Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

Hagiavalduse kohaselt kutsus osa KÜ L. 3 liikmetest kokku korteriühistu üldkoosoleku 8. juuniks 2007. a päevakorraga: 2006. a majandusaasta aruanne, revisjonikomisjoni aruanne, 2007. a remonditööde kava ja muud. Autoomanike osalemine üldkoosolekul oli kohustuslik. Üldkoosoleku kokkukutsumisest teatati ühistu liikmetele 29. mail 2007. a. Lähtuvalt KÜ L. 3 põhikirja punktidest 34 ja 35 kutsub üldkoosoleku kokku juhatus. Kui juhatus koosolekut kokku ei kutsu, tekib põhikirja punkti 36 alusel üldkoosoleku kokkukutsumise õigus initsiatiivgrupil. Antud juhul neid põhikirja sätteid ei täidetud. Isegi kui initsiatiivgrupil oleks olnud koosoleku kokkukutsumise õigus, tuleks põhikirja punktist 37 lähtudes üldkoosoleku toimumisest ühistu liikmetele ette teatada 15 päeva enne koosoleku toimumist. Antud juhul teatati sellest ette 10 päeva. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 21 lõike 3 kohaselt kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekus osalevad või on esindatud kõik liikmed. Hageja leiab, et üldkoosolek ei olnud otsustusvõimeline, kuna üldkoosolekule ei tulnud kokku kvoorumit – kohal oli alla 50 % ühistu liikmetest. Lähtuvalt põhikirja punktist 52 tuleb üldkoosolek uuesti kokku kutsuda ühe kuu jooksul põhikirjas sätestatud korras. Antud juhul kutsuti uus koosolek kokku poole tunni pärast. MTÜS § 20 lõike 5 kohaselt peab üldkoosoleku kokkukutsumisest ette teatama vähemalt 7 päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. Põhikirja punkti 37 kohaselt on tähtaeg veelgi pikem, kuid seda ei järgitud ka korduvkoosoleku kokkukutsumise puhul. Lähtuvalt MTÜS § 21 lõikest 4 on üldkoosolek pädev vastu võtma otsuseid küsimustes, mis on üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud. Antud juhul võeti üldkoosolekul vastu otsuseid, mis ei olnud päevakorras ette nähtud – muudeti põhikirja ja valiti uus juhatus.

tegevus ühisel majandamisel ja ühistu liikmete ühiste huvide esindamisel, samuti rahaliste kohustuste täitmine.

korraldada teine koosolek, mis toimus 18. juunil 2007. a. Põhikiri näeb küll ette, et üldkoosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama 15 päeva, kuid antud juhul on teatatud 10 päeva, mis ei ole kostja arvates selline rikkumine, mis tooks kaasa koosolekul vastuvõetud otsuste tühisuse. Hageja ise võttis sellest koosolekust osa, seega ei ole tema õigusi kuidagi rikutud. Et 18. juuni 2007. a üldkoosoleku protokollist ei nähtu, et tegemist on korduva koosolekuga, siis see ei oma asjas tähtsust. Teisel korral ei peagi kvoorum koos olema. Needsamad korterid, kellele hageja tähelepanu juhtis, osalesid hageja poolt korraldatud koosolekul ja neid aktsepteeriti. Seega hagejale endale on kõrvalekalded lubatud, aga teistele mitte. Nii 8. juuni 2007. a kui 18. juuni 2007. a koosoleku kokkukutsumise teadetele oli märgitud, et arutusele tulevad ka muud küsimused ja ka põhikirja muutmise küsimus. Kostja juhib tähelepanu asjaolule, et 8. juuni 2007. a koosoleku kutsele on hageja ise märkinud juurde kuupäeva 29. mai 2007. a. Hageja ei ole tõendanud, et see kutse oleks korteriühistu liikmetele edastatud. Hagejal puudub põhjendatud huvi sellise hagi esitamiseks. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3 lõikele 1 saab isik kohtusse pöörduda oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. 21. aprillil 2008. a toimus KÜ L. 3 üldkoosolek. Avalduse koosoleku kokkukutsumiseks tegi initsiatiivgrupp. Koosolekul seati üles kahe juhatuse liikme kandidatuur. Hageja poolt oli 1 hääl ja vastu oli 45, aga kostja poolt oli 50 häält ja vastuhääli oli 7. 