2-07-31770/10 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

29.augustil 2007.a esitas X Tartu AS Tartu Maakohtule hagi F. OÜ vastu 1 095 143,62 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja 2006.a kevad-suvel AS-ile X Tartu soovi tellida viimaselt alumiiniumraamidega aknaid, mida kostja soovis paigaldada Tartus L. ehitatavale büroohoonele. Vastavalt kostja palvele esitas hageja 24. aprillil 2006.a hinnapakkumise nr 060420R-1 maksumusega 101 332,50 krooni ja 25. juulil 2006.a hinnapakkumise nr 060725R-5 maksumusega 1 162 984,00 krooni. Kuivõrd kostjale hageja poolt esitatud hinnapakkumised sobisid, sõlmisid hageja ja kostja 29. augustil 2006.a müügilepingu nr 060725R-5, mille sisuks oli L. asuvale objektile alumiiniumprofiilidest avatäidete valmistamine ja paigaldamine vastavalt eelnimetatud hinnapakkumisele. Lepingu hinnaks koos käibemaksuga kujunes 1 264 300 krooni. Arvestades, et Lepingu kohaselt kohustus hageja tema poolt müüdavad aknad ka paigaldama, oli tegemist nii ostumüügilepingule kui ka töövõtulepingule vastavate tunnustega Lepinguga. Hageja asus Lepingut nõuetekohaselt täitma ning kuna kostja soovis 2007.a kevadel lisaks Lepingus sätestatud akendele L. objektile veel täiendavalt aknaid juurde tellida, esitas hageja kostjale 05. märtsil 2007.a ka hinnapakkumise nr 060725RK-1 maksumusega 85 538,20 krooni. Samuti esitas hageja kostja palvel 09. märtsil 2007.a hinnapakkumise nr 060725RK-12 maksumusega 14 905,80 krooni ja 12. aprillil 2007.a hinnapakkumise nr 060725RK-1-3 maksumusega 10 089 krooni. Kostja aktsepteeris eeltoodud hinnapakkumised ja hageja paigaldas ka nendes toodud aknad kostja objektile. 2007.a aprillikuu lõpuks oli L. asuv kostja objekt ehitustööde poolest nii kaugele jõudnud, et hageja teostatud tööd nimetatud objektil võis lõpetatuks lugeda. Sellest tulenevalt esitas hageja kostjale tema poolt müüdud ja paigaldatud akende kohta üleandmis-vastuvõtmisakti nr 703K, mille kostja esindaja hr E.P. 25. aprillil 2007.a ka allkirjastas. Sellest lähtuvalt pidas hageja tema poolt müüdud ja paigaldatud aknad üleandmis-vastuvõtmisaktis sätestatud ulatuses kostja poolt vastu võetuks. Arvestades Lepingust ja hinnapakkumistest tulenevaid hindasid, samuti asjaolu, et KFL-4 puitaknaid paigaldati hageja poolt kostja objektile 3 tk asemel 6 tk, siis kujunes kostja poolt lõplikult vastuvõetud materjalide-tööde maksumuseks akti kohaselt 1 392 769 krooni. Kuivõrd Lepingu kohaselt olid pooled kokku leppinud, et kostja kohustub 3 tööpäeva jooksul peale Lepingu sõlmimist tasuma ettemaksuna I osamakse summas 421 400 krooni, siis oli kostja selle kohustuse täitnud ning nimetatud summa kuulus lõppsummast maha arvamisele. Ehkki pooled olid Lepingus kokku leppinud ka selles, et kostja kohustub ettemaksuna II osamakse summas 421 000 krooni tasuma 2006.a 44. nädalal, siis kostja siiski seda tingimust ei täitnud ning hageja esitas selle nõude alles 27. aprillil 2007.a kostjale esitatud koondarves nr 0704544. Viidatud arve koosnes seega 25.04.2007.a üleandmis-vastuvõtmisaktis sätestatud 1 392 769 kroonist, millest oli maha arvatud kostja poolt hagejale ettemaksuna tasutud 421 400 krooni, s.o kokku moodustas arve 971 369 krooni. Kuivõrd arve tasumise tähtajaks 25. mail 2007.a ei olnud kostja arvet tasunud, saatis OÜ Kreedix hageja lepingulise esindajana 28. mail 2007.a kostjale meeldetuletuskirja (Lisa 10), milles palus kostjal oma võlgnevus hageja ees viivitamatult likvideerida. Vastuseks hageja esindaja 28.05.2007.a meeldetuletuskirjale saatis kostja lepinguline esindaja advokaat Marko Paabumets 15. juunil 2007.a kirjaliku vastuse, milles teatas lakooniliselt, et „teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktis nr 703K 25.04.2007.a on märgitud puudused, mis on kuni käesoleva ajani likvideerimata ning uus akt esitamata, mistõttu puudub tellijal ka õigus nõuda tasu tehtud töö eest“. Kostja esindaja palus väidetavad puudused likvideerida ning esitada ülevaatuseks ja vastuvõtmiseks tellijale, lubades seejärel maksta ka kokkulepitud tasu.

