Võlaõigus › Võõrandamislepingud

HAGEJATE NÕUE, ALTERNATIIVNE NÕUE JA PÕHJENDUSED

P K ja L K esitasid H M vastu hagi, milles palusid kostjalt välja mõista põhivõlg 437 500 krooni, viivised 437 500 krooni ning menetluskulud. Hagiavalduse kohaselt omandas kumbki hageja 19.08.2003.a. notariaalse müügilepingu alusel OÜ S osa nimiväärtusega 87 500 krooni. 20.10.2003.a. tegi kostja hagejatele ettepaneku osta välja hagejate osalus OÜ-s S. Hagejad müüsid 26.11.2003.a sõlmitud notariaalse lepinguga kostjale kumbki temale kuulunud OÜ S osa nimiväärtusega 387 500 krooni. Lepingu p 2.2. alusel kohustus kostja tasuma kummalegi hagejale osaühingu osade eest 300 000 krooni, kokku 600 000 krooni R K arveldusarvele vastavalt lepingu lisas 1 sätestatud maksegraafikule. Kostja ei ole lepingust tulenevaid kohustusi korrektselt täitnud ning on tasunud üksnes 162 500 krooni. 26.11.2003.a sõlmitud lepingu p 2.4 kohaselt on viivis tasumisega viivitamisel 0,5% tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Lähtudes hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest esitavad hagejad kostjale viivisenõude üksnes põhinõudega samas suuruses summas 437 500 krooni. Hagejad esitasid menetluse kestel alternatiivse nõude, paludes kostjalt välja mõista vastuhagi rahuldamise korral 1 550 000 krooni. Hagi täienduse kohaselt nõuavad hagejad vastuhagi rahuldamisel tühistatud tehingu järgi saadu tagastamist vastavalt alusetu rikastumise sätetele ning kahju hüvitamist. Hagejad leiavad, et kuna osaühingu suhtes on algatatud likvideerimismenetlus, ei oleks osade tagastamisel täidetud VÕS sätestatud eesmärk tühistatud tehingu järgi saadu tagastamise osas hagejate suhtes. 26.11.2003.a oli osade nimiväärtus 387 500 krooni, kuid osade tegelik väärtus oli suurem. Nähtuvalt äriregistrile esitatud 2003.a. bilansist oli ettevõttel varasid kokku 2 743 149 krooni. Kuna hagejad ei soovi tellida audiitorhinnangut, piirduvad nad osade nimiväärtuse summaga. Hagejad paluvad osade tagastamise asemel kahjuhüvitisena välja mõista kokku 775 000 krooni ning seadusjärgsete viivistena 775 000 krooni, kokku 1 550 000 krooni. Viivised on arvestatud alates 26.11.2003.a kuni nõude esitamiseni 08.06.2007.a.

KOSTJA VASTUVÄITED

H M palus jätta hagiavaldus rahuldamata ning menetluskulud hagejate kanda. Kostja vastuväidete kohaselt ei tasunud hagejad vastavalt kokkuleppele 19.08.2003.a. lepingus näidatud ostuhinda, vaid kohustusid suurendama ettevõtte osakapitali 600 000 krooni võrra. R K tasus hagejate eest osakapitali suurendamiseks 29.07.2003.a OÜ S arvelduskontole 600 000 krooni. 2003.a oktoobris teatas R K, et ei soovi osanikuna jätkata ning nõudis osakapitali suurendamiseks antud raha tagastamist. Pärast seda, kui kostja teatas, et ei soovi hagejate osa ära osta, võttis kostjaga ühendust kuritegeliku maailma võtmeisik KK. Kostja, KK, EP ja R K kohtusid kohvikus „Balti Sepik“, kus kostjat ähvardati ning nõuti osade tagasi ostmist. 26.11.2003.a leping on sõlmitud ähvarduse mõjul. KK õigusvastased ähvardused olid vastavalt asjaoludele nii vahetud ja tõsised, et ei jätnud kostjale mõistlikku valikut. KK tegi kostjale igapäevaselt telefonikõnesid, ähvardades kostja elu ja tervist. Kostjal ei ole hagejate ees lepingulisi kohustusi. Kostja vaidles ka alternatiivsele nõudele vastu ja leidis, et nõue on sisuliselt tõendamata. Kostja on nõus, et osade nimiväärtus on kokku 775 000 krooni, kuid leiab, et hageja ei ole tõendanud osade turuväärtust. Kosja vaidleb vastu viiviste ja intresside arvestusele.

