Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Asjaolud, hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja

ja

põhivõlgnik

Andres

Ert

31.01.2005

tarbijakrediidilepingu nr 0500040/27kt, mille alusel andis hageja kostjale krediiti 20 000 krooni. Lepingu põhitingimuste järgi oli krediidisaaja kohustatud maksma krediidiandjale intressi 29,01 % krediidisummast aastas. Põhivõlgnik ei täitnud lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt ning ei tasunud vaatamata hageja korduvatele meeldetuletustele ning lepingu ülesütlemise hoiatusele kolme järjestikust osamakset, mistõttu hageja ütles 28.11.2006 tarbijakrediidilepingu üles võlaõigusseaduse (VÕS) § 416 lg 1 alusel. Lepingu ülesütlemisel tekkis hagejal õigus nõuda põhivõlgnikult tarbijakrediidilepingu üldtingimuste p-de 2.1, 5.3, 6.1 ja 6.3 ning VÕS § 100, § 101 lg 1 p-de 1, 3 ja 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 115 lg 1, § 127 lg 1, § 128 lg-te 1, 2 ja 4, § 158 lg 1 alusel lepingu ülesütlemise ajaks tagastamata krediidisummat, sissenõutavaks muutunud tasumata intressi, viivist, leppetrahvi 20 % ülesütlemise ajaks tagastamata krediidisummast ja kahju hüvitamist. Kahjuna käsitab hageja saamata jäänud tulu, mille moodustab osa lepingu ülesütlemisele järgnenud perioodi intressist, mille saamise võimaluse hageja lepingu ülesütlemisel kaotas. Hageja sõlmis 31.01.2005 Helje Ertiga käenduslepingu, milles käendaja võttis endale hageja ees vastutuse põhivõlgnikuga 31.01.2005 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr 0500040/27kt tulenevate kohustuste täitmise eest. Käendaja vastutab käenduslepingu p-de 1 ja 2 ning VÕS § 142 lg 1 ja § 145 lg-te 1 ja 2 alusel põhivõlgnikuga solidaarselt kuni 01.03.2011 tarbijakrediidilepingust tulenevate nõuete täitmise eest, mis ei ületa 63 689 krooni. Eeltoodust lähtuvalt palus Balti Investeeringute Grupi Pank AS 04.07.2007 esitatud hagiavalduses Andres Ertilt ja Helje Ertilt solidaarselt välja mõista Andres Erti ja hageja vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust tuleneva võla 25 388,62 krooni, millest põhiosa võlgnevus on 12 694,31 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intress 4 249,73 krooni, leppetrahv 3 208,86 krooni, viivis 2 280,25 krooni, samuti 2 955,47 krooni kahju hüvitamiseks ning menetluskulud. Kostjate vastus hagile Kostjatele toimetati hagimaterjalid kätte 29.08.2007, milline asjaolu on tõendatud toimikus oleva väljastusteatega. Kostjad kohtu poolt määratud tähtpäevaks (20 päeva jooksul arvates kohtuteate kättesaamisest) hagiavaldusele kirjalikku vastust ei esitanud. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused Harju Maakohus rahuldas hagi 29.10.2007 tagaseljaotsusega osaliselt ja mõistis Andres Ertilt ja Helje Ertilt solidaarselt hageja kasuks välja võla 22 433,15 krooni. Kohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel täies ulatuses kostjate kanda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Tagaseljaotsuse põhjenduste kohaselt on hageja nõue hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud Balti Investeeringute Grupi Pank AS ja Andres Erti vahel 31.01.2005 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr 0500040/27kt tuleneva tagastamata krediidisumma võlgnevuse 12 694,31 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intressi 4 249,73 krooni, leppetrahvi 3 208,86 krooni ning viivise 2 280,25 krooni nõude osas. Selles osas tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada, kuna kostjad hagile kohtu määratud tähtaja jooksul vastanud ei ole.

