2-07-47438/7 - Ühinguõigus - Sundlõpetamine - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

13.11.2007.a on Harju Maakohtu kohtunikuabi poolt edastatud kohtunikule dokumendid Osaühing xxx sundlõpetamise otsustamiseks, s.h AS xxxr avaldus, milles palutakse äriseadustiku (ÄS) § 60 lg-te 2 ja 4 alusel otsustada Osaühing xxx sundlõpetamine ja määrata likvideerijaks äriühingu juhatuse liige Märt Muuk. AS xxx avaldusest nähtuvalt sõlmiti 08.04.2003.a AS xxxr ja Osaühing xxx vahel liisingleping nr R03102389, mille kohaselt Osaühing xxx kohustus tasuma rendiobjekti, mis on märgitud liisinglepingu punktis 1.1., eest makseid vastavalt liisinglepingus kokkulepitule ja maksegraafikule. Tulenevalt asjaolust, et Osaühing xxx ei täitnud lepingujärgseid kohustusi maksegraafikujärgseks korraliseks tasumiseks, lõpetas AS xxx 11.08.2004.a liisinglepingu ühepoolselt tuginedes lepingu punktile 11.1.1. Seisuga 17.05.2007.a on Osaühingul xxx tasumata makseid summas 32 086,41 krooni. Võlgnevus moodustub neljast täielikult liisinglepingust tulenevast tasumata maksegraafikujärgsest kuumaksest (mai-august 2004.a) summas 15 020,92 krooni, rendiobjekti teisaldustasust summas 5900 krooni ning vara remondist summades 1422,69 krooni ja 9742,80 krooni. Seisuga 17.05.2007.a on Osaühingu xxx viivisevõlgnevus AS xxx ees 12 260,75 krooni. Kogu Osaühingu xxx võlgnevus AS Rentacar ees on 44 347,16 krooni. AS xxx avalduse kohaselt ilmus 22.03.2007.a Ametlikes Teadaannetes teade Osaühing xxx võimaliku registrist kustutamise kohta ja seda põhjusel, et Osaühing xxx ei ole esitanud registripidajale seaduses sätestatud kuuekuulise tähtaja jooksul ettenähtud majandusaasta aruannet. Antud teate kohaselt ning vastavalt ÄS § 60 lg-le 2 on võlausaldajatel võimalus 6 kuu jooksul hoiatuse tegemisest teatada äriregistrile oma nõuetest, misjärel registripidaja otsustab äriühingu sundlõpetamise. AS xxx näeb võimalust likvideerimismenetluse läbiviimise kaudu saavutada Osaühingu xxx poolne võla tasumine. AS xxx kinnitab, et ei ole valmis tasuma Osaühingu xxx likvideerimise korral ja likvideerimismenetluse läbiviimiseks vajalike varaliste vahendite puudumise korral viimase likvideerimismenetluse kulusid, s.h likvideerija tasu. Kohtunik on asja menetluse käigus teinud täiendava järelepärimise Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskusele. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus on 15.02.2008.a kohtule saabunud vastuses kohtu järelepärimisele teatanud, et vaatamata maksuvõla olemasolule ei ole maksuhaldur valmis kandma Osaühingu xxx likvideerimiskulusid.

Kohus leiab, et Osaühing xxx tuleb sundlõpetada ning sellega seoses määrata osaühingule likvideerija. Vastavalt ÄS 179 lg-le 4 peab osaühingu juhatus esitama äriregistrile kinnitatud majandusaasta aruande koos kasumi jaotamise ettepaneku ja audiitori järeldusotsusega, kui auditeerimine on kohustuslik, mitte hiljem kui kuue kuu möödumisel majandusaasta lõpust. Koos majandusaasta aruandega tuleb esitada osanike nimekiri aastaaruande kinnitamise seisuga. Kui osaühing, aktsiaselts või tulundusühistu ei ole registripidajale seaduses sätestatud tähtaja möödumisest alates kuue kuu jooksul esitanud nõutavat majandusaasta aruannet, kohustab registripidaja vastavalt ÄS § 60 lg-le 1 teda registrist kustutamise hoiatusel esitama majandusaasta aruande määratud tähtaja jooksul, mis peab olema vähemalt kuus kuud. Sama paragrahvi teisest lõikest tuleneb, et kui äriühing esimeses lõikes nimetatud tähtaja jooksul majandusaasta aruannet ei esita ega põhista registripidajale mõjuvat põhjust, mis takistab tal aruannet esitamast, võib registripidaja kooskõlas ÄS § 60 lg-ga 2 avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teate majandusaasta aruande esitamata jätmise kohta ettenähtud aja jooksul ning kutsuda äriühingu võlausaldajaid üles teatama oma nõuetest äriühingu vastu ja taotlema likvideerimismenetluse läbiviimist kuue kuu jooksul, alates teate avaldamisest koos hoiatusega, et vastasel korral võidakse äriühing registrist kustutada likvideerimismenetluseta. ÄS § 60 lg-st 4 tuleneb, et juhul kui äriühingu võlausaldaja või äriühing esitab kuue kuu jooksul alates ÄS § 60 lg-s 2 nimetatud teate avaldamisest äriühingu likvideerimise taotluse, otsustab registripidaja äriühingu sundlõpetamise. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 629 lg-ga 1 algatab kohus juriidilise isiku sundlõpetamise selleks õigustatud isiku või asutuse avalduse alusel või omal algatusel. TsMS § 595 lg 2 p 5 kohaselt peab kohtunikuabi määruse või kande tegemise andma pädevale kohtunikule muu hulgas juhul, kui otsustatakse juriidilise isiku sundlõpetamine. Vastavalt TsMS § 629 lg-le 2 kuulab kohus enne sundlõpetamist võimaluse korral ära juriidilise isiku juhtorganite liikmed. Vastavalt TsMS § 629 lg-le 3 määrab kohus sundlõpetamise määruses ka juriidilisele isikule likvideerijad, järgides TsMS §§-des 602–606 sätestatut. Asja materjalidest nähtuvalt on Osaühingu xxx juhatus jätnud esitamata äriregistrile 2004.a majandusaasta aruande ning ei ole teatanud registripidajale ka mõjuvat põhjust, mis takistab aruannet esitamast. Seetõttu on registripidaja avaldanud 22.03.2007.a väljaandes Ametlikud Teadaanded ÄS § 60 lg-s 2 nimetatud teate. 17.08.2007.a on Osaühing xxx võlausaldaja AS xxx teatanud registripidajale oma nõudest äriühingu vastu ning taotlenud likvideerimismenetluse läbiviimist. Lähtudes eeltoodust ning võttes aluseks ÄS § 60 lg 4 ja § 203 lg 1 p 3, tuleb Osaühing xxx sundlõpetada.