KOSTJA VASTUHAGI

Kostja esitas vastuhagi, milles palus tuvastada poolte vahel sõlmitud osade müügilepingust tuleneva õigussuhte puudumine, s.t müügilepingu kehtetus ning mõista hagejatelt kostja kasuks välja 162 500 krooni. Vastuhagi kohaselt on poolte vahel sõlmitud osade müügileping sõlmitud ähvarduse mõjul. Kostja täitis müügilepingust tulenevaid kohustusi, kuna kostjat ähvardas telefoni teel kuritegeliku maailma

võtmeisik KK. Samuti korraldati mitmeid kohtumisi, mille käigus ähvardati kostja elu ja tervist. KK suri 16.11.2005.a., pärast mida kostja müügilepingust tulenevaid kohustusi ei täitnud. 02.05.2006.a. esitas kostja Tallinna notar Margus Veskimäele avalduse müügilepingu tühistamiseks ning tulenevalt TsÜS § 96 lg 1; 90 lg 1 on 26.11.2003.a leping kehtetu. Kostja vastu on algatatud täitemenetlus. Kostja keeldub täitmast täitemenetluses esitatud nõuet, kuna leping, mille alusel täitemenetlus algatati, on nõuetekohaselt tühistatud. Tühise tehingu järgi saadu tuleb vastavalt TsÜS § 90 lg 2 ja VÕS § 1028 lg 1 tagastada. Kostja leiab, et vastuhagi on esitatud täheaegselt. Vahetu ähvarduse mõju lakkas kostja jaoks KK surmaga 16.11.2005.a ning tühistamise avaldus on esitatud 02.05.2006.a, s.t 5 kuud ja 16 päeva pärast vahetu ähvarduse mõju lakkamist.

HAGEJATE VASTUVÄITED VASTUHAGILE

Hagejad paluvad jätta vastuhagi rahuldamata. Hagejate vastuväidete kohaselt tulenevad kostja vastuväited soovist anda hagejatele tagasi kahjumisse aetud ettevõte. Hagejad leiavad, et TsÜS § 96 lg 1 rakendamiseks tuleb tuvastada, et tehing on tehtud ähvarduse mõjul, tehing tehti kostjale ebasoodsatel tingimustel ja selle ärakasutamine hagejate poolt. Hagejad müüsid kostjale osaühingu osad väiksema summa eest, kui osaühingu osade nimiväärtus ja seega ei olnud tehing ebasoodne. Kostja ei ole tõendanud ähvarduse olemasolu. Jääb selgusetuks, milles seisnes õigusvastane tegu või tegevusetus, millega kostjat ähvardati, samuti ei ole õigusvastane tehtud tehingu eesmärk. Kostja tegi ise hagejatele ettepaneku tehingu tegemiseks ning määras kindlaks ka tehingu hinna. Osaühingul oli kokku viis osanikku, kellest kaks olid hagejad ning kõikide kolme ülejäänud osaniku ähvardamise tulemusel oleksid hagejad saanud suurema summa ja kiiremini. Ähvarduse puudumist tõendab see, et pooled sõlmisid tasumiseks maksegraafiku, mis üldiselt teadaolevalt tähendab teisele poolele vastu tulemist.

