Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Egon Konsand
Otsuse tegemise aeg ja koht
22. veebruar 2010 Tartu
Tsiviilasja number
2-08-49869
Tsiviilasi
Ljudmilla Goljakovitši hagi Korteriühistu XXX üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
25 000 krooni
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 29.01.2009 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Korteriühistu XXX 3 apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
2. veebruar 2010
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja)- Korteriühistu XXX 3 (registrikood 80019226), esindaja Valentina Kremen Vastustaja (hageja) - Ljudmilla Goljakovitš, esindaja Maia Ploom
Tühistada Tartu Maakohtu 29. jaanuari 2009. a otsus ja teha uus otsus, millega jätta Ljudmilla Goljakovitši hagi Korteriühistu XXX 3 vastu 21.04.2008 üldkoosolekul vastuvõetud otsuste tühisuse tuvastamiseks rahuldamata.
3 vastu
Menetluskulude jaotus
Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta Ljudmilla Goljakovitši kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest alates. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED Ljudmilla Goljakovitš esitas Tartu Maakohtule hagi Korteriühistu XXX 3 vastu üldkoosoleku otsuse tühistamiseks. Hagiavalduse kohaselt on L. Goljakovitš KÜ XXX 3 juhatuse liige. Kostja ei järginud põhikirja punktides 34, 35, 36 ettenähtud üldkoosoleku kokkukutsumise korda. 21.04.2008 toimunud üldkoosoleku kutsus kokku Valentina Kremen, kes ei ole juhatuse liige. Kostja põhikirja punkti 37 rikuti sellega, et üldkoosolekul ei võetud vastu otsuseid päevakorrapunktides toodud ulatuses. Majandusaasta aruannet ei kinnitatud, revisjonikomisjoni aruannet ei kinnitatud, majanduskava vastu ei võetud. KÜ XXX 3 esindaja vaidles hagiavaldusele vastu. Vastuväidete kohaselt määrati kostja juhatuse liikmed kostja üldkoosoleku 21.04.2008 otsusega. Hageja ei ole kostja juhatuse liige, kuna teda üldkoosolekul juhatuse liikmeks ei valitud. 21.04.2008 toimunud üldkoosolek oli otsustusvõimeline, sellest võttis osa 55 KÜ XXX 3 liiget 85 liikmest. Üldkoosoleku otsuste kehtivust ei mõjuta see, kes määrab kindlaks üldkoosoleku toimumise kindla kuupäeva ja paneb üles üldkoosoleku toimumise teate. 21.04.2008 üldkoosolekul vastu võetud otsused ei riku hageja subjektiivseid õigusi.
Tartu Maakohus rahuldas 29. jaanuari 2009 otsusega L. Goljakovitš’i hagi KÜ XXX 3 vastu ja tuvastas, et KÜ XXX 3 21.04.2008 üldkoosoleku otsused on tühised. Otsuse põhjenduste kohaselt ei ole V. Kremen juhatuse liige. Tsiviilasjas nr 2-07-24165 tuvastati KÜ XXX 3 üldkoosoleku otsuse, millega valiti V. Kremen juhatusse, tühisust. Vastavalt mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 21 lg-le 1 võib üldkoosolek vastu võtta otsuseid, kui tema kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja mittetulundusühingu põhikirjast tulenevaid nõudeid. MTÜS § 241 lõike 1 kohaselt on üldkoosoleku otsus tühine, kui selle vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub
mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. KÜ XXX 3 21.04.2008 üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu on üldkoosoleku otsused tühised. Tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg-st 2 saab huvitatud isik otsuse tühisusele tugineda, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud. Hagejal ei ole subjektiivset õigust kuuluda korteriühistu juhatusse. Samas on hagejal, kes on korteriühistu liige, õigustatud huvi ühistu liikmete üldkoosoleku otsuste kehtivuse suhtes ja seetõttu õigus nõuda kohtus üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamist seaduses sätestatud juhul. Kuna äriregistri kandeid muudeti 21.04.2008 otsuse alusel ning juhatuse liikmetena kanti sinna Marek Peedo, Aime Haljak, Prokofijus Gerassimovas, Sergei Torgovnikov, Irina Zaslavskaja, Valentina Kremen, Silva Kuus, on need kanded ebaõiged, sest põhinevad 21.04.2008 otsusel. Nimetatud üldkoosoleku otsus, millega V. Kremeni juhatusse valiti, on tühine. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lõike 1 järgi kannab antud asjas menetluskulud kostja. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED APELLATSIOONIKOHTUS KÜ XXX 3 esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu 29. jaanuari 2009 otsuse ning teha uue otsuse, millega jätta L. Goljakovitsi hagi KÜ XXX 3 vastu rahuldamata ning mõista välja L. Goljakovitsilt KÜ XXX 3 kasuks menetluskulud. Apellatsioonkaebuse kohaselt teavitati KÜ XXX 3 liikmeid 21.04.2008 toimunud üldkoosolekust õigeaegselt, s.o 15 päeva enne üldkoosoleku toimumist. Üldkoosolekul osales üle poole korteriühistu liikmetest ja üldkoosolek oli otsustusvõimeline. Vastustaja teadis üldkoosoleku toimumisest ja osales koosolekul. 21.04.2008 üldkoosolekul vastu võetud otsused ei riku vastustaja subjektiivseid õigusi. Apellandi üldkoosoleku protokollist nähtuvalt osales vastustaja apellandi 21.04.2008 üldkoosolekul ja kandideeris juhatuse liikme kohale. Apellandi üldkoosoleku toimumisest oli korteriühistu XXX 3 liikmeid informeeritud ning samuti oli neid teavitatud üldkoosoleku päevakorrast. Üldkoosolekul osales otsuste vastuvõtmiseks vajalik arv korteriühistu liikmeid. Seega oli kõigil apellandi liikmetel, sh vastustajal, võimalik oma õigusi realiseerida ja asjaolu, kes isikuliselt korraldas korteriühistu liikmete teavitamise üldkoosoleku toimumisest, ei riku apellandi ega teiste korteriühistu liikmete subjektiivseid õigusi. Seadus ei võimalda esitada hagi korteriühistu üldkoosoleku otsuste tühistamiseks teiste isikute huvides. Hagi esitamise ja rahuldamise eelduseks nimetatud nõudes on isiku subjektiivsete õiguste rikkumine või põhjendatud huvi üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks. Vastustaja ei selgitanud, milles seisneb tema põhjendatud huvi üldkoosoleku otsuse tühistamiseks. Kohus on otsust tehes ebaõigesti kohaldanud MTÜS § 21 lg 1 ja § 241 lg 1, ega arvestanud MTÜS § 241 lg 1 eesmärgiga. Üldkoosoleku kokkukutsumise korra all tuleb silmas pidada eelkõige selliseid toiminguid, mis tagavad mittetulundusühingu liikmetele võimaluse võtta üldkoosolekust osa, s.o mittetulundusühingu liikmete õigeaegset ja piisavat teavitamist üldkoosoleku sisust ja selle toimumise ajast. Kõigil KÜ XXX 3 korteriühistu liikmetel oli võimalik üldkoosolekul osaleda.
Korteriühistu üldkoosoleku otsuse, millega on valitud korteriühistu juhatuse liikmed, tühiseks tunnistamine, ei muuda tühiseks kõiki järgnevaid üldkoosolekute otsuseid, põhjusel, et koosolekuid ei kutsunud kokku nö õige juhatus. Arvestades kohtumenetluste kestvust on tõenäoline, et kohtuvaidluse ajal peavad toimuma korteriühistu üldkoosolekud. Tartu Maakohtu seisukohtadest tulenevalt on kõik üldkoosolekute otsused, mida ühistu on langetanud ühistu tegevust puudutavate küsimuste lahendamiseks tühised, kui üldkoosolekud on kokku kutsunud isikud, kes hilisema kohtuotsusega osutuvad juhatusse mittekuuluvaks. Sellise tõlgenduse õigsuse korral tekib juhatuse liikmete valimist puudutavate üldkoosoleku otsuste vaidlustamise korral kuni kohtuotsuse jõustumiseni olukord, kus korteriühistu juhatusel ei ole mõtet tegutseda, kuna tegutsemise korral võib kõik juhatuse tegevusega seonduv osutuda tühiseks. Regulatsiooni, mille kohaselt tuleb korteriühistu üldkoosoleku kokkukutsumisel järgida kindlat protseduuri, eesmärk ei ole tekitada õiguslikku segadust, vaid kaitsta korteriühistu liikmete õigusi ning tagada korteriühistu tegevus. Oluline on see, et korteriühistu üldkoosolekud toimuksid, et korteriühistu liikmeid oleks nende toimumise ajast ja sisust teavitatud. Üldkoosoleku otsuste