Vastavalt ÄS §-le 205 toimub osaühingu lõpetamisel selle likvideerimine (likvideerimismenetlus), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Võttes aluseks ÄS § 206 lg-s 3 ja TsMS § 629 lg-s 3 sätestatu, tuleb kohtul määrata sundlõpetatud osaühingule likvideerijad. Vastavalt TsMS § 603 lg-le 1 võib kohus likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. TsMS § 603 lg 3 kohaselt on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek. Vastavalt ÄS § 206 lg-le 1 on osaühingu likvideerijateks juhatuse liikmed, kui põhikirjas, osanike otsusega või kohtuotsusega ei ole ette nähtud teisiti. Likvideerijaks ei või olla füüsiline isik, kes ei või olla juhatuse liikmeks. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt peab vähemalt ühe likvideerija elukoht olema Eestis. Käesoleval juhul on nõusolekut likvideerija kohustuste täitmiseks avaldanud Osaühing xxx juhatuse liige Märt Muuk. Nimetatud isik vastab kohtule teadaolevalt ÄS § 206 lg-s 1 ja § 180 lg-tes 2-31 sätestatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. Eeltoodut arvestades määrab kohus Osaühing xxx likvideerijaks Märt Muuk’i. Kohus peab vajalikuks selgitada, et osaühingu likvideerija on muu hulgas kohustatud: • lõpetama osaühingu tegevuse, nõudma sisse võlad, müüma vara ja rahuldama võlausaldajate nõuded (ÄS § 209 lg 2); • esitama pankrotiavalduse, kui likvideeritava osaühingu varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks (ÄS § 210); • koostama lõpetamisotsuse vastuvõtmisest alates kolme kuu jooksul majandusaasta aruande koosseisu kuuluva bilansi kohta sätestatut järgides likvideerimise algbilansi ja seda selgitava aruande, mis sisaldab raamatupidamise aastaaruande lisade puhul ettenähtud andmeid (ÄS § 211 lg 2); • koostama majandusaasta aruande osaühingu lõpetamise ajaks lõppeva ning iga lõpetamisjärgse majandusaasta lõpu seisuga (ÄS § 211 lg 3); • avaldama viivitamatult teate osaühingu likvideerimismenetlusest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning saatma teadaolevatele võlausaldajatele likvideerimisteate; likvideerimisteates tuleb märkida, et võlausaldajad esitaksid oma nõuded nelja kuu jooksul teate avaldamisest (ÄS § 212); • rahuldama osaühingule teada olevad võlausaldajate nõuded, sõltumata nõuetest teatamisest (ÄS § 214 lg 1); • koostama pärast kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist lõppbilansi ja likvideerimisel järelejäänud vara jaotusplaani (ÄS § 215 lg 1); • esitama lõppbilansi ja vara jaotusplaani osaühingu asukohas tutvumiseks kõigile osanikele ja sellest osanikele teatama (ÄS § 215 lg 3); • esitama avalduse osaühingu kustutamiseks äriregistrist pärast likvideerimise lõpetamist, kuid mitte varem kui kuue kuu möödumisel osaühingu lõpetamise äriregistrisse kandmisest ja likvideerimisteate avaldamisest ning kolme kuu möödumisel lõppbilansi ja vara jaotusplaani osanikele tutvumiseks esitamisest osanikele teatamisest ja tingimusel, et osaühing ei osale Eestis poolena üheski käimasolevas kohtumenetluses (ÄS § 218 lg 1); • andma osaühingu dokumendid hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule (ÄS § 219 lg 1). Kooskõlas TsMS § 478 lg-ga 3 kuulub käesolev kohtumäärus viivitamatule täitmisele. Määrus jõustub selle kättetoimetamisega Osaühingule xxx (TsMS § 606 lg 1 ja § 629 lg 4).