Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esitas kohtule hagi, milles palus nõuda kostja ebaseaduslikust valdusest välja hagejale omandiõiguse alusel kuuluv traktor Massey Ferguson 5455 (registreerimisnumber xxx), numbrimärgiga xxx, ja ruloonmähkuri Elho-Pak 1010 juhtpult koos lisavarustusega. Hageja palus kohustada kostjat andma eelnimetatud vara otsene valdus üle hagejale ja vabatahtlikust vara üleandmisest keeldumise korral teha seda sundkorras. Menetluse käigus hageja loobus nõudest, mis puudutas ruloonmähkuri Elho-Pak 1010 juhtpulti, sest nimetatud vara valduse on kostja vabatahtlikult üle andnud ja sellega hageja nõude täitnud. Hagiavalduse ja lisade kohaselt sõlmisid kostja ja K-Finance Estonia AS liisinglepingu, mille lisaks olid liisinglepingu üldtingimused. Lepingu esemeks oli uus traktor Massey Ferguson 5455 (edaspidi nimetatud traktor). Traktori müüjaks oli hageja. K-Finance Estonia AS andis traktori valduse kostjale üle 11.08.2006.a vastava vara vastuvõtuaktiga. K-Finance AS ütles eelnimetatud liisinglepingu üles 19.12.2007.a ülesütlemisteatega, milles teavitati kostjat sellest, et kõik liisinglepingust tulenevad nõuded on loovutatud hagejale. Hageja ostis pärast liisinglepingu ülesütlemist K-Finance Estonia AS-lt traktori tagasi ja traktor on hageja omandis. Liisinglepingu p 14.6 sätestab, et kostja peab liisinguandjale üle andma liisinguesemed 14 tööpäeva jooksul liisinglepingu lõppemisest. Kostja ei ole nimetatud kohustust täitnud ja on jätnud traktori valduse hagejale üle andmata. 01.02.2008.a esitas hageja kostjale suuliselt ja ekirja teel palve anda traktori valdus üle hiljemalt 02.02.2008.a, kuid kostja on vastava nõude täitmisest keeldunud. Kostja vastuväited Kostja esitas kirjalikud vastuväited hagile hagi tagamise abinõu asendamise taotluses. Kostja väitis, et talle on arusaamatu, miks hageja hagi esitas, kuna kostja on pidanud hageja esindajaga läbirääkimisi selles, et kostja leiab rahalised vahendid ja ostab traktori välja või liisib. Hageja sellele vastu ei vaielnud ja laskis kostajal otsida finantseerimisvõimalusi. Traktor on kostja majandustegevuses hädavajalik. Kostja ei ole vältinud kontakte hagejaga, mida tõendab ka asjaolu, et 11.01.2008.a andis kostja hagejale üle haakeriistad. Hagejas pole kuni hagi esitamiseni traktori üleandmist nõudnud ja hageja pole vastupidist asjaolu tõendanud. Kohtuistungile kostja esindaja ei ilmunud, teatades vahetult enne istungit, et ei saa haiguse tõttu ilmuda. Hagi tagamine Kohus 11.02.2008.a hagi tagamise määrusega rahuldas hageja taotluse hagi tagamiseks (t lk 42-43) ja kohustas kostjat hoiustama kohtutäituri juures vaidluse esemeks oleva traktori ja ruloonmähkuri koos juhtpuldiga. Kohus asendas 06.03.2008.a määrusega hagi tagamise abinõu traktori osas- traktori hoiustamine asendati keeluga kasutada traktorit muuks otstarbeks kui kostjale kuuluvate loomade söötmiseks ja sööda vedamiseks. Hageja esitas nimetatud määrusele määruskaebuse, mille kohus menetlusse võttis, kuid mis on käesoleva otsuse tegemise ajaks lahendamata, kuna kohus asus asjas tegema lahendit. Kohus on seisukohal, et esitatud määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus on tagamise asendamist piisavalt põhjendanud 06.03.2008.a määruses ja jääb juba esitatud seisukohtade juurde. Vastavalt TsMS 663 lg 5 tuleb määruskaebus juhul, kui maakohus seda ei rahulda,