21. aprillil 2008. a võeti vastu uus üldkoosoleku otsus. Kui kohus hagi rahuldab, ei muudaks see praeguse seisuga midagi, sest uus üldkoosoleku otsus tühistab eelmise üldkoosoleku otsuse. See, mis ajalooliselt kunagi toimus, ei oma antud juhul enam tähtsust. Hagi rahuldamiseks puudub alus. Kostja palub hagi jätta rahuldamata. Kostja seadusliku esindaja, V.K., selgituste kohaselt on kokku olnud kolm koosolekut. 21. aprillil 2008. a toimus tavaline koosolek. Kostjal, kui juhatuse esinaisel, on õigus üldkoosolek kokku kutsuda. Initsiatiivgrupp on ka olemas. Selle kohta on olemas allkirjad. Kõik on lindistatud ja salvestatud ning sealt nähtub, kuidas inimesed reageerisid hageja osas. Majas on vaid 6 inimest hageja poolt, kõik teised on kostja poolt. 21. aprilli 2008. a üldkoosoleku otsus on registreeritud. Hagejat on kutsutud dokumente kontrollima, et veenduda selles, kuhu ühistu rahasid kulutatakse. Kui hageja tuli, ei saanud ta dokumente kontrollida, sest ta ei valda eesti keelt. Inimesed elavad nendes korterites, mis hageja eraldi ära märkis, juba kaua aega. Kohtule ei ole esitatud eraldi nimekirja, kuid registrile on esitatud mõlemad nimekirjad, nii trükitud kui ka käsikirjas.

KOHTU PÕHJENDUSED

Hageja palub tuvastada KÜ L. 3 8. juuni 2007. a ja 18. juuni 2007. a üldkoosoleku otsuste tühisus, kuna nende vastuvõtmisel rikuti koosoleku kokkukutsumise korda. KÜS ei reguleeri korteriühistu üldkoosoleku kokkukutsumise korda. KÜS § 1 lõike 2 kohaselt rakendatakse selles seaduses reguleerimata küsimustes korteriühistu suhtes MTÜS sätteid. Vastavalt MTÜS § 20 lõigetele 1 ja 2 kutsub üldkoosoleku kokku juhatus seaduses või põhikirjaga ettenähtud juhtudel ja korras, samuti siis, kui ühingu huvid seda nõuavad. MTÜS § 20 lõike 3 kohaselt juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud väiksema esindatuse nõuet. Kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut MTÜS § 20 lõikes 3 nimetatud asjaoludel kokku, võivad taotlejad MTÜS § 20 lõike 4 kohaselt üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega. Üldkoosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega (MTÜS § 20 lõige 5). Kohtule on esitatud KÜ L. 3 põhikiri (tl 13-19), mis on vastu võetud asutamiskoosolekul

kutsub kokku juhatus omal initsiatiivil või vähemalt 1/10 ühistu liikmete või revisjonikomisjoni nõudmisel (punkt 35). Kui juhatus ei ole ühe kuu jooksul avalduse saamisest üldkoosolekut kokku kutsunud, on ühistu liikmetel õigus pöörduda ühistu revisjonikomisjoni poole, kes kutsub üldkoosoleku kokku 15 päeva jooksul alates avalduse saamisest. Revisjonikomisjoni poolt selle nõude täitmata jätmise puhul on vähemalt 1/10 ühistu liikmetel õigus omal initsiatiivil üldkoosolek kokku kutsuda (punkt 36). Põhikirja punkti 37 kohaselt üldkoosoleku kokkukutsumisest tuleb ette teatada vähemalt 15 päeva enne koosoleku toimumist, näidates koosoleku kutses koosoleku toimumise koha, aja ning päevakorra. Kui tuleb arutusele põhikirja muutmine või täiendamine, siis lisatakse kutsele põhikirja muudatuste või täienduste projekt. TsMS § 230 lõike 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Vastavalt TsMS § 436 lõikele 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. Sama paragrahvi kolmandast lõikest tulenevalt võib kohus tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. Kohtule on üldkoosolekute kokkukutsumiste kohta esitatud vaid KÜ L. 3 8. juuni 2007. a üldkoosoleku kokkukutsumise teade (tl 20), millest nähtub nii eesti kui vene keeles, et üldkoosoleku kutsub kokku juhatus ja see toimub kell 19.00 maja ees ning päevakorras tulevad arutusele 2006. a majandusaasta aruanne, revisjonikomisjoni aruanne, 2007. a remonditööde kava arutelu ja muud küsimused. Autoomanike osalemine koosolekust on tehtud kohustuslikuks. Samas kutses on teatatud ka, et kui kvoorumit kokku ei