmärgi saavutamist. Esinesid erandlik asjaolu, milleks oli see, et dokumentide kättetoimetamisel oli raskusi ning vandeadvokaat Natalia Lausmaa teatas kohtutäiturile, et ta ei oma õigust vastu võtta täitedokumente seoses antud täitemenetlusega. Kui kohtutäitur oleks teadnud, et xxx esindab xxx, siis oleks kohtutäiturvolikirja alusel andnud dokumendid üle xxx. Kohtumääruse põhjendused

4(6)

2-08-5542 Seega on enne võlgniku varale sissenõude pööramist (ehk sundtäitmist selle kitsamas tähenduses) vaja läbi viia kohustuslikud menetlustoiminguid. Kohtumääruse p-is 6 tuvastatu kohaselt on täitmisteade xxx esindajale, xxx, kätte toimetatud 12.10.2007. a. Nimetatud täitmisteates on antud xxx ka tähtaeg täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks, mis on 10 päeva alates täitmisteate kättetoimetamisest (tl 7). Samas on kohtu poolt tuvastatu kohaselt teinud kohtutäitur 27.09.2007. a. avalduse Harju Maakohtu Kinnistusosakonnale xxx nimele registrisse kantud kinnisasja suhtes käsutamise keelumärke seadmiseks ja keelumärge on sisse kantud 10.10.2007. a. Täitemenetluses varale sissenõude pööramine kujutab endast vara arestimist ja sundmüümist (TMS § 52 lg 1) ja vastavalt TMS § 142 lg-le 1 peab kohtutäitur kinnisasja arestimiseks kinnisasja ja selle päraldised ning muud esemed, millele ulatub hüpoteek üles kirjutama, keelama nende käsutamise ja laskma kinnistusraamatusse kanda kinnistu käsutamise keelumärke. Kuivõrd toimingu tegemine, millega kohtutäitur laseb kinnistusraamatusse kanda kinnisasja käsutamise keelumärke, on üks arestimistoimingutest, saab teha järelduse, et kohtutäitur on vaidlusaluses täiteasjas alustanud võlgniku varale sissenõude pööramist enne seadusest sätestatud kohustusliku menetlustoimingu - täitmisteate kättetoimetamist.

5(6)

2-08-5542

Kaija Kaijanen Kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.