Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Kostjal on õigus 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates taotleda Viru Maakohtult kajas menetluse taastamist, lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasudes Viru Maakohtu tagatiste arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispank või nr 221013921094 Hansapank viitenumber 3100057484 kautsjoni 250 krooni ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Kohtule esitatud hagiavalduse (tlk 1-2) kohaselt vastavalt ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seaduse § 7 lg 2 on hageja veeettevõtjaks, kes tagab nõuetekohaselt klientide veevärgi varustamise ühisveevärgi kaudu veega ning ühiskanalisatsiooni kaudu reovee ärajuhtimise ning puhastamise. Hageja ja kostjate vahel tekkisid lepingulised suhted müügi kohta, mille esemeks on külm vesi, heitvee ärajuhtimine ning selle puhastamine. Kostjad ei keeldunud antud teenustest ning kasutasid neid teenuseid. Hageja täitis heausklikult lepingu tingimusi - varustas regulaarselt kostjaid veega ning teostas kanalisatsiooni hooldust. Kuid kostjad ei tasunud täies ulatuses vee ning kanalisatsiooniteenuste ostuhinda. Kostjad võlgnevad seisuga 01.10.2004.a hagejale 2 508,55 krooni. Kostjatele tehti mitmel korral ettepanek täita vabatahtlikult oma kohustused – tasuda hagejale vee tarbimise eest, kuid kostja ei soovi vabatahtlikult tasuda vee eest. Hageja palub võlaõigusseaduse § 76 lg 1, 101 lg 1 p 1, 108 lg 1 ja 208 alusel mõista kostjatelt välja hageja kasuks võlgnevuse 2 508,55 krooni ja riigilõiv 280 krooni. Kostja vastus hagile Kostjate volitatud esindaja Marina Dubovskaja (volituse kehtivuse aeg lõppes 11.11.2007.a) kirjalikus vastuses hagiavaldusele (tlk 17) ei nõustu hagi nõudega. Vastuse kohaselt hageja pole põhjendanud oma nõude. On arusaamatu, millistest tariifidest lähtub hageja ja miks nõuab alates 01.01.2002.a makse vee eest ulatuses 228,85 krooni kahe inimese eest. Narva Linnavolikogu ei ole kehtestanud vee tarbimisnormi nende tarbijate jaoks, kellel ei ole paigaldatud veemõõturid. 2003.a detsembris paigaldati kostjate korteris veemõõturi. Ilmnes, et kostjate ja nende naabri (kokku 3 inimest) veetarbimine kunagi ei ületanud 5-6 kuupmeetrit kuus. Arvestades nimetatud asjaolu leiavad kostjad, et hageja nõue ei vasta tegeliku tarbimisele ning hageja on kehtestanud ülemääraselt kõrge vee tarbimise normi – 10 m3 inimese eest. Sellised pooltevahelised suhted tulenevad hageja poolt vara alusetust säästmisest. Sellel seisukohal asub Riigikohus, kes jättis AS N.sarnane hagi rahuldamata (vt Riigikohtu otsus nr 32-1-80-04, 16.06.2004). Hageja ei ole teatanud ette kostjatele tariifide suurendamise kohta. Kostjad said teada sellest vaid aasta pärast, so 2002 jaanuaris. Kuna kostjad on invaliidid – pensionärid, nende materiaalne olukord on väga rakse, said nad abi Sotsiaalabiameti poole. Sotsiaalabiamet osutab nendele abi, tasudes kommunaalteenuste eest. Juhul, kui oleks kostjad saanud teada tariifide muutmisest seadusega ettenähtud tähtaja jooksul, so 3 kuud ette, teataksid nad sellest Sotsiaalabiametisse ja pärast seda oleks hakanud Sotsiaalabiamet tasuma vee eest uute tariifide järgi. Seega võlg tekkis põhjustel, et hageja ei täitnud oma kohustusi ette teatada kostjatele tariifide muutmise kohta. Hageja esindaja palub jätta AS N.hagi rahuldamata. Kohtukulud jätta hageja kanda. Hageja arvamus kostja vastusele Kirjalikus arvamuses (tlk 22-23) jääb hageja haginõuete juurde. Seletab, et kostja on registreeritud märgitud aadressil 17.04.1998.a. Veetariif on alates 01.01.1998.a 6,75 krooni 1 m3 vee eest.