Kuna hageja ei nõustunud kostja esindaja vastuses toodud seisukohtadega, esitas hageja esindaja 29. juunil 2007.a omapoolsed täiendavad kirjalikud seisukohad. Nimetatud vastuses tõi hageja esindaja välja, et 25.04.2007.a tagastas tellija allkirjastatud akti, olles omakäeliselt seda täiendanud alljärgnevate märkustega: 1) „ Ülevaatamist vajavad alumiiniumist katteprofiilid"; 2) „Tõllakuuri kaaruks ja tulekindel kaaraken vajaks projektikohast lahendust"; 3) „Muudes lisa osades esialgu pretensioone ei ole". Hageja viitas seepeale p-s 1 toodud märkuse juures VÕS §-le 643, mis sätestab, et kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Hageja teatas, et temale ei ole teada, kas kostja on hiljem alumiiniumist katteprofiilid üle vaadanud või mitte, kuid seniajani ei ole kostja alumiiniumist katteprofiilide osas hagejale mingeid täpsemaid pretensioone esitanud. Akti p-s 2 toodud märkuse kohta teatas hageja oma vastuses, et kõikides pakkumistes esitatud positsioonid on koostatud vastavalt tellija esitatud tehnilistele andmetele ja soovidele ning hageja valmistas ja paigaldas täpselt sellised tooted, mille valmistamises ja paigaldamises lepinguga kokku lepiti. Hiljem, kui tooted olid töövõtja poolt valmistatud ja tellija objektile paigaldatud, avaldas tellija soovi vahetada erinevalt lepinguga kokkulepitust ühte valmistatud kaarakent tulekindla vastu ja muuta tõllakuuri kaarust. Mingit täiendavat projektikohast lahendust või tellimust nende detailide osas ei ole kostja aga seniajani esitanud. Hageja avaldas kostjale valmisolekut valmistada uusi tooteid, kui neid temalt korrektselt tellitakse, neid on võimalik tellija soovidele vastavalt tehniliselt teostada ja nende eest täiendavalt tasutakse. Hageja viitas oma vastuses VÕS §-le 644, mille 1. lõike kohaselt peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Sama paragrahvi 2. lõike järgi peab oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Lõige 3 sätestab, et kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Samuti eeldatakse VÕS § 76 lg 4 kohaselt, et kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis oli täitmine täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Hageja teatas, et tellija esindaja E.P`i poolt omakäeliselt aktile kirjutatud esimeses ja teises punktis toodud märkusi ei ole mõistlikult võttes võimalik tõlgendada selliselt, et tellija oleks esitanud töövõtjale pretensiooni töövõtja poolt teostatud tööde kohta või muud moodi lepingut rikkunud, et tellija oleks andnud töövõtjale tähtaja tema töös esinevate puuduste kõrvaldamiseks või et tellija oleks keeldunud töövõtja poolt teostatud töid vastu võtmast. Pigem võis tellija märkustest aru saada seda, et ta soovib veel midagi täiendavalt üle vaadata ja esitada töövõtjale uusi tellimusi. Müüdud akende ja teostatud paigalduse eest