tule, toimub korduvkoosolek 8. juunil 2007. a kell 19.30. Käsikirjas on tehtud kutse paremasse ülemisse nurka dateering „29. mai 2007. a“. Hageja väitel (tl 4) kutsusid 8. juuni 2007. a üldkoosoleku kokku ühistu liikmed, kel on põhikirja järgi vaid erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise õigus juhul, kui juhatus ei ole ühe kuu jooksul avalduse saamisest üldkoosolekut kokku kutsunud ja seejärel revisjonikomisjon ei ole 15 päeva jooksul alates avalduse saamisest üldkoosolekut kokku kutsunud. Üldkoosoleku kokkukutsumisest tuleb ette teatada vähemalt 15 päeva enne koosoleku toimumist, näidates koosoleku kutses koosoleku toimumise koha, aja ning päevakorra (punktid 35, 36, 37). Kostja väitel (tl 31) tehti ühistu liikmetele koosoleku toimumise koht, aeg ning päevakord teatavaks põhikirja punktis 37 ettenähtud korras ehk siis üldkoosoleku kokkukutsumisest teatati ette vähemalt 15 päeva enne koosoleku toimumist. Kostja on nii vastuses hagile kui kohtuistungil leidnud, et omakäelise märke tegemisega kutsele ei saa lugeda tõendatuks, et 8. juuni 2007. a koosoleku kutse oleks ühistu liikmetele edastatud põhikirjas sätestatud korda rikkudes (tl 31, 74). Kostja ei ole esitanud otsest vastuväidet koosoleku kokkukutsuja (kas juhatus või initsiatiivgrupp) ja sellest tulenevalt üldkoosoleku kokkukutsumise korra järgimise vajalikkuse kohta (initsiatiivgrupil avalduste esitamine juhatusele ja revisjonikomisjonile põhikirjas sätestatud tähtaegu järgides). Kostja on vaid leidnud (tl 30), et hageja väited üldkoosoleku kokkukutsumist puudutavate põhikirja punktide rikkumiste kohta on paljasõnalised, esitamata seejuures ühtegi omapoolset tõendit. Kuivõrd kumbki pool ei ole esitanud kohtule tõendeid oma väidete ja vastuväidete kinnitamiseks, puudub kohtul võimalus usaldusväärselt tuvastada, kelle poolt kutsuti kokku KÜ L. 3 8. juuni 2007. a üldkoosolek ja kas seda tehti seaduses ning kostja põhikirjas üldkoosoleku kokkukutsumiseks ettenähtud nõudeid järgides. Samas leiab kohus, et kostja on rikkunud 8. juuniks 2007. a korduvkoosoleku kokkukutsumisel üldkoosoleku kokkukutsumise korda, mistõttu on 8. juuni 2007. a üldkoosolekul kõik vastuvõetud otsused tühised. Kostja põhikirja punktiga 52 on reguleeritud kokkukutsutud üldkoosoleku uuesti kokkukutsumise kord juhuks, kui üldkoosolek ei ole otsustusvõimeline. Kohtule esitatud KÜ L. 3 8. juuni 2007. a üldkoosoleku protokollist nähtub (tl 45), et kvoorumit ei saadud kokku ja korduvkoosolek toimub kohe kell 19.30. Põhikirja punkti 52 kohaselt tuleb üldkoosolek uuesti kokku kutsuda sama päevakorraga hiljemalt ühe kuu jooksul. Uue üldkoosoleku kokkukutsumise korra punktis pole

muudetud kostja põhikirjas ette nähtud üldkoosoleku toimumise ajast ja kohast teavitamise korda (üldkoosoleku kokkukutsumisest tuleb ette teatada vähemalt 15 päeva enne koosoleku toimumist, punkt 37). Arvestades asjaolu, et üldkoosoleku ja uue üldkoosoleku vahele peab jääma mingi ajavahemik, tuleb uuest üldkoosoleku toimumise ajast ning kohast informeerida ühistu liikmeid arvestades põhikirja punktis 37 sätestatud etteteatamise aega. Seega uue koosoleku kokkukutsumisel tuleb samuti lähtuda seaduses ja põhikirjas sätestatud üldkoosoleku kokkukutsumise korrast ehk kui kokkukutsutud üldkoosolek ei ole otsustusvõimeline, tuleb uue üldkoosoleku kokkukutsumisest ette teatada vähemalt 15 päeva enne koosoleku toimumist (punkt 37) ja uus koosolek tuleb läbi viia sama päevakorraga hiljemalt ühe kuu jooksul (punkt 52). Nii seadusest kui põhikirjast tuleneb koosoleku kokkukutsujatele kohustus anda ühistu liikmetele informatsiooni koosolekute toimumise kohta. Põhikirja punkti 32 kohaselt on ühistu liikmete üldkoosolek ühistu kõrgeim juhtimisorgan, mille