Tulenevalt TsMS § 444 lõikest 1 võib tagaseljaotsusest jätta välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 alusel tekib võlasuhe muuhulgas lepingust. VÕS § 8 kohaselt on leping pooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 145 lg 2 kohaselt käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Kohus jättis VÕS § 416 lg 3 alusel rahuldamata hageja nõude kahju ehk saamata jäänud tulu hüvitamiseks summas 2 955,47 krooni, mille moodustab osa lepingu ülesütlemisele järgnenud perioodi intressist, mille saamise võimaluse hageja lepingu ülesütlemisel kaotas. VÕS § 416 lg 3 kohaselt, kui krediidiandja ütleb lepingu üles, vähendatakse vastavalt tasumata krediidi brutosummat krediidi kasutamata jätmise ajale langeva intressi ja tarbijale langevate kulude võrra. Intressi kui tasu krediidi kasutamise eest tuleb tasuda üksnes aja eest, millal krediiti reaalselt kasutati, s. t krediidiandjal ei ole krediidilepingu ennetähtaegse lõpetamise korral õigust kogu lepingu järgi loodetud intressitulule. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendused Hageja palub tühistada Harju Maakohtu 29.10.2007 tagaseljaotsuse hagi rahuldamata jätmise osas ning teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 2 955,47 krooni kahju hüvitamiseks. Muus osas palub apellant jätta Harju Maakohtu 29.10.2007 tagaseljaotsuse muutmata ning palub jätta apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulud solidaarselt vastustajate kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on esimese astme kohus rikkunud menetlusõiguse normi (TsMS § 436 lg 1), mille kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud, ning on jätnud põhjendamata, miks ta jätab rahuldamata hageja nõude kahju hüvitamiseks. Kohus on kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmist põhjendanud VÕS § 416 lg-ga 3, mille kohaselt krediidiandjal ei ole krediidilepingu ennetähtaegse lõpetamise korral õigust kogu lepingu järgi loodetud intressitulule. Hageja ei esitanud nõuet 2 955,47 krooni osas intressi saamiseks, vaid palus hüvitada saamata jäänud tulu. Maakohus kohaldas ebaõigesti VÕS § 416 lg 3. VÕS § 101 lg 1 p 3 kohaselt võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kahju hüvitamist. Krediidiandja õigus nõuda tarbijalt lepingulise kahju hüvitamist tuleneb ka VÕS § 115 lg-st 1 ja § 415 lg 1 lausest 2. Hageja esitas lisaks ülesütlemisavalduses esitatud nõuetele leppetrahvi ja viivist ületavas osas kostja vastu kahju hüvitamise ehk saamata jäänud tulu nõude. Apellandi poolt

saamata jäänud tulu ehk kasuna tuleb mõista intressi, mille tasumises olid pooled kokku leppinud lepingu põhitingimustes ning mille saamisega apellant krediidisumma väljastamisel mõistlikult arvestas, aga samuti intressi, mida apellant oleks võinud saada kostja poolt tasumisele kuulunud summade edasilaenamisest. Apellant ei nõua tuleviku intressi kui sellist, vaid saamata jäänud tuluna kahjuhüvitist. VÕS § 416 lg 3 järgi vähendatakse lepingu ülesütlemisel krediidiandja poolt tasumata krediidi brutosummat krediidi kasutamata jätmise ajale langeva intressi ja tarbijale langevate kulude võrra. Seda on apellant ka teinud, nõudes lepingu ülesütlemisel üksnes selleks hetkeks sissenõutavaks muutunud tasumata intressi. Apellandil on õigus nõuda tulevikus tekkiva kahju (saamata jäänud intressitulu) hüvitamist, kuna krediidisaaja on kasutanud apellandi raha kauem, kui oli tarbijakrediidilepingu maksegraafikus kokku lepitud, ning krediidisaaja ja käendaja maksekäitumisest tulenevalt ei ole apellandil alust ka tulevikus loota võla laekumist lepingus kokkulepitud tähtaja jooksul. Apellandile on tekkinud kahju lepingu ülesütlemise tõttu saamata jäänud intressimaksete osas 19 439,66 krooni ulatuses (loodetud intress 23 689,39 kr – sissenõutavaks muutunud intress 4 249,73 kr). Hea usu põhimõttest tulenevalt ja kahju hüvitamise eesmärke arvestades ei ole aktsepteeritav olukord, kus lepingulisi kohustusi olulisel määral rikkunud isik on tunduvalt paremas positsioonis kui lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitvad isikud (kostja vabanes lepinguliste kohustuste rikkumise tõttu tuleviku intressimaksete tasumisest ehk ta peab maksma vähem isikust, kes täidab oma lepingust tulenevaid kohustusi korrektselt). Lisaks intressimaksete saamise võimaluse kaotamisele põhjustas kostjapoolne lepingu rikkumine hagejale kahju ka seetõttu, et ta ei saanud lepingujärgselt tasumisele kuulunud summasid edasi laenata ja teenida planeeritud intressitulu. Kui vastustajad oleksid tasunud võla pärast krediidilepingu ülesütlemist ja apellant oleks ülesütlemisavalduses nõutud summa 24 114,07 krooni 2006. aasta detsembris sama intressimäära ning tähtajaga edasi laenanud, oleks ta saanud apellatsioonkaebuse esitamise aja seisuga 9 441,62 krooni täiendavat intressitulu. Kokku on apellandil saamata jäänud tulu 28 881,28 krooni. Apellant leiab, et kahju hüvitamise nõue on põhjendatud. Vastuväited apellatsioonkaebusele Andres Ertile ja Helje Ertile toimetati Balti Investeeringute Grupi apellatsioonkaebus kätte 11.03.2008. Kostjad apellatsioonkaebusele ei vastanud.