mittetasumise põhjendamine viidetega töödes esinenud väidetavatele puudustele tõi tellija esmakordselt välja alles ca 2 kuud pärast akti allkirjastamist saadetud vastuses hageja maksenõudele, millest tulenevalt oli hagejal põhjendatult ja õigustatult alus lugeda tema poolt teostatud tööd kostjale nõuetekohaselt ja puudusteta üleantuks. Kuivõrd akti p-st 3 nähtuvalt kostjal „muudes lisa osades pretensioone ei olnud", siis jäi hageja jaoks täiesti arusaamatuks, miks kostja oma võlgnevust hageja ees keeldub tasumast. Eeltoodut arvestades võlgneb tellija töövõtjale viimase poolt müüdud materjalide ja teostatud paigalduse eest põhivõlgnevusena 971 369 krooni. Lisaks põhivõlgnevusele nõuab hageja

28.septembril 2007.a esitas kostja Tartu Maakohtule vastuse hagile. Kostja nõustub hagejaga selles, et sõlmis ostu-müügilepingu nr 060725R-5 Tartus, 29.08.2006. Vastavalt Lepingule pidi tellimus täidetama 45. nädalal 2006. Hageja nimetatud kohustust ei ole täitnud 45. nädalal 2006, tähendab 6-11 november 2006. Hageja poolt esitati kostjale osa töid üleandmiseks ja vastuvõtmiseks aktiga 9.04.2007, mis on sisuliselt 5 kuud hiljem ja sedagi olulises mahus puudustega ning poolikult. Kostja leiab, et hageja väited selles osas, et kõik tööd oli tehtud ning üleantud aktiga, on sügavalt ekslikud ning kohut eksitavad. Nimetatud kostja väite kinnituseks piisab vaid uurida akti 09.04.2007 ning selle sisu, kui saab selgeks, et hageja väited on väärad. Aktis 09.04.2007, kostja märkustega 25.04.2007 seisab, et käesoleva aktiga kinnitavad allakirjutanud, et kõik pooltevahelistest kokkuleppest tulenevad alljärgnevad tööd on pretensioonideta üleantuks ja vastuvõetuks loetud allakirjutamise momendist antud lepingu mahus koos lisadega. Kostja märgib, et aktiga on ülevaatamiseks esitatud töid kokku vaid summas 108 872 krooni. Hagejal on aktiga üleandmata töid summas 1 071 440.68 krooni eest. Maksetingimuseks oli Lepingu järgi 28 päeva peale avatäidete paigaldamist, sisuliselt peale tööde üleandmist. Kuivõrd tööd on üleandmata, millele on juba kostja ka viidanud 15. juunil 2007 esindaja kaudu, puudub hagejal õigus nõuda raha maksmist. Kostja ei ole keeldunud raha maksmisest, vaid palub tehtud tööde üleandmist ja avastatud puuduste parandamist, mida aga ei ole kuni käesoleva ajani tehtud hageja poolt. Kostja on tasunud hagejale ettemaksu summas 421 400 krooni, mis katab seni puudustega tehtud töö, mille ümbertegemist ning projektile vastavust kostja taotleb. Kuni puuduste kõrvaldamiseni ei saa lugeda neid töid ka vastavaiks Lepingule ja lisadele. Kostja ei ole aktis märgitud töödega nõustunud, vaid on kirjutanud sinna märkuse puuduste kohta, mille kõrvaldamist ta hagejalt eeldab. Kostja leiab, et lähtuvalt eeltoodust, on hageja poolt esitatud nõue ilma õigusliku aluseta ning hagi tuleb jätta rahuldamata.