kehtivust ei mõjuta see, kes määrab kindlaks üldkoosoleku toimumise kuupäeva ja paneb üles üldkoosoleku toimumise teate. Enne Tartu Maakohtu 19.05.2008 otsuse tsiviilasjas nr 2-07-24165 jõustumist, puudus apellandi liikmetel alus ja põhjus lugeda apellandi juhatuse liikmeteks kedagi teist peale isikute, kelle kohta oli registrisse tehtud kanne ja kes olid apellandi üldkoosoleku 29.06.2007 otsusega apellandi juhatuse liikmeteks valitud. Apellandi liikmetel, sh initsiatiivgrupil, puudus alus nõuda üldkoosoleku kokkukutsumist kelleltki teiselt peale registrisse kantud juhatuse liikmete. Kohtuotsus ei arvesta enamuse ühistu liikmete huvidega. Apellandi liikmed on 21.04.2008 toimunud otsustusvõimelisel üldkoosolekul selgelt väljendanud, et nad ei soovi vastustaja kuulumist juhatusse. Vastustaja juhatuse liikmeks valimise poolt oli ainult üks üldkoosolekul osalenud ühistu liige, mistõttu vastustaja ei osutunud valituks. Apellandi liikmed on nõuetekohaselt kokkukutsutud üldkoosolekul avaldanud tahet juhatuse koosseisu osas, kuid vaatamata sellele on kohus tuvastanud apellandi otsuse tühisuse ning omistanud sellega apellandi juhatuse liikme staatuse vastustajale. L. Goljakovitš vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt kutsusid üldkoosoleku kokku ennast ebaseaduslikult juhatuseks kuulutanud ühistu liikmed. Nendele inimestele oli teada alates 2007. a juunist, mil nad end juhatuseks kuulutasid, et selline teguviis on ebaseaduslik. Vaatamata sellele esitasid nad registriosakonnale taotluse ebaseaduslike dokumentide alusel ennast juhatuse liikmeteks registreerimiseks. Vastustaja oli jõustunud kohtuotsuse kohaselt ühistu juhatuse liige ning see, et ta ei saa osaleda üldkoosoleku kokkukutsumises rikub vastustaja subjektiivseid õigusi. Vastustajal kui ühistu liikmel on õigustatud huvi ühistu üldkoosoleku otsuse kehtivuse suhtes ja seetõttu õigus nõuda üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamist. Ühistu liikmel on huvi ka seetõttu, et ühistu ei võtaks vastu ebaseaduslikke otsuseid. Asjaolu, et ühistu liikmetel oli võimalus üldkoosolekul osaleda, ei muuda seaduse täitmise kohustust olematuks. Apellandi tõlgenduse kohaselt võiks ükskõik, milline suvaline ühistu liige hakata üldkoosolekuid kokku kutsuma. Seadusevastase tegevuse põhjenduseks ei saa olla asjaolu, et kuni kohtulahendini justkui ei saaks juhatus tegutseda. Antud juhul võttis üldkoosoleku kokku kutsunud seltskond endale omaalgatuslikult õiguse ühistut juhtida. Tegemist on ennast ebaseaduslikult juhatuseks
kuulutanud seltskonnaga. Ühistul ei ole takistusi järgides seadust ja põhikirja kokku kutsuda seaduslik juhatus.
koosolek tuli kokkukutsutud ajal kokku, omas piisavat kvoorumit ning rakendas järgnevalt kokkukutsumisteates märgitud päevakorra. Hageja ei ole oma hagis viidanud muudele üldkoosoleku kokkukutsumisreeglite rikkumisele. Asja materjalidest nähtuvalt oli kokkukutsumisteade välja pandud 15 päeva enne üldkoosoleku toimumist, selles olid näidatud üldkoosolekul arutamise tulevad küsimused ning ka koosoleku toimumise aeg ja koht, millega olid järgitud KÜ XXX 3 põhikirja p-s 37 sätestatud nõuded. Samuti oli üldkoosolek tulenevalt MTÜS § 21 lg-st 1 ja ühistu põhikirja p-st 52 otsustusvõimeline, kuna kohalolevatele ühistu liikmetele kuuulus üle poole ühistu liikmete häältest (üldkoosolekust võttis osa ja oli esindatud 55 korteriühistu liiget 85-st), ning vaidlusalused otsused oli vastu võetud kooskõlas MTÜS § 22 lg-ga 1 ning korteriühistu põhikirja p-ga 54 lihthäälteenamusega. Nimetatud asjaoludel on vaidlusalused 21.04.2008 üldkoosoleku otsused seaduslikud ning puudub alus tuvastada nende tühisust MTÜS § 241 lg 1 järgi.
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Egon Konsand
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.