esitada koos lisadega lahendamiseks ringkonnakohtule. Kuna kohus asus asjas tegema lõpplahendit, ei olnud võimalik asja materjale ringkonnakohtule menetlemiseks saata, sest kohus vajas neid otsuse tegemisel. Kohus saadab määruskaebuse ringkonnakohtule lahendamiseks kohe pärast kohtuotsuse tegemist. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtade ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Kuigi kostja kohtuistungile ei ilmunud, teeb kohus asjas sisulise otsuse lähtudes TsMS § 410. Kohus leiab, et vaidluse asjaolud on selged. Kostja ei ole sisuliselt hageja nõuetele vastu vaielnud, kuid on soovinud lahendada asja kokkuleppel. Kostja ei ole esitanud kohtule andmeid selle kohta, et ta kokkuleppe sõlmimise nimel tegutseks. Kostja ei ilmunud 03.04.2008.a määratud kohtuistungile ja esitas arstitõendi. Kuna arstitõend ei vastanud seaduse nõuetele, pöördus kohus tõendi väljastanud arsti poole ja arst kinnitas, et kostja haigus ei ole sellist laadi, mid takistaks tal kohtusse tulemast. Seetõttu leiab kohus, et kostja ei ole mitteilmumist 24.04.2008.a määratud kohtuistungile piisavalt põhistanud ning kohtule teadaolevate andmete (eelmiseks kohtuistungiks esitatud tõend, arstilt saadud info) alusel ei ole tema puudumine ka vabandatav. Kohus leiab, et kuna sisulist vaidlust pooltel ei ole, tuleb asjas taha sisuline lahend. Asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 68 lg 1 sätestab, et omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada. Hageja omandiõigus traktorile on tõendatud 02.01.2008.a arvega nr 380 (t lk 34), ja traktori registreerimistunnistusega (t lk 35). Kostja hageja omandiõigusele vastu ei vaielnud. AÕS § 80 lg 1 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hagejale omandiõiguse alusel kuuluv traktor on kostja otseses valduses. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et nende vahel puudub lepinguline suhe traktori valdamiseks. Kostjal K-Finance Estonia AS-ga olnud liisingleping (t lk 10-20), mille alusel ta kuni 19.12.2007.a traktorit valdas, on lõppenud. Muud alust traktori valdamiseks kostjal ei ole. Seega puudub kostja õiguslik alus traktori valdamiseks. Vastavalt AÕS § 80 lg 2 on omaniku nõue suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusesse. Vastavalt AÕS § 83 võib valdaja esitada vastuväiteid omaniku nõudele. Sisulisi vastuväiteid kostja esitanud ei ole. Seega on hageja nõue traktori otsese valduse üleandmiseks põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kuna hageja loobus nõudest ruloonmähkuri juhtpuldi valduse osast, sest kostja nõude vabatahtlikult täitis, siis kohus nimetatud nõude asjaolusid ja tõendeid ei analüüsi (t lk 2232,39). Vastavalt TsMS § 445 lg 1 võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse tätimise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Hageja on palunud juhuks, kui kostja nõuet vabatahtlikult ei täida, kohaldada kostja suhtes sundtäitmist. Kohus leiab, et nimetatud taotlus on põhjendatud. Kuna kohus tagas hagi, tuleb hagi tagamine jätta vastavalt TsMS § 445 lg 2 jõusse. Kohtukulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti.

Lähtudes TsMS § 162 lg 2 ja 3 jätab kohus hageja kohtukulud täies ulatuses kostja kanda. Kohus jätab kostja kanda hageja menetluskulud ka osas, mis vastavad nõudele seoses ruloonmähkuri juhtpuldi väljanõudmisega, millest hageja menetluse kestel loobus. Nimetatud menetluskulud jäävad kostja kanda lähtudes TsMS § 168 lg 5, sest hageja loobus nõudest seoses selle vabatahtliku täitmisega kostja poolt menetluse ajal. Kohus ei teinud asja menetlemisel TsMS § 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.