Hageja (vastuhagis kostja) ei nõustu kostja vastuhagiga, kuivõrd vastuhagi on sisuliselt põhjendamata. Vastuhagi on sisuliselt põhjendamata seetõttu, et hageja sattus akende/avatäidete kostjale üleandmisel viivitusse kostjast endast tulenevate asjaolude tõttu. Nimelt oli hageja jaoks vajalik avatäidete tootmiseks saada enne avatäidete paigaldamist L. objekti ehitusavade täpseid mõõte. Arvestades, et ehitusavad valmisid L. objektil alles 2007.a jaanuarikuus, siis oli võimalik ehitusavasid mõõtma hakata samuti alles 2007.a jaanuarikuus ning avatäidete paigaldamine hageja poolt toimus seetõttu alles 2007.a veebruarikuus. Sellest lähtuvalt ei nõudnud hageja poolte kokkuleppel kostjalt Lepingu täitmist ka II osamakse osas (421 000 krooni), mille kostja kohustus hagejale tasuma. Hageja leiab, et käesoleva tsiviilasja juurde esitatud dokumentidega on ka tõendatud, et 05.03.2007.a, 09.03.2007.a ja 12.04.2007.a on hageja esitanud kostja palvel veel täiendavad hinnapakkumised L. objekti suhtes, millest tulenevalt ei pidanud pooled vajalikuks üleandmis-vastuvõtmisakti koostamist enne seda, kui hageja on kõik kostja tellimused täitnud. Seetõttu allkirjastatigi üleandmis-vastuvõtmisakt alles 2007.a aprillikuus, kusjuures Kostja seaduslik esindaja E. P on viidatud aktis oma allkirjaga kinnitanud, et tal puuduvad hageja poolt müüdud ja paigaldatud kaupade suhtes pretensioonid, sh tähtajaga seotud. Hagejapoolne viivitus akende/avatäidete paigaldamisel tulenes sellest, et L. objektil, kuhu hageja poolt valmistatavad aknad/avatäited paigaldamisele kuulusid, valmisid ehitusavad alles 2007.a jaanuaris ning ilma ehitusavade täpsete mõõtmeteta ei olnud hagejal võimalik ka avatäiteid valmistada, millest tulenevalt lükkus edasi ka hagejapoolne Lepingu täitmise tähtaeg. Hageja on seisukohal, et antud olukorda saab käsitleda vastuvõtuviivitusena VÕS § 119 lg 1 tähenduses, kuivõrd hageja ei saanud oma lepingulist kohustust täita kostjast tuleneva asjaolu tõttu, sest kostjapoolse viivituse tõttu venis ka täpsete ehitusavade väljaehitamine 2007.a jaanuarini. Hageja esitas kohtule 7.aprillil 2008 hagi täpsustuse viiviste nõudes summas 414 319,24 krooni(tl.90-92). Arvestades, et kostja oli vastavalt lepingutingimustele varasemalt tasunud hagejale ettemaksu summas 421 000 krooni, siis esitas hageja pärast üleandmisvastuvõtmisakti kostja seadusliku esindaja poolt allkirjastamist kostjale arve summas 971 369 krooni(1 292 769 krooni ,millest maha arvatud 421 000 krooni) maksetähtajaga 25.05.2007. Kostja ei ole seniajani tasunud ega vähendanud hageja poolt 27.04.2007 esitatud arvest nr. 0704544 tulenevat võlajääki, mistõttu võlgneb kostja hagejale antud ajal põhivõlana endiselt 971 369 krooni. Hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist. Lepinguline viivis moodustab 402 063, 30 krooni. Ülejäänud põhivõlgnevuselt summas 128 469 krooni kuulub kostja poolt tasumisele seadusjärgne viivitusintress VÕS § 94 alusel. Hageja nõudis kostjalt 1 385 688, 24 krooni ,millest lepingust tulenev põhinõue 971 369 krooni, põhinõudelt viivis summas 402 063 ,30 krooni ja põhinõude pealt arvestatav seadusjärgne viivis 0,03 % päevas alates 26.05.07-07.04.08 summas 12 255, 94 krooni.

