Muud › Muud hagiasjad

Läbi viidud kriminaalmenetluses selgitati välja süüdlane, kelleks osutus M.L.. M.L. süütas H.M. vara kättemaksuks, mida ta on ka ise tunnistanud. Kuna M.L. on alaealine, siis vara väärtus 50 700 krooni kuulub hüvitamisele tema emal T.K.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

Kostja T.K. vaidleb hagile vastu (tl 12). Kostja leiab, et vara hinnang on vale, kuna puudus osa varast. Kõik selle maja elanikud teavad, et keldrist oli varastatud asju. Kostja ei usu, et selliseid kalleid asju võib hoida keldris, kui nende 3 ratast seisid neil kodus, mida oli öelnud hageja tütar kostja tütrele. Needitangid, valtstangid, mägijalgratas ja raamid ei saanud põlengus hävida, kuna leeki kui sellist ei olnud, tekkis ainult juhtmetest toss. Raud ei põle väikese kuumusega. K. rattad seisid kõrval ja neil ei juhtunud midagi, isegi ei läinud kummid põlema. H.M. olevat kostja sõnul tassinud välja ainult vanad karbid ja kaltsud. Kostja leiab, et hageja tahab ainult raha ja kui kostja proovis seletada, et tal ei ole nii palju raha, siis hakkas hageja raha välja pressima ja ähvardas kostja poega, et kui ta saab kaheksateist, siis ta saab tappa ja läheb vangi. Enne tulekahju ähvardas hageja kostja pojale ka peksa anda. Täiendavas vastuses leiab kostja (tl 20-21), et hagiavaldusele lisatud Lõuna Politseiprefektuur Prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise määrus ei ole jõustunud süüdimõistev kohtuotsus PS § 22 tähenduses, mille järgi ei tohi kedagi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev otsus. Seega on väär hageja väide, et M.L. pani toime KarS § 404 järgi kvalifitseeritava kuriteo, sest hageja jättis täitmata TsMS §-s 363 lg 1 p 3 tuleneva nõude, s.o. puudub tõend, milline kinnitab hagi aluseks olevat asjaolu. Süü olemasolu tõendamise kohustus tuleneb ka hageja poolt viidatud VÕS §-st 1043, millise paragrahvi kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kahjuhüvitusnõude esitamise korral lähtutakse VÕS §-st 127 lg 4, millise paragrahvi kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. See tähendab, et tuleb tuvastada põhjusliku seose olemasolu. Lisaks ülaltoodule puuduvad hagiavalduses ka tõendid selle vara olemasolu kohta ning väärtuse kohta.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, hinnanud kogutud tõendeid nende kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Kostja esindaja on 14.02.2008.a. istungil (tl 84) öelnud, et T.K. on väljendanud, et ta on nõus pärast normaalse kokkuleppe saavutamist ositi hüvitamisega, kuna kahju tekitas ikkagi tema poeg. Hageja tunnistab kahju, mis on tekitatud kostja poja poolt. Kostja tunnistab hüvitamise kohustust. Kostja leiab, et 10 000 krooni on soliidne summa (tl 85). Samas viitab kostja esindaja Riigikohtu lahendile 3-2-1-41-05 ning väidab, et kostja poja süü ei ole tõendatud. Nimetatud asjas on kolleegium asunud seisukohale, et "teo asetleidmine" TsMS § 94 lg 3 tähenduses hõlmab üksnes isiku faktilist tegevust või tegevusetust, mitte aga õiguslikku hinnangut teo koosseisupärasusele, õigusvastasusele ja süülisusele. Kui nõustuda alama astme kohtute seisukohaga, et kohus peab tsiviilasja lahendamisel lähtuma kriminaalmenetluses teole antud õiguslikust hinnangust, tekiks olukord, kus tsiviilasja lahendamisel oleksid kohtud seaduse tõlgendamisel seotud kriminaalasjas otsuse teinud kohtu seisukohaga. Selline tagajärg ei oleks aga kooskõlas õigusemõistmise üldpõhimõtetega. Seega on tsiviilkohtumenetluses kohtule siduvad üksnes kriminaalmenetluses tuvastatud faktilised asjaolud, millest lähtudes on isik süüdi tunnistatud, kuid mitte hinnang isiku toimepandu õigusvastaseks lugemisel. See ei välista aga, et kriminaalasjas kogutud tõendeid ja kriminaalmenetluses tehtud kohtuotsust võiks faktiliste asjaolude tõendamiseks kasutada muus osas dokumentaalse tõendina oma väidete tõendamiseks, mida kohus hindab koos teiste asjas kogutud tõenditega. Seega võib kohus kriminaalmenetluses kogutud tõendeid ja otsust kasutada faktiliste asjaolude tõendamiseks käesolevas menetluses.