tööst on õigus osa võtta igal ühistu liikmel isiklikult või oma esindaja kaudu (punkt 13.3). Samas on ühistu liige põhikirja punkti 15.1 järgi kohustatud täitma ühistu juhtimis- ja kontrollorganite otsuseid. Seega on ühistu liikme õigus osaleda juhtimises olulisim õigus, mis peab olema igal juhul tagatud. Teistkordselt kokku kutsutava üldkoosoleku toimumisest õigeaegseks informeerimiseks ei saa lugeda üldkoosoleku ja teistkordselt kokku kutsutava koosoleku samaaegselt teatamist, kui koosolekute toimumise vahele jääb vaid pool tundi. Selliselt riivatakse liikme õigust otsuste tegemise kaudu võtta osa ühistu juhtimisest. Põhikirja järgides saanuks 8. juuni 2007. a üldkoosoleku kokkukutsumise teates koheselt teatada korduvkoosoleku kokkukutsumisest 23. juuniks 2007. a (vähemalt 15 päeva hiljem). Koosoleku kokkukutsujatel tulnuks ka sel juhul trepikodadesse uus koosoleku teade üles panna. Kohus leiab, et ühistu liikmeid tuleb teavitada üldkoosoleku nurjumisest ja uue üldkoosoleku kokkukutsumisest, kuna vastasel juhul puudub liikmel, kes ei osalenud üldkoosolekul, informatsioon, kas üldkoosolek toimus või mitte ja kas korduvkoosolek saab toimuma juba väljakuulutatud ajal. Koosolekul mitteosalejatele tuleb juhtimisõigus tagada info teatavaks- ja kättesaadavaks tegemisega, et ühistu liikmed saaksid teostada neile seadusest tulenevat õigust. Hageja on hagiavalduses märkinud (tl 5), et 16. juunil 2007. a teatati ühistu liikmetele üldkoosoleku toimumisest 18. juunil 2007. a ja et koosoleku kutsusid kokku samad ühistu liikmed, rikkudes koosoleku kokkukutsumisel kostja põhikirjas sätestatud üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Kostja on kirjalikus vastuses hagile teatanud (tl 32), et hageja väited põhikirjas ettenähtud koosoleku kokkukutsumise korra rikkumisest ei pea paika, sest hageja ei ole esitanud tõendeid oma väidete kinnitamiseks. Samas ei ole kostja omapoolsete väidete, et koosoleku kokkukutsumise korda ei rikutud, kinnitamiseks esitanud ka ise ühtegi tõendit. Kui kirjalikus vastuses hagile on kostja leidnud (tl 32), et 18. juunil 2007. a toimus KÜ L. 3 erakorraline üldkoosolek, kus oli täidetud põhikirja punktis 52 sätestatud kvooruminõue, siis kohtuistungil on kostja leidnud (tl 74-75), et 15 päeva asemel 10 päevane etteteatamine koosolekust ei ole selline rikkumine, mis tooks kaasa koosolekul vastuvõetud otsuste tühisuse. Samuti ei oma tähtsust asjaolu, et 18. juuni 2007. a koosoleku protokollis ei ole selgelt märgitud, et tegemist on korduva koosolekuga. Kohus leiab, et kostja on sisuliselt koosoleku kokkukutsumise korra rikkumist tunnistanud, pidades samas 5 päevast rikkumist lubatavaks. Kohus ei saa eelpool toodud põhjendustel sellega nõustuda. Seaduseandja on pidanud seadusest ja põhikirjast tulenevate nõuete järgimist üldkoosoleku kokkukutsumisel üldkoosolekul otsuste vastuvõtmise eelduseks (MTÜS § 21 lõige 1). Kostja on ise põhikirjas pikendanud seaduses ettenähtud seitsme päevast etteteatamise tähtaega 15 päevale, pidades põhikirjas toodud aega piisavaks, et üldkoosolekuks ette valmistuda ja juhtimisõigust teostada. Kohus märgib siinjuures, et selguse mõttes on otstarbekas märkida nii koosoleku kutsel kui protokollis, kas tegemist on korralise või erakorralise üldkoosolekuga (punkt 33) või hoopis uuesti (teistkordse/korduva) kokkukutsutava üldkoosolekuga põhjusel, et esmalt kokkukutsutud koosolek ei olnud otsustusvõimeline (punktid 52 ja 53). Kohus peab antud asjaolu äramärkimist oluliseks ka põhjusel, et hoida ära asjatuid vaidlusi teemal, kas üldkoosolek on otsustusvõimeline sõltuvalt kohalolevate liikmete arvust (50 + 1 häält) või on üldkoosolek otsustusvõimeline sõltumata kokkutulnud liikmetele kuuluvate häälte arvust.