„Ülevaatamist vajavad alumiiniumist katteprofiilid"; „Tõllakuuri kaaruks ja tulekindel kaaraken vajaks projektikohast lahendust"; „Muudes lisa osades esialgu pretensioone ei ole". Kohus on seisukohal, et nimetatud märkuseid ei saa lugeda kostjapoolseks avalduseks töö lepingutingimustele mittevastavusele tuginemiseks. VÕS § 643 sätestab, et kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Kuna kostja tegutses oma majandus või kutsetegevuses tähendab see, et kostjal lasus kohustus vaadata ise üle või lasta eksperdil üle vaadata hageja poolt lepingu alusel teostatud tööd. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks lasknud hageja poolt teostatud tööd üle vaadata eksperdil, mistõttu tuleb eeldada, et nimetatud käsikirjaline tekst on kostjapoolse ülevaatamine tulemusel leitu. VÕS § 644 lg 2 kohaselt peab oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Tuleb hinnata, kas aktis 703K käsikirjaliselt toodud puuduseid on kirjeldatud piisavalt täpselt VÕS § 644 lg 2 mõttes. Aktis on käsikirjas kirjutatud „ülevaatamist vajavad alumiiniumist katteprofiilid". Sellest ei selgu, mis on katteprofiilidel viga ja mis on hageja poolt teostatud valesti. Samuti ei selgu nimetatud märkusest, mida oleks tarvis muuta ja milline on vahe lepingus kirjeldatud olukorra ning hageja poolt teostatud olukorra vahel. Tegemist ei ole piisavalt täpse kirjeldamisega VÕS § 644 lg 2 mõttes. Aktis on toodud, et „tõllakuuri kaaruks ja tulekindel kaaraken vajaks projektikohast lahendust". Samas ei ole ära toodud, milline oleks projektikohane lahendus, mida oleks vaja teostada, et hagejapoolset tööd saaks lugeda lepinguga sätestatud korras teostatuks. Ka ei ole ära toodud, milles seisneb vahe hageja poolt teostatud töödes ja lepingus märgitud tulemuses. Ilma nimetatud asjaolude väljatoomiseta ei saa töövõtja võtta seisukohta nimetatud märkuste asjakohasuse kohta. Seetõttu on kohus seisukohal, et kostja ei ole teavitanud hagejat lepingu mittevastavusest VÕS § 644 lg 2 mõttes. VÕS § 644 lg 3 sätestab, et kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandusvõi kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kuna kostja ei kirjeldanud pooltevahelise lepingu lepingutingimustele mittevastavast piisavalt täpselt, ei saa kostja enam nimetatud lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kohus leiab, et kuna „Teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmisaktiga nr 703K“ on üleantud kõik tööd, nii lepingu mahus kui ka lisad, ning kuna kostja ei teavitanud piisavalt täpselt hagejat lepingutingimustele mittevastavusest, siis on hageja poolt kostja tellimusel teostatud tööd üle antud täies mahus. Üleandmine hõlmab endas „Teostatud tööde üleandmisevastuvõtmisaktis nr 703K“ sätestatud töid „lepingu mahus“, „lisa 1“, „lisa 2“, „lisa 3“ ja „lisa 4“, kokku summas 1 392 769,00 krooni. Kohus leiab, et kuna hageja poolt kostjale pooltevahelise lepingu alusel teostatud tööd on võlaõigusseaduse kohaselt üle antud ja kuna kostja on hagejale tasunud lepingu alusel 1 392 769,00 kroonist 421 400,00 krooni, tuleb X Tartu AS-i hagi F. OÜ vastu rahuldada. Hageja on lisaks põhivõlale 971 369,00 krooni esitanud viivise tasumise nõude summas 414 319,24 krooni. Kohus leiab, et on põhjendatud hageja viivise nõue lepingu ja VÕS § 113 lg 1 ja § 94 alusel. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 971 369,00 krooni ja viivis 414 319,24 krooni, kokku summas 1 385 688,24 krooni. Järgnevalt analüüsib kohus F. OÜ vastuhagi X Tartu AS-i vastu viivise nõudes. Kostja (vastuhagis hageja) leiab, et vastavalt lepingule pidi hageja (vastuhagis kostja) kohustus täidetama 2006. aasta 45 nädalal, so. 6-10.11.2006. Hageja (vastuhagis kostja) esitas kostjale (vastuhagis hageja) osa töid üleandmiseks ja vastuvõtmiseks 9.04.07, mis on viis kuud hiljem lepingus ettenähtust. Üleandmis-vastuvõtmisakt on allkirjastatud 25.04.2007 ja

sellega on üle antud töid summas 108 872,00 krooni, käibemaksuga 128 468,96 krooni. Üleandmata on töid mahus 1 264 300,00 krooni. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et 25.04.2007.a koostatud „Teostatud tööde üleandmisevastuvõtmisaktiga nr 703K“ on üle antud töid mahus 1 392 769,00 krooni. Seetõttu on ebaõige kostja väide, et üleandmata on töid mahus 1 264 300,00 krooni. Kuna kõik tööd on hageja (vastuhagis kostja) poolt kostjale (vastuhagis hageja) üle antud, siis puudub kostjal (vastuhagis hageja) alus hageja (vastuhagis kostja) vastu viivisenõudeks, kuna hageja (vastuhagis kostja) ei ole sattunud rahalise kohustusega viivitusse. Asjaolu, et tööd on üle antud 9.04.2007 on tingitud objektiivsetest asjaoludest, mida hageja on menetluses selgitanud ning millele kostja ei ole esitanud asjaomaseid vastuväiteid. Tsiviilasja juurde esitatud dokumentidega on tõendatud, et 05.03.2007.a, 09.03.2007.a ja 12.04.2007.a on hageja esitanud kostja palvel veel täiendavad hinnapakkumised L. objekti suhtes ning sellest tulenevalt ei pidanud ei hageja ega kostja vajalikuks tööde üleandmis-vastuvõtmisakti koostamist enne seda, kui hageja on kõik kostja tellimused täitnud. Hageja on lepingu täitmisel tulnud kostjale igati vastu. Hageja avaldas kostjale valmisolekut valmistada uusi tooteid mida kostja algselt ei tellinudki. Hageja on ka siis, kui tooted olid töövõtja poolt valmistatud ja tellija objektile paigaldatud, rahuldanud kostja soovi vahetada erinevalt lepinguga kokkulepitust ühte valmistatud kaarakent tulekindla vastu ning samuti muuta tõllakuuri kaarust. Mingit täiendavat projektikohast lahendust nende detailide osas ei ole kostja aga hagejale esitanud. Nendest kostja nõudmistest tulenevalt allkirjastatigi üleandmisvastuvõtmisakt alles 2007.a aprillikuus ning kostja seaduslik esindaja E. P on viidatud aktis oma allkirjaga kinnitanud, et tal puuduvad hageja poolt müüdud ja paigaldatud kaupade suhtes pretensioonid, sh tähtajaga seotud. Seega on õige hageja seisukoht , et nendepoolne viivitus akende/avatäidete paigaldamisel tulenes sellest, et L. objektil, kuhu hageja poolt valmistatavad aknad/avatäited paigaldamisele kuulusid, valmisid ehitusavad alles 2007.a jaanuaris ning ilma ehitusavade täpsete mõõtmeteta ei olnud hagejal võimalik ka avatäiteid valmistada, millest tulenevalt lükkus edasi ka hagejapoolne lepingu täitmise tähtaeg. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et antud olukorda saab käsitleda kostja vastuvõtuviivitusena VÕS § 119 lg 1 tähenduses , sest hageja ei saanud oma lepingulist kohustust täita anda tööd üle 6-11 novembril 2006 kostjast tulenevate asjaolu tõttu. Arvestades eeltoodut, jätab kohus rahuldamata F. OÜ vastuhagi X Tartu AS-i vastu viivise nõudes. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kõik menetluskulud(sh. ka riigilõiv ) F. OÜ kanda. Kohtunik