Veetarbimise norm ühe inimese kohta on kehtestatud korterelamule, kus on veevärk, kanalisatsioon ja tsentraalne sooja vee varustus (eluruum, mida kasutavad kostjad), Narva Linna Täitevkomitee 28.04.1987.a otsusega nr 164 ning see on 280 liitrit inimese kohta ööpäeval (0,28 m3). Kuus on see veetarbimise norm ühe inimene kohta 8,54 m3. Norme ja tariife arvestades on alates 01.01.1998.a kuni 01.02.1999.a kostjate veetarbimise tasustamise summa 115,30 krooni kuus (6,75 x 8,54 x 2 = 115,29 = 115,30 krooni). Alates 01.02.1999.a muutus tariif ja 1 m3 vett maksis juba 9,43 krooni. Veetarbimise norm jäi aga samaks. Veetarbimise norme ja kehtivat tariifi arvestades pidid kostjad maksma hagejale teenuste eest summas 161 krooni (9,43 x 8,54 x 2 = 161)) Kostjad ei vaidlusta toodud veetarbimise norme ega kehtestatud tariifi selle perioodi eest. Oma 12.08.1999.a avalduses kinnitab kostja võlgnevuse summas ja palub anda tähtaega selle tasumiseks. Kinnitab võlgnevuse summa 31.01.2000.a. AS-i N.ja AS-i N.. vahel 19.10.2001.a sõlmitud kokkuleppe alusel anti sooja vee varustuse eest arveldused AS-ile Narva Vesi üle alates 01.12.2001.a. Sooja vee tarbimise norm on 120 liitrid ühe inimese kohta (0,12 m3) Nimetatud norm on fikseeritud Narva Linnavalitsuse 25.06.1993.a otsuses nr 797. Seega on sooja ja külma vee tarbimise norm alates 01.12.2001.a 12,14 m3 kuus inimese kohta. Alates 01.12.2001.a kostjate poolt tasumiseks kuulub 228,85 krooni. Kehtestatud normide ja tariifide alusel on kostjatele arvestatud 12185,65 krooni. Kostja on tasunud 9 677,10 krooni. Hagi on esitatud summas 2508,55 krooni (12185,65 – 9677,10 = 2508,55). 10.12.2003.a on kostjate naaber A. Š. paigaldanud korteris veemõõturid ja tasus hagejale kõigi korteri elavate isikute veetarbimise eest. Võttes arvesse, et kostjad on registreeritud eluruumis alates 17.04.1998.a, samuti seda, et aastal 1999 toimus tariifi muutmise (kuni 9,43 kroonini), vähendab hageja hagisumma 83,60 krooni võrra. Hageja palub mõista kostjatelt välja 2424,95 krooni ja kantud menetluskulud. Kohtuotsuse põhjendused Kostjad V. D. ja L. D. ei ilmunud 21.04.2008 kohtuistungile, mitteilmumise põhjustest ei teavitanud kohtule, kohtukutse on isiklikult kätte saadud 09.04.2008.a. Hageja esindaja taotles vaadata asi läbi ilma kostjate kohalolekuta ning teha asjas tagaseljaotsus. Vastavalt TsMS § 410 kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse. Vastavalt TsMS § 413 lg 1 kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus, kuulanud ära hageja esindaja seletused, uurinud ära tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid ning hinnanud kõiki asjas esitatud tõendeid kogumis leiab, et hagiavaldus on õiguslik põhjendatud ja tsiviilasjas on võimalik teha tagaseljaotsus. TsMS § 230 lg 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 229 lg 2 loeb kohus tõendiks ka poole seletuse. Käesolevas asjas on kohtule esitatud nõue välja mõista kostjatelt võlgnevus summas 2 424,95 krooni vee tarbimise ja kanalisatsiooniteenuste kasutamise eest korteris aadressil xxx kostjate

V.D. ja L. D. poolt. Rahvastikuregistri andmetel on kostjad registreeritud nimetatud korteris. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostjad ei tarbinud vett ega kasutanud kanalisatsiooniteenuseid. Oma nõude tõendamiseks esitas hageja tõendi veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuste võlgnevuse ja arvestuse kohta (tlk 5-6). Tõendist nähtuvalt on kostjate võlgnevus seisuga 01.10.2004.a 2 508,55 krooni. Kirjalikus arvamuses on hageja vähendanud oma nõuet kuni 2424,95 kroonini. Hageja esindaja selgitas, et 07.04.2003 oli tehtud maksete õiguse kontroll. V. D. oli hoiatatud selle kohta, et nendel on võlgnevus. Kostja tunnistas võlgnevust ning lubas kustutada (tl 9). Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniseaduse § 14 lg 1 kohaselt veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hind moodustub: 1) abonenttasust; 2) tasust võetud vee eest; 3) tasust reovee ärajuhtimise eest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt (sõnastus kuni 31.12.2005.a) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teenuse hinna reguleerimise korra kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu. Hind kehtestatakse valla- või linnavalitsuse poolt ning avalikustatakse vähemalt kolm kuud enne nende muutmist. Vastavalt TsMS § 444 lg 1 kirjeldava osa võib jätta välja tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Hagi on tõendatud tsiviilasja kirjalike tõenditega ning õiguslikult põhjendatud VÕS §§ 76 lg 1, 101 lg 1 p 1, 108 lg 1 ja 208. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus 2424,95 krooni. Menetluskulude jaotus Hageja esitas kohtule hagi 05.10.2005.a, seega vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kuulub menetluskulude jaotamisel ja kindlaksmääramisel kohaldamisele enne 01.01.2006 kehtinud TsMS sätteid. Hagi esitamisel maksis hageja riigilõiv 280 krooni. Hageja palub mõsta kostjatelt solidaarselt välja hageja kasuks 280 krooni. Enne 01.01.2006.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 alusel mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks otsus on tehtud, teiselt poolelt välja selle poole kasuks vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Seega mõistab kohus kostjatelt hageja kasuks 280 krooni.

Natalja Losevtsova Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.