Vastavalt MTÜS § 21 lõikele 1 võib üldkoosolek vastu võtta otsuseid, kui tema kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja mittetulundusühingu põhikirjast tulenevaid nõudeid. Kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek MTÜS § 21 lõikest 3 tulenevalt õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekul osalevad või on esindatud kõik liikmed. Käesoleval juhul ei esine MTÜS § 21 lõikes 3 sätestatud asjaolu. MTÜS § 241 lõike 1 kohaselt on üldkoosoleku otsus tühine, kui selle vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et KÜ L. 3 8. juuni 2007. a ja 18. juuni 2007. a üldkoosolekute kokkukutsumise korra rikkumise tõttu on nimetatud üldkoosoleku otsused tühised. Tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lõikest 2 saab huvitatud isik otsuse tühisusele tugineda, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud. Asjaolu, et hageja oli üldkoosolekul ümbervalitud juhatuse liige, ei saa iseenesest olla õiguslikuks huviks tuvastushagi esitamisel TsMS § 368 lõike 1 tähenduses. Hagejal ei ole subjektiivset õigust kuuluda korteriühistu juhatusse. Samas on hagejal, kes on korteriühistu liige, õigustatud huvi ühistu liikmete üldkoosoleku otsuste kehtivuse suhtes ja seetõttu õigus nõuda kohtus üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamist seaduses sätestatud juhul. Vastavalt MTÜS § 21 lõikele 4 on üldkoosolek pädev vastu võtma otsuseid küsimustes, mis on üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Küsimustes, mida ei ole üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, võib vastu võtta otsuseid, kui üldkoosolekus osalevad või on esindatud mittetulundusühingu kõik liikmed. Käesolevas vaidluses ei osalenud ega olnud esindatud üldkoosolekutes kõik ühistu liikmed (tl 43-44, 48-51). Seega tulenes üldkoosoleku läbiviijatele seaduses sätestatud kohustus järgida väljakuulutatud päevakorda. Kohtule esitatud KÜ L. 3 8. juuni 2007. a üldkoosoleku protokolli väljavõttest (tl 11) ja üldkoosoleku protokollist (tl 45) nähtub, võrreldes 8. juuni 2007. a üldkoosoleku kokkukutsumise kutses (tl 20) märgitud päevakorraga, et üldkoosoleku otsusega on kutsutud tagasi 15. mail 2007. a valitud juhatuse liikmed ning valitud ühistule uus juhatus, samuti on muudetud ja täiendatud korteriühistu põhikirja. Sellega on üldkoosolek ületanud oma pädevust ja rikkunud ühistu liikmete põhikirjalist õigust valida ühistu juht- ja kontrollorganeid ja olla valitud nendesse (punkt 13.4) ning põhikirja punktis 37 sätestatud nõuet lisada üldkoosoleku kutsele põhikirja muudatuste või täienduste projekt, kui koosolekul peaks tulema arutusele põhikirja muutmine või täiendamine. Arvestatav ei ole kostja seletus (tl 31-32), et kuivõrd üldkoosolekul kuulusid arutamisele ning otsustamisele ka muud küsimused, siis oli ilmnenud asjaolusid arvesse võttes (teatavaks sai 15. mail 2007. a uue juhatuse valimise asjaolu) koosolek õigustatud otsustama juhatuse ümbervalimise ja põhikirja muutmise ning täiendamise üle. Kohus kordab eelpool öeldut, et ühistu juhtimises osaletakse eelkõige üldkoosolekul tehtavate otsuste kaudu, seega on oluline, et igal liikmel oleks aegsasti teada, millal ja kus koosolek toimub ning mida seal arutatakse. Kui neid tingimusi ei järgita, ei ole tema liikmele juhtimisõigus tagatud ning sellisel koosolekul vastuvõetud otsused on tühised ja kehtetud algusest peale. Kohus leiab, et kostja on ise rikkumisest aru saanud, julgedes 11. juunil 2007. a esitada Tartu Maakohtu registriosakonnale avalduse vaid juhatuse ümbervalimise kannete muutmiseks registris (tl 46). Kuivõrd kohtule ei ole esitatud 