Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Kostja rentis hagejalt ehitustehnikat – laadur-ekskavaatorit, kaevekoppa ja hüdraulilist planeerkopa. Eeltoodut tõendab kostja poolt 18.10.2021 allkirjastatud üleandmisevastuvõtu akt / rendileping RC148674. Kaupa vastu võttes ja lepingut allkirjastades kinnitas kostja, et on lepingu osaks olevate seadmete rendi üldtingimustega, kasutus- ja ohutuseeskirjadega tutvunud ning nõustub neid täima. Hageja esitas kostjale renditud seadmete eest renditasu arveid vastavalt seadmete rendi üldtingimuste puntkile 5.3 kaks korda kalendrikuus. Paraku jäi kostja eelmainitud seadmete renditasu arvete ja ka teiste arvetega tasumisega viivitusse. Hageja edastas 18.01.2022 kostja võlgnevuse kogusummas 7678,67 EUR oma koostööpartnerile Intrum Estonia AS sissenõudmiseks. Intrum Estonia AS’i esindaja on kohtueelse sissenõudmise käigus saatnud kostjale korduvalt kohtuväliseid nõudeid. Täpsemalt on hageja lepinguline esindaja saatnud 18.01.2022 nõude kohustuse täitmiseks, 29.01.2022 meeldetuletuse, 09.02.2022 täiendava meeldetuletuse, 26.02.2022 meeldetuletuse kokkulepitud makse kohta, 01.03.2022 nõudekirja kohustuse täitmiseks, 08.03.2022 kohtumenetluse alustamise hoiatuse, 14.03.2021 järjekordse meeldetuletuse, 26.03.2022 pankrotihoiatuse. Peale pankrotihoiatust toimus 02.04.2022 kostja poolt osaline (summas 1022,51 eurot) võlgnevuse tasumine. 20.04.2022 saatis hageja esindaja järele jäänud võlgnevuse osas kohtumenetluse alustamise hoiatuse, 30.04.2022 täiendava kohtumenetluse alustamise hoiatuse. 22.06.2022 saatis hageja esindaja kostjale pankrotihoiatuse, mille järgselt toimus taas 01.07.2022 osaline tasumine summas 3074,02 eurot. 04.07.2022 saatis hageja esindaja järelejäänud nõude osas kohtumenetluse alustamise hoiatuse ja 18.07.2022 uue ja viimase kohtumenetluse alustamise hoiatuse. Peale seda tasus kostja 06.08.2022 ühe võlgnevuses olnud arve summas 115,84 eurot, kuid kogu võlgnevust ei likvideerinud. Lisaks suheldi kostjaga kogu kohtueelse menetluse vältel korduvalt ka telefoni ja e-kirja teel, mil kostja on andnud lubadusi võlgnevuse likvideerimiseks. Teostatud sissenõudmistoimingute ajal tasus kostja osaliselt arved, kuid tänaseni on kostja jätnud tasumata hagejale rendilepingust RC148674 tulenevat kaks viimast renditasu arvet kogusummas 3466,30 EUR. Kuivõrd kostja on omapoolsete rahaliste kohustuste täitmisel olnud viivituses, siis on mainitud võlgnevusele

lisandunud kohustuse mittetäitmisest tulenev viivis vastavalt seadmete rendi üldtingimuste punktile 5.9, mille kohaselt viivis on 0,5% päevas. Eeltoodust nähtuvalt on kahe võlas oleva arve pealt arvestuslik viivis hagi esitamise seisuga 5156,12 EUR. Tulenevalt mõistlikkuse põhimõttest, lähtudes kohtupraktikast ja võttes arvesse riigilõivuseaduses sätestatud piirmäärasi, vähendab hageja viivist summani 1493,70 EUR-ni. Seoses võlgnevuse kohtuvälise sissenõudmisega nõuab hageja solidaarselt kostjatelt sissenõudmiskulude hüvitist 40 EUR. Ramirent Baltic AS palub välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevus 3466,630 EUR, viivis 1493,70 EUR, sissenõudmiskulu 40 EUR, jätta kõik menetluskulud (sealhulgas riigilõiv summas 560 EUR ja hagiavalduse esitamisega kantud õigusabikulu 40 EUR) kostja kanda ning välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kohtu selgitused Kostjale on hagiavaldus, menetlusse võtmise määrus, menetluskulude nimekiri TsMS §311(1) lg 5(1) alusel kätte toimetada saatmisega 22.11.22 äriregistri registrikaardile kantud elektronpostiaadressil ([email protected]), seega on materjalid kätte toimetatud 29.11.22 Kostja ei ole hagile vastanud. Tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Eeltoodud alusel on kohus on otsuses avaldanud kirjeldavas osas vaid hagi asjaolud ja nõude ja hageja menetluskulud. Kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud ja esitab põhjendused nende väljamõistmise kohta. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja esitas menetluskulude kindlaksmääramise taotluse, milles palus välja mõista riigilõivu 560 eurot ja õigusabikulud 40 eurot. Kohus peab põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 560 eurot, kuna nimetatud summas riigilõivu tasumine nähtub tsiviilasja materjalidest ja on kooskõlas riigilõivuseaduse § 59 lg 1 Lisa 1 sätestatuga. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hagihinda, hageja esindaja tehtud tööd. Hageja menetluskulude nimekirja esitanud ei ole, kuid asja materjalidest nähtub, et hagejal on volitatud esindaja, kes on hageja nimel teinud menetlustoiminguid (esitanud hagiavalduse). Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid 40 eurot. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 600 eurot (560+40). TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise

lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (600 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.