KOHTU SEISUKOHAD

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ning vastuhagi jätta rahuldamata. Poole vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas: • Kumbki hageja ostis 19.08.2003.a. sõlmitud notariaalse müügilepingu alusel EP, M M ning H M OÜ S osad. Kummagi hageja osa nimiväärtuse suuruseks jäi 87 500 krooni (tl 13-18). • R K tasus 29.07.2003.a hagejate eest osakapitali suurendamiseks OÜ S arvelduskontole 600 000 krooni (tl 29). • H M allkirjastas 20.10.2003.a ettepaneku, millega tegi hagejatele pakkumise hagejate osaluse väljaostmiseks OÜ-st S(tl 12). • Hagejad ja kostja sõlmisid 26.11.2003.a notariaalse müügilepingu, millega mõlemad hagejad müüsid kostjale neile kuulunud OÜ S osad. Kummagi osa nimiväärtus oli 387 500 krooni ning lepingu p 2.2. alusel kohustus kostja tasuma kummalegi hagejale 300 000 krooni. Summa tuli tasuda R K arveldusarvele vastavalt lepingu lisas 1 sätestatud maksegraafikule (tl 7-11). • H M on tasunud R K arveldusarvele kokku 162 500 krooni (tl 4-6). • H M tegi 02.05.2006.a notariaalse taganemise avalduse poolte vahel 26.11.2003.a sõlmitud OÜ V (endise ärinimega OÜ S) osa müügilepingust taganemiseks TsÜS § 96 lg 1 alusel (tl 33-35). Hagejad on esitanud hagi 26.11.2003.a sõlmitud lepingu täitmiseks. Kostja vastuhagi kohaselt on tehing sõlmitud ähvarduse mõjul, tühistatud ja seega tuleks kostjale tühistatud tehingu alusel makstu tagastada. Hagejad on esitanud alternatiivse nõude, milles paluvad vastuhagi rahuldamise korral tagastada ka 26.11.2003.a müüdud osade nimiväärtus. Seega tuleb kohtul hagi ja vastuhagi

lahendamiseks tuvastada, kas 26.11.2003.a leping on sõlmitud ähvarduse mõjul ning kas ja mil moel on pooltel kohustus leping tagasi täita. Kostja väidete kohaselt tühistas ta vaidlusaluse tehingu, kuna see on sõlmitud ähvarduse mõjul. 26.11.2003.a kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 90 lg 1 kohaselt võib tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul või raskete asjaolude ärakasutamise tõttu, seaduses sätestatud korras tühistada. Kui tehing on seaduses sätestatud alustel ja korras tühistatud, on see algusest peale kehtetu. TsÜS § 96 lg 1 järgi võib isik, kes tegi tehingu õigusvastase ähvarduse või vägivalla mõjul, tehingu tühistada, kui ähvardus või vägivald oli vastavalt asjaoludele nii vahetu ja tõsine, et ei jätnud tehingu teinud isikule mingit mõistlikku valikut. Eelkõige tuleb arvestada ähvardaja või vägivalla kasutaja ja tehingu teise poole isikut ning olukorda, milles ähvardus või vägivald aset leidis. Sama paragrahvi lõige 2 järgi on ähvardus õigusvastane juhul, kui õigusvastane on: 1) tegu või tegevusetus, millega tehingu teinud isikut ähvardati; 2) ähvarduse mõjul tehtud tehingu eesmärk; 3) teo või tegevusetuse, millega ähvardati, kasutamine tehingu tegemisele kallutamiseks. Kostja väitel ähvardas KK tema elu ja tervist. Tunnistaja EP andis ütluseid, mille kohaselt ähvardas KK kostjat kohtumisel, et kui kostja lepingut ei sõlmi, hakkavad temaga „asjad juhtuma“. Tunnistajal on KK ütlustest meeles tsitaat, mis on kantud 08.05.2007.a kohtuistungi protokolli (tl 97, tunnistaja ütluste 2 viimast rida). Rohkem ähvardamisi tunnistaja ei mäleta. Tunnistaja JP sõnul ähvardas KK ükskord kostja vanemate Laulasmaal asuva kinnisvara maha müüa. Tunnistaja MP ütluste kohaselt tahtis kostja osad tagasi osta, kuna kartis KK . Tunnistaja R K, kes osales kostja ja KK kohtumisel, väitis, et tema meelest KK kostjat ei ähvardanud. Tulenevalt TsÜS § 96 lg 1 tuleb kohtul arvestada ähvarduse hindamisel ähvardaja isikut. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et pooled pidasid KK Eesti allmaailmas tunnustatud isikuks. Kostja on oma arvamuse kinnituseks esitanud koopia SL Õhtulehe artiklist „Ärimees KK tapeti naise ja lapse silme all“ (tl 30-32). Samas leiab kohus, et ka sellisel juhul tuleb hinnata ähvarduse olemasolu ja selle õigusvastasust. Ainuüksi asjaolu, et KK rääkis kostjaga osade tagasiostmisest, ei tähenda, et tehing on sõlmitud ähvarduse mõjul. Tegevus, millega KK kostjat ähvardas, pidi olema õigusvastane ning ähvardus pidi olema vahetu ja tõsine. Kostja ei ole ähvarduste sisu täpsustanud ega tema elu ja tervise ähvardamist millegagi tõendanud. Õigusvastast ähvardust ei tulene ka tunnistajate ütlustest. Kohus leiab KK ähvarduste sisu ning nende sõnastust hinnates, et tegemist ei saanud olla ähvardustega, mida kostja täisealise isikuna oleks võinud tõsiselt võtta. Kostja ei ole välja toonud asjaolusid, millest tulenevalt saaks lugeda ähvardust vahetuks ja tõsiseks. Kostja ei ole osundanud, et KK oleks selliseid tegusid varem toime pannud või oleks asunud ähvardust täide viima. Samuti ei ole ähvardusena piisav lubadus müüa kostja vanematele kuuluv maja. KKl ei oleks olnud oma nimel võimalik võõrast kinnisvara müüa. Kohus leiab, et tunnistajate ütlustest nähtuvalt ei olnud ähvardused nii vahetud ja tõsised, et ei jätnud tehingu teinud isikule mingit mõistlikku valikut. Kohus ei pea usutavaks, et kostja suhtus KK lubadustesse tõsiselt. Ebaõige on hagejate seisukoht, et TsÜS § 96 lg 1 rakendamiseks tuleb tuvastada, et tehing tehti kostjale ebasoodsatel tingimustel. TsÜS § 96 lg 1 rakendamisel tuleb kohtul arvestada formaalse eeldusena, kas õigusvastase teoga ähvardamine on toime pandud ning materiaalse eeldusena, kas ähvardus oli piisavalt tõsine ning vahetu. TsÜS § 99 lg 1 p 1 kohaselt võib ähvarduse tõttu sõlmitud tehingu tühistada kuue kuu jooksul, arvates ajast, mil vastava asjaolu mõju lakkas. Kuna kostja väitel oli tema ähvardajaks KK, siis lakkas ähvardus kostja arusaama kohaselt alles pärast KK surma 16.11.2005.a. Kohus leiab, et kuna kostja ei olnud poolte vahel sõlmitud lepingust tulenevat kohustust täitnud ning võis ähvardusena tajuda iga KK poolset kontaktivõttu, on õige kostja väide, et 02.05.2006.a tehtud notariaalne tehingu tühistamise avaldus on tähtaegne.