Pank AS

Kirjalikus apellatsioonimenetluses TsMS § 647 lg 1 alusel menetlusosalistele avalduste ja seisukohtade esitamiseks kohtu poolt määratud tähtaja jooksul teatas kostja Helje Ert, et põhivõlgnik Andres Ert on alustanud Balti Investeeringute Grupi Pank AS-le laenu tagastamist ning tasunud 2008. aasta märtsi ja aprilli osamaksu. Ringkonnakohtu lahend ja selle põhjendused Ringkonnakohus, olles tutvunud apellatsioonkaebuse ja toimiku materjalidega leiab, et otsus kuulub tühistamisele menetlusõigusnormi olulise rikkumise tõttu ning apellatsioonkaebust on võimalik läbi vaadata üksnes kaebuse põhjal TsMS § 646 järgi. Kohus tegi tagaseljaotsuse kostjate suhtes TsMS § 407 lg-s 1 sätestatud alusel hagile vastamata jätmise tõttu ning asus seisukohale, et hagi kahju hüvitamise taotlus on õiguslikult põhjendamata ning rahuldas hagi osaliselt. Hageja on kahju hüvitamise nõuet põhjendades väitnud, et tema kahjuks on saamata jäänud tulu, mida ta oleks saanud, kui kostja ei oleks lepingut rikkunud. VÕS § 128 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt on varaliseks kahjuks ka saamata jäänud tulu, mis seisneb kasus, mida isik oleks

saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda kasu saamise võimaluse kaotamises. Hageja luges saamata jäänud tuluks ehk saamata kasuks summat, mis vastab intressi suurusele, mille tasumises olid pooled kokku leppinud ning millise võimaluse hageja lepingu ülesütlemisel VÕS § 416 lg 3 kohaselt kaotas. TsMS § 407 lg 1 paneb kohtule hagi õigusliku põhjendatuse kontrollimise kohustuse. TsMS § 407 lg 6 mõtte kohaselt, kui kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, siis ei saa ta hagiavaldust osaliselt rahuldada, vaid jätab hagi rahuldamata. Eeltoodud põhjendustel on maakohus rikkunud oluliselt menetlusõigusnorme TsMS § 656 lg 2 järgi, mistõttu kuulub otsus tühistamisele. TsMS § 657 lg 2 kohaselt, kui ringkonnakohus tühistab tagaseljaotsuse, siis saadab ta tsiviilasja uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule täies ulatuses. Menetluskulud jaotab kohus tsiviilasja uuel läbivaatamisel.

Mare Merimaa

Iko Nõmm

Malle Seppik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.