18. juuni 2007. a üldkoosoleku kokkukutsumise teadet, millelt nähtuks koosoleku päevakord, ei ole kohtul võimalik otsustada, kas 18. juuni 2007. a üldkoosolekul võeti otsuseid vastu küsimustes, mis oli üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud. Vastuolulised on kostja enda selgitused (tl 32, 74) ja esitatud tõendid (tl 48), kas toimunud on korduvkoosolek (nõutav sama päevakord) või erakorraline üldkoosolek (uue päevakorraga). MTÜS § 22 lõike 1 kohaselt on üldkoosoleku otsus vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekus osalenud mittetulundusühingu liikmetest või nende esindajatest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 üldkoosolekus osalenud liikmetest või nende esindajatest ja põhikirjaga ei ole ette

nähtud suurema häälteenamuse nõuet (MTÜS § 23 lõige 1). Vastavalt KÜS §-le 101 võib üldkoosolekul osaleda ja hääletada korteriühistu liige või tema esindaja, kellele on antud lihtkirjalik volikiri. Esindajaks võib olla korteriomaniku abikaasa, täisealine perekonnaliige, korteri kaasomanik või teine ühistu liige. Tulenevalt põhikirja punktist 52 on ühistu liikmete üldkoosolek otsustusvõimeline, kui kohalolevatele liikmetele kuulub üle poole ühistu liikmete häältest. Kui üldkoosolekule ilmunud ühistu liikmetele kuulub pool või vähem hääli, tuleb üldkoosolek uuesti kokku kutsuda sama päevakorraga hiljemalt ühe kuu jooksul. Teistkordselt kokku kutsutud üldkoosolek on otsustusvõimeline, sõltumata kokkutulnud liikmetele kuuluvate häälte arvust (punkt 53). Punkti 54 kohaselt on üldkoosoleku otsus vastu võetud, kui see sai üle poole koosolekul osalenud liikmete häältest. Otsus põhikirja muutmise, täiendamise ja uue põhikirja vastuvõtmise ning ühistu reorganiseerimise ja lõpetamise kohta on vastu võetud, kui see sai vähemalt 2/3 koosolekul osalenud liikmete häältest. Kohtule esitatud KÜ L. 3 8. juuni 2007. a üldkoosoleku protokollist (tl 45) nähtub, et toimub korduvkoosolek 39 ühistu liikmega. Seega on üldkoosolek otsustusvõimeline sõltumata kokkutulnud liikmetele kuuluvate häälte arvust. Samas ei ole võimalik veenduda, kas üldkoosolekul hääletusele pandud otsused on ka vastu võetud, kuivõrd ei nähtu, et koosolekul oleks hääli kokku loetud. Otsuse punktide 1, 2, 3, 4, 5, 6, 8, 9 ja 10 vastuvõtmiseks vajalike häälte arv olnuks 50 + 1 häält 39-st ehk 20 häält (punkt 54). Otsuse punkti nr 7 (väljaarvatud punkt 7.3) vastuvõtmiseks vajalike häälte arv olnuks 2/3 39-st ehk 26 häält (punkt 54). Kuna hageja on nii hagiavalduses kui kohtuistungil leidnud, et kvoorumit ei olnud koos 8. juuni 2007. a üldkoosolekul, siis eelnevalt tuvastatust puudub kohtul vajadus hinnata volikirjade olemasolu ja volituste andmist seaduses sätestatud isikutele, kes saavad olla ühistu liikme esindajaks üldkoosolekul. Kuivõrd hagiavalduse esemeks ei ole KÜ L. 3 24. aprillil 2007. a, 15. mail 2007. a ja 21. aprillil 2008. a toimunud üldkoosolekud ning nende otsuste tühisuse tuvastamine, puudub kohtul vajadus uurida ja anda hinnang KÜ L. 3 24. aprilli 2007. a erakorralisest koosolekust osavõtnute nimekirjale (tl 38), 15. mai 2007. a erakorralise üldkoosoleku protokollile ja üldkoosolekul osalenute nimekirjale (tl 39-42) ning 21. aprilli 2008. a üldkoosoleku protokollile (tl 60). Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et L.G. ’i hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus tuvastab KÜ L. 3 8. juuni 2007. a ja 18. juuni 2007. a üldkoosoleku otsuste tühisuse.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lõike 1 järgi kannab antud asjas menetluskulud kostja.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.