Kuna kohus leiab eeltoodu alusel, et 26.11.2003.a poolte vahel sõlmitud notariaalne müügileping on kehtiv, ei saa seda TsÜS § 99 lg 1 p 1 kohaselt tühistada. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja ei ole tasunud hagejatele vaidlusaluse lepingu järgi põhivõlga 437 500 krooni ning nimetatud summa tasumise tähtaeg on saabunud. Seega rahuldab kohus hagi põhivõla osasVÕS § 101 lg 1 p 1 ning § 108 lg 1 alusel. Hagejad on palunud kostjalt hagejate kasuks välja mõista kokku 437 500 krooni. Vaidlusaluse lepingu p 2.2 kohaselt on kostjal kohustus tasuda lepingu järgi tasumisele kuuluv summa R K arveldusarvele. Kohus leiab, et kuna kumbki hagejatest müüs kostjale temale kuulunud osaühingu osa, on tegemist osavõlausaldajatega. Pooled ei ole täpsustanud, kelle osa eest on tasutud 162 500 krooni ning kohus loeb poole summast tasutuks P K nõude rahuldamiseks ja poole L K nõude rahuldamiseks. Kohus rahuldab hagi hagejate kui osavõlausaldajate suhtes, mõistes kummalegi hagejale kostjalt välja 218 750 kooni 26.11.2003.a sõlmitud lepingu p 2.4 kohaselt on viivis tasumisega viivitamisel 0,5% tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Hagejad on esitanud viivise nõude summas 437 500 krooni, kostja ei ole hagejate viiviste arvestusele põhinõude osas vastu vaielnud. Kohus leiab, et viiviste nõue tuleb rahuldada VÕS § 101 lg 1 p 6; § 113 lg 1 alusel ning mõista kummagi hageja kasuks kostjalt viivistena välja 218 750 kooni. Kuna vaidlusalune leping on kehtiv, jätab kohus vastuhagi rahuldamata. Vastuhagi rahuldamata jätmisel ei teki pooltel kohustust vaidlusalust tehingut tagasi täita ning kohus ei analüüsi hagejate alternatiivset nõuet. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hagejad võivad nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.

Gerty Pau Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.