Kriminaalasja nr 06915000200 toimikus olevast prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest selguvad järgmised faktilised asjaolud: • X 13 neljakorruselise kortermaja keskmise trepikoja kelder on saanud suitsu- ja kuumakahjustusi, eriti bokside 86 ja 87 läheduses. Menetlusbüroo peainspektor A. Jürgensoni arvamuse kohaselt ei põhjustanud põlengut elekter ega iseeneslik süttimine, tegemist on kellegi hooletuse või kuritahtlikkusega; • Tunnistaja L.K. ütluste kohaselt nägi ta vahetult enne põlengu avastamist keldriukse ees sigaretisüütajaga mängivat M.L. ja tema sisenemist koos jalgrattaga keldrisse; • Tunnistaja K.K. kinnitab, et põlengu avastamise hetkel oli keldri välisuks lukustatud. M.L. kinnitas talle, et tema lukustas keldrist väljudes välisukse, mistõttu oli välistatud kõrvaliste isikute pääs keldrisse. Kustutustööde käigus oli M.L. kiidelnud, et tema osalust tulekahjus keegi tõestada ei saa (väidet on kinnitanud ka hageja kohtuistungil tl 65); • H.M. ütlustest selgub, et temal oli konflikt M.L. ja arvatavalt süütas Maksim kättemaksuks tema keldri ees asunud esemed. M.L. tunnistas ise 10.04.2007 antud ülestunnistuses üles süütamise toimepanemise; • M.L. ema T.K. ’i ütlustest selgub, et M. viis vahetult enne tulekahju jalgratta keldrisse; • M.L. ütlustest selgub, et tema süütas 29.09.2206 kella 20.15 paiku Elvas X 13 kortermaja keskmise sektsiooni keldribokside 86 ja 87 lähedal H.M. kuulunud esemete juures külmikule asetatud pappkasti ja lahkus keldrist peale ukse lukustamist ning jäi huviga tagajärge ootama. Tuleb arvestada ka kostja esindaja ütlusi 14.02.2008.a. istungil, kus ta on öelnud, et T.K. on väljendanud, et ta on nõus pärast normaalse kokkuleppe saavutamist ositi hüvitamisega, kuna kahju tekitas ikkagi tema poeg. Sellega tunnistab kostja oma poja süüd süütamises. Kostja T.K. on oma vastuses hagile leidnud, et kahjustatud vara hinnang on vale, kuna puudus osa varast. Hageja on kohtule esitanud hävinud esemete hindu tõendavad dokumendid ja asjaolusid selgitavad fotod (tl 31-64, 71-73). Kohus leiab, et esitatud kalkulatsiooni hävinud või kahjustada saanud esemete väärtusest toetavad kohtule esitatud tõendid, kui palju maksavad sellised esemed vastavates kauplustes. Kostja on vaielnud vastu hageja poolt nõutava summa tasumisele ning pakkunud välja ja jäänud enda poolt välja pakutud summa 10 000 krooni juurde (tl 102). Samas ei ole kostja esitanud omapoolseid argumente asjade väärtusest. Kohus leiab, et sellega on tõendatud asjade väärtus 50 700 krooni. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 sätestab: Teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi Kahju tekitamine on õigusvastane ka siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 1050 lg 1 järgi Kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 1052 lg 1 järgi Alla 14-aastane isik ei vastuta enda tekitatud kahju eest. VÕS § 1053 lg 1 järgi Alla 14-aastase isiku poolt teisele isikule õigusvastaselt tekitatud kahju eest vastutavad, sõltumata oma süüst, tema vanemad või eestkostja. VÕS § 127 lg 4 järgi Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohus on tuvastanud, et kostja poja teo ja hagejale tekitatud kahju vahel on olemas põhjuslik seos. Seega on kahju hüvitamise nõue põhjendatud tulenevalt VÕS §-st 1043. Kohus, analüüsinud kriminaalmenetluses kogutud tõendeid ning kohtule tsiviilmenetluse käigus esitatud